3-24-1019/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.10.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1019

Haldusasi

X. X kaebus Maksu- ja Tolliameti 28.02.2024 korralduse

nr 12.2-3/060992-11 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Karin

Kask

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt.

2. Tühistada Maksu- ja Tolliameti 28.02.2024 korraldus nr 12.2-3/060992-11 selles sisalduva

küsimuse nr 1 osas. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

3. Mõista Maksu- ja Tolliametilt välja X. X kasuks menetluskulud 2,80 eurot.

4. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja teiste füüsiliste isikute nimed ning juriidilise

isiku nimi ja registrikood tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 11.11.2024 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 28.02.2024 korraldusega nr 12.2-3/060992-11

(digitaalse kohtutoimiku lehekülgedel 6-8) X. Xd (kaebaja) andma teavet X ja Y. Y vaheliste

laenutehingute asjaolude kohta. Korralduses on selgitatud, et MTA kontrollib 04.04.2023

korralduse nr 12.2-3/060992-1 alusel Y. Y residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonil kajastatud

andmete õigsust maksustamisperioodil 01.01.2021–31.12.2021. MTA selgitas, et 04.04.2023

korraldusega ja 08.06.2023 korraldusega nr 12.2-3/060992-2 kohustati Y. Yt esitama kõikide tema

nimel olevate pangakontode väljavõtted, andma toimunud tehingute kohta kirjalikku teavet ja

esitama dokumente ning et MTA-le esitatud andmetel laekus Y. Yle 2021. aastal raha X-It

(registrikood xxxxxxxx) kokku summas 170 000 eurot.

MTA soovis kaebajalt kui kolmandalt isikult maksumenetluses tähendust omavate asjaolude

kindlakstegemiseks täiendavat teavet. Kaebajal tuli korraldus täita 10 päeva jooksul korralduse

kättetoimetamisest. Korralduses selgitati, et kui kaebajale korralduse täitmiseks antud tähtaeg ei

sobi, on võimalik taotleda tähtaja pikendamist. Korraldusega hoiatati, et korraldusega pandud

kohustuste tähtajaks täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha, mille suurus on teabe andmata

jätmisel esimesel korral 130 eurot ning sunniraha võib rakendada korduvalt kuni haldusaktiga

taotletava eesmärgi saavutamiseni.

3-24-1019

2. Kaebaja esitas 05.04.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 28.02.2024 korralduse nr

12.2-3/060992-11 tühistamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

3. Kaebaja leiab, et MTA 28.02.2024 korraldus nr 12.2-3/060992-11 on õigusvastane ning

põhjendab enda seisukohti järgmiselt.

3.1.

Vastustaja ei ole täitnud oma kohustust nõuda teavet kõigepealt maksukohuslaselt. Kaebaja

leiab, et vastustaja võib kolmandalt isikult teavet nõuda alles juhul, kui maksukohuslane

vastustajalt nõutud teavet ei esita, kuna riik ei tohiks koormata oma kodanikke liigselt. Y. Y suhtes

on käimas kohtumenetlus, milles on vaidluse all küsimus, kas temalt teabe ja dokumentide

nõudmine oli õiguspärane, mistõttu ei ole veel teada, kas kohtuotsuse kohaselt peab isik teavet

andma ning kas isik keeldub oma kohustuse täitmisest. Kaebajale teadaolevalt tühistas

halduskohus Y. Yt puudutavas haldusasjas küsimustele vastamise kohustuse ligikaudu 25 %

ulatuses ning kaebajale teadaolevalt on kohtumenetlus veel pooleli. Seega on kaebaja seisukohal,

et olukorras, kus ka teise astme kohus tühistab nt ülejäänud küsimustele vastamise kohustuse, ei

ole ka kaebajal kohustust vastustaja korralduses esitatud küsimustele vastata.

3.2.

Vaidlustatud korraldusega nõutud teave ning kaebajale esitatud küsimused ei aita kontrollida

Y. Y residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonil kajastatud andmete õigsust

maksustamisperioodil 01.01.2021–31.12.2021. Kaebaja hinnangul uurib vastustaja vaidlustatud

korralduses nõutud teavet põhjendamatult ja alusetult. Kaebajale esitatud küsimused ei saa

suurendada ega vähendada Y. Y füüsilise isiku tulumaksukohustust 2021. aastal. Kaebaja leiab, et

laenulepinguni jõudmise asjaolude, laenuvõtmise põhjuste, laenuintressi, laenu tagasimaksmise,

maksevõimekuse ega laenu tagamise asjaolude väljaselgitamisega ei ole võimalik Y. Yle määrata

maksu ega vähendada maksukohustust.

3.3.

Kaebaja märgib, et ei mäleta täpselt lepingutega seotud asjaolusid, kuidas laenulepinguteni

jõuti, kuid arvab, et ilmselt läbirääkimiste tulemusena, laen võeti kaebaja arvates kinnisvara

soetamiseks ja omatarbeks, intressiks oli kaebaja arvates 5 %, laen tuli kaebaja arvates tagasi

maksta 31.12.2021. Kaebaja ei mäleta täpselt, kuidas äriühing veendus isiku maksevõimekuses,

aga arvab, et tehti väga põhjalik analüüs, küsiti kõigi pankade kontode väljavõtted, võeti

krediidiinfost päringud, küsiti käendajate kohta infot ja nende pangakontode väljavõtted ning

garantiiandja kinnistute hindamisaktid, mis ei oleks vanemad kui 6 kuud. Samas tundub kaebajale,

et tegemist on kohatu küsimusega ja pigem suunatud äriühingu juhatusele, kas laen oli ikka

mõistlikul välja antud ja piisavalt tagatud. Kaebaja leiab, et ükskõik, kuidas ta äriühingu endise

juhatuse liikmena sellele küsimusele ka ei vastaks, siis kaebaja vastus ei mõjuta Y. Y

maksukohustust. Kaebaja täpselt ei mäleta, kas tegemist oli tagamata või tagatud laenudega, kuid

maksustamise seisukohalt ei ole neid erinevalt reguleeritud. Kaebaja oletab, et Y. Y maksis kõik

laenud tagasi 2022. aasta lõpuks.

Vastustaja seisukoht

4. Vastustaja leiab, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane ja põhjendatud, mistõttu puudub

alus selle tühistamiseks. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata,

leides kokkuvõtlikult järgmist.

4.1.

Kaebaja toob välja, et talle teadaolevalt on Y. Y vaidlustanud MTA korraldused

dokumentide ja teabe andmiseks. Kaebaja on seisukohal, et kui kohtutes leiab tõendamist, et

korraldused olid ebaseaduslikud, siis tekib olukord, kus maksuamet pole täitnud oma kohustust

kõigepealt küsida dokumente ja teavet Y. Ylt. Samuti tuleb korraldus kaebaja arvates tühistada

seetõttu, et ükski seitsmest esitatud küsimusest ei aita kontrollida Y. Y residendist füüsilise isiku

tuludeklaratsioonil kajastatud andmete õigsust maksustamisperioodil 01.01.2021– 31.12.2021.

2(7)

3-24-1019

4.2.

Vastustaja selgitab, et alustas Y. Y residendist füüsilise isiku 2021. a. tuludeklaratsioonis

deklareeritud andmete õigsuse kontrolli ning kohustas teda esitama teavet ja dokumente 2021. a

tulude kohta 04.04.2023 korralduse alusel. Kuna isiku pangakontolt nähtusid mh laekumised X-lt

selgitusega „laen“, tegi MTA 08.06.2023 Y. Yle korralduse nr 12.2-3/060992-2, milles kohustas

teda andma täiendavat teavet ning esitama maksuhaldurile täiendavad dokumendid. 08.06.2023

korralduse jättis Y. Y täitmata ning vaidlustas selle Tallinna Halduskohtus. Kuna Y. Y korraldust

ei täitnud, pöördus maksuhaldur tema pangakontode väljavõtete saamiseks krediidiasutuste poole,

mille tulemusena saadud pangakonto väljavõttest nähtusid samuti laekumised X-lt selgitusega

„laen“. X ja Y. Y vaheliste laenutehingute asjaolude väljaselgitamiseks tegi maksuhaldur

28.02.2024 kaebajale kui kolmandale isikule korralduse, kohustades teda andma teavet, vastates

kirjalikult korralduses esitatud küsimustele. Maksuhaldur tugines teabe nõudmisel asjaolule, et

kaebaja oli perioodil 29.08.2017–31.01.2022, st ka laenude andmise ajal X juhatuse liige.

4.3.

Eeltoodust nähtub, et maksuhaldur oli enne kaebajale korralduse tegemist pöördunud Y. Y

poole, täites nõude pöörduda maksukohustuslase poole enne kolmandalt isikult teabe nõudmist.

Asjaolu, et Y. Yle tehtud korralduse osas on käimas kohtuvaidlus, ei tähenda, et maksuhalduril

puuduks õigus kontrolli jätkata ja täiendavaid toiminguid teha. Y. Yle on tehtud korraldus teabe

saamiseks ning temalt on küsitud informatsiooni ka X laenude kohta. Seega on maksuhalduril

antud olukorras alus kolmandatelt isikutelt teabe ja dokumentide nõudmiseks.

4.4.

Vastustaja leiab, et kaebuses esitatud väited, mis puudutavad kaebajale esitatud küsimuste

sisu ja võimalikku tähendust Y. Y maksukohustuse kindlakstegemisel, ei ole asjakohased ega

arvestatavad. Kolmanda isiku poole pöördumise põhjendamisel ei ole nõutav talle detailse

ülevaate andmine konkreetsest maksumenetlusest, vaid selgitada tuleb nõutud teabe ja

maksumenetluse üldist seost, mis võimaldab korralduse adressaadil mõista, et teabe nõudmine ei

ole meelevaldne. Seda on maksuhaldur ka antud juhul korralduses teinud, viidates võimalikule

laenusuhtele Y. Y ja X vahel. Teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on sobiv kriteerium

kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks. Maksuhaldur ei ole kohustatud

kolmandale isikule täpsemalt selgitama, millisel eesmärgil ta kolmandale isikule konkreetseid

küsimusi esitab või millist tähendust võib saadav info omada maksukohustuslase kontrollis.

Seetõttu ei ole vaidluse seisukohalt asjassepuutuv ka kaebaja subjektiivne arvamus selles osas, kas

maksuhalduri esitatud küsimused on asjakohased Y. Y maksukohustuse kontrollimisel.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja

vastastikuses seoses, leiab, et kaebus on osaliselt põhjendatud.

6. Kaebaja vaidlustab MTA 28.02.2024 korraldust nr 12.2-3/060992-11 (MTA 28.02.2024

korraldus), millega kohustati teda andma teavet X ja Y. Y vaheliste laenutehingute asjaolude

kohta. Käesolevas haldusasjas puudub vaidlus selles, et vastustaja viis Y. Y suhtes läbi

maksumenetlust, mille käigus kontrollis tema residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonil

kajastatud andmete õigsust maksustamisperioodil 01.01.2021–31.12.2021. Vaidlus puudub ka

selles, et kaebaja oli nimetatud ajavahemikul X juhatuse ja maksumenetluses menetlusväline isik

ehk kolmas isik. Vaidlustatud MTA 28.02.2024 korralduse õiguslikuks aluseks on märgitud

maksukorralduse seaduse (MKS) § 46, § 553 lg 1 p 4 ning § 61 lg-d 1 ja 3.

7. Maksuhaldur viib maksumenetlust läbi kooskõlas maksukorralduse seadusega (MKS),

kohaldades muu hulgas MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõtet. MKS § 11 kohaselt on

maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud

arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka

vähendavaid asjaolusid (lg 1). Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega

seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks

vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude

3(7)

3-24-1019

väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega, vaid võib vajalike

tõendite kogumiseks pöörduda menetlusväliste isikute poole (lg 2).

8. MKS § 46 lg 1 kohaselt annab maksuhaldur talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks

korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte ning maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja

kehtetuks tunnistamisel juhindutakse haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatust, kui MKS-s või

maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti. MKS § 46 sätestab maksuhalduri haldusaktidele

esitatavad nõuded ning käesoleva haldusasja materjalidest ei nähtu vaidlust nende nõuete täitmise

üle.

9. MKS § 553 lg 1 p 4 kohaselt on maksuhalduril õigus saada maksukontrolli läbiviimisel

maksukohustuslaselt või tema määratud isikult, teistelt isikutelt ning asutustelt teavet ja seletusi.

MKS § 61 lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sh

krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks.

Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse

alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vastavalt MKS § 61 lg-le 3 annab

maksuhaldur kolmandalt isikult teabe nõudmiseks MKS §-s 46 sätestatud nõuetele vastava

korralduse, kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist

võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole

pöördumise põhjus. Kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma,

märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht. Isik võib taotleda korralduses antud kohustuse

täitmise tähtaja pikendamist vastavalt MKS §-s 50 sätestatule.

10. Vaidlustatud korralduses on kaebajale selgitatud, et vastustaja kontrollis 04.04.2023

korralduse nr 12.2-3/060992-1 (04.04.2023 korraldus) alusel Y. Y residendist füüsilise isiku

tuludeklaratsioonil kajastatud andmete õigsust maksustamisperioodil 01.01.2021–31.12.2021.

Kaebajale selgitati, et viidatud 04.04.2023 korraldusega kohustati maksukohustuslast esitama

kõikide tema nimel olevate pangakontode väljavõtted, andma toimunud tehingute kohta kirjalikku

teavet ja esitama dokumente. Lisaks kohustas MTA 08.06.2023 korraldusega nr 12.2-3/060992-2

(08.06.2023 korraldus) Y. Yt andma täiendavat teavet ja esitama täiendavad dokumendid perioodil

01.01.2021–31.12.2021 toimunud tehingute kohta. Vastustaja on käesolevas haldusasjas

vaidlustatud haldusaktis selgitanud, et Y. Y arvelduskontodele oli 2021. aastal laekunud raha X-lt

kokku summas 170 000 eurot ning vaidlustatud korralduses on välja toodud ka raha laekumise

andmed. Maksuhaldur on vaidlustatud korralduses selgitanud, et soovib kaebajalt saada

informatsiooni, et selgitada välja Y. Y pangakontodelt nähtuvate tehingute ning Y. Y ja X

vaheliste laenutehingute asjaolud.

11. Kaebaja leiab, et temalt on võimalik teavet küsida üksnes siis, kui vastustaja on teavet

küsinud esmalt maksukohustuslaselt. MKS § 61 lg 2 sätestab, et enne kolmandalt isikult teabe

nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole. Kohus selgitab, et nõue

pöörduda enne kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmist sama nõudega

maksukohustuslase poole ei tähenda, et maksukohustuslaselt peab olema nõutud sama teavet või

samu dokumente, vaid piisab sellest, kui nõue esitatakse seoses samade tehingutega (nt Riigikohtu

26.09.2018 otsus nr 3-16-2324, p-d 9–11; 14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11; 24.05.2011 otsus

nr 3-3-1-24-11, p-d 11–14; 30.03.2011 otsus nr 3-3-1-98-10, p-d 18–19; Tallinna Ringkonnakohtu

21.12.2023 otsus nr 3-22-307, p 14). Sealjuures ei pea kolmandalt isikult teabe ja dokumentide

nõudmiseks maksuhaldur olema eelnevalt ammendanud kõiki võimalusi sundida

maksukohustuslast sama teavet andma ja dokumente esitama.

12. Käesoleval juhul on vastustaja pöördunud enne kaebajalt teabe nõudmist 04.04.2023

korraldusega (dtl 39-40) ning 08.06.2023 korraldusega (dtl 112-115) maksukohustuslase poole.

Seega ei saa väita, et vastustaja on jätnud täitmata kohustuse pöörduda esmalt maksukohustuslase

poole. Asjaolu, et Y. Y ja MTA vahel on pooleli kohtumenetlus maksukohustuslaselt teabe

küsimise korralduse õiguspärasuse üle (vt haldusasi nr 3-23-1804), ei tähenda, et maksuhalduril

puudub õigus maksukontrolli jätkata ja täiendavaid toiminguid teha. Samuti ei oma

4(7)

3-24-1019

maksukontrolli jätkamise seisukohalt tähendust see, kas maksukohustuslane temalt nõutud teabe

esitamise kohustuse täidab. MKS § 61 lg 2 alusel kolmanda isiku poole pöördumine ei eelda, et

maksukohustuslaselt teabe ja dokumentide nõudmine peaks olema tingimata ebaõnnestunud, vaid

nimetatud säte välistab üksnes selle, et maksuhaldur võiks jätta teabe ja dokumendid

maksukohustuslaselt eelnevalt üldse nõudmata. Muu hulgas ei keela MKS § 61 lg 2 kolmandalt

isikult teabe ja dokumentide nõudmist, kui see on maksuhalduri hinnangul vajalik

maksukohustuslaselt saadud teabe ja tõendite õigsuse kontrollimiseks (nt Riigikohtu 24.05.2011

otsus nr 3-3-1-24-11, p 14; 02.06.2011 otsus nr 3-3-1-25-11, p 12; 02.06.2011 otsus nr 3-3-1-26-

11, p 12). Vastustajal on maksumenetluses uurimiskohustus ning kaalutlusõigus (MKS § 11 lg 2, §

12) otsustada selle üle, milliseid toiminguid ja millisel viisil maksumenetluses teha, sh on

maksuhalduril õigus pöörduda kolmanda isiku poole teabe kogumise eesmärgil. Praegusel juhul

on vastustaja vaidlustatud korralduses märkinud, et maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile

teavet andnud. Haldusasja materjalidest nähtuvalt vastustaja pöördunud esmalt maksukohustuslase

poole ja seejärel kaebaja poole täiendava teabe saamiseks. Seega on kohtu hinnangul vastustaja

täitnud MKS § 61 lg-s 2 sätestatud kohustuse.

13. Kaebaja heidab vastustajale ette, et temalt nõutud teave ja esitatud küsimused ei aita

kontrollida maksukohustuslase füüsilise isiku tuludeklaratsioonil kajastatud andmete õigsust ega

ole seotud maksukohustuslasele võimaliku maksu määramisega. Lisaks märgib kaebaja, et temale

teadaolevalt tühistas halduskohus Y. Yt puudutavas haldusasjas küsimustele vastamise kohustuse

ligikaudu 25 % ulatuses ning kaebajale teadaolevalt on kohtumenetlus veel pooleli. Seega on

kaebaja seisukohal, et olukorras, kus ka teise astme kohus tühistab nt ülejäänud küsimustele

vastamise kohustuse, ei ole ka kaebajal kohustust vastustaja korralduses esitatud küsimustele

vastata.

14. Käesolevas haldusasjas vaidlustatud korraldusega soovis maksuhaldur kaebajalt teada, kuidas

X ja Y. Y laenulepingute sõlmimiseni jõudsid (küsimus nr 1), mille tarbeks Y. Y laenu võttis

(küsimus nr 2), millise intressiga X laenu andis (küsimus nr 3), kuidas lepiti kokku laenu

tagasimaksmine (küsimus nr 4), kas ja kuidas X veendus Y. Y maksevõimekuses (küsimus nr 5),

kas tegemist oli tagatud või tagamata laenudega (küsimus nr 6) ning kas, kuidas ja mis summas on

Y. Y tasunud laenuintresse ja teostanud laenude tagasimakseid (küsimus nr 7). Kohtule nähtub, et

kaebaja viidatud Y. Yga kui maksukohustuslasega seotud haldusasjas nr 3-23-1804 vaidlustatud MTA

08.06.2023 korraldusega küsis maksuhaldur maksukohustuslaselt küsimustega nr 3.2 ja 4.8., kuidas on

maksukohustuslane loonud kontakti ülekande teinud isikuga, ning küsimusega nr 4.6. on

maksuhaldur uurinud, millistest vahenditest maksukohustuslane laenu tagastab. Tallinna

Halduskohus tühistas 14.03.2024 otsusega muu hulgas MTA 08.06.2023 korralduses sisalduvad

küsimused nr 3.2, 4.6. ja 4.8, kuna kohtule ei olnud äratuntav nende küsimuste ja läbiviidava

maksumenetluse vahel. Eelkõige jäi kohtule arusaamatuks, kuidas need küsimused ja nendele

esitatavad vastused võiksid aidata kaasa maksukohustuslase 2021. a tulumaksuarvestuse

kontrollimisele.

15. Kohus selgitab, et kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on sobivaks

kriteeriumiks teabe üldine seos läbiviidava maksumenetlusega, mis võimaldab korralduse

adressaadil mõista, et teabe nõudmine ei ole meelevaldne (vt nt Riigikohtu 26.09.2018 otsus nr 3-

16-2324, p 9; Riigikohtu 24.05.2011 otsus nr 3-3-1-24-11, p 13; Tallinna Ringkonnakohtu

21.12.2023 otsus nr 3-22-307, p 14; Tallinna Ringkonnakohtu 11.02.2022 otsus nr 3-20-1800, p

12; Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2015 otsus nr 3-14-51183, p 11). Maksuhalduril puudub

kolmandalt isikult teabe nõudmisel kohustus detailselt põhjendada, milliseid konkreetseid

asjaolusid ta soovib kindlaks teha ning kuidas on kaebajalt nõutud teave ja dokumendid

konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega. Maksuhalduri kaalutlusõigus (MKS § 12)

ja haldusakti motiveerimiskohustus (MKS § 46 lg-d 2-4) on tugevalt seotud maksuhalduri

maksusaladuse hoidmise kohustusega (MKS § 26), mistõttu ei saagi olla maksumenetluses tehtud

korraldused teabe andmiseks väga üksikasjalikud ning need ei saa sisaldada kõiki kaalutlusi, sest

see seaks ohtu maksusaladuse kaitse. Kolmanda isiku poole pöördumise põhjendamisel tuleb

5(7)

3-24-1019

selgitada nõutud teabe ja maksumenetluse üldist seost, mis võimaldab korralduse adressaadil

mõista, et teabe nõudmine ei ole meelevaldne (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2015 otsus nr

3-14-51183).

16. Kohus leiab, et vaidlustatud korralduses ei esine selliseid põhjendamispuudusi, mis tooksid

kaasa korralduse tervikliku tühistamise, kuivõrd kohtu hinnangul on kaebajalt nõutud teave Y. Y

suhtes toimuva kontrollmenetlusega äratuntavas üldises seoses. Korraldusest nähtuvalt pidi

kaebajale olema ilmne, et temalt nõutud teabe küsimine hõlmab Y. Y suhtes läbiviidavat

maksukontrolli füüsilise isiku kogu 2021. aasta tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise

õigsuse üle. Kohtule nähtub siinse haldusasja materjalidest, et kaebajalt küsiti teavet Y. Y ning X

vaheliste laenutehingute kohta, mis sõlmiti ajal, mil kaebaja oli X juhatuse liikmeks. Vaidlustatud

korralduses kaebajale esitatud küsimused on seotud maksukontrolli käigus maksuhaldurile

teatavaks saanud konkreetsete laenutehingutega, mille osaliseks on kaebaja olnud ning seetõttu

võis kaebajal eeldada nende tehingutega seotud teabe olemasolu.

17. Maksuhaldur ei pidanud vaidlustatud korralduses kaebajale täpselt selgitama, millist

maksumenetluses tähendust omavat asjaolu soovitakse kaebajalt nõutava teabega tõendada või

kontrollida, kuidas selline teave täpsemalt maksumenetlust ja maksukohuslasele võimaliku maksu

määramise otsustust mõjutab või millisel täpsel eesmärgil kaebajalt saadud teavet

maksumenetluses kasutatakse. See, kuidas hinnata olemasolevat informatsiooni ja kolmandalt

isikult täiendavalt saadavat informatsiooni, on maksuhalduri pädevuses. Kolmas isik, kellelt

tõendite esitamist nõutakse, ei saa maksuhalduri eest otsustada, kas taotletav teave ja dokumendid

võimaldavad korralduses nimetatud eesmärki saavutada või mitte, sest käesoleva vaidluse esemeks ei

ole kontrolli tulemusena koostatav võimalik maksuotsus. Kohtupraktikas on peetud kolmandalt

isikult teabe küsimisel piisavaks, kui nõue esitatakse seoses samade tehingutega (nt Riigikohtu

24.05.2011 otsus nr 3-3-1-24-11, p 14) ning praegusel juhul on vastustaja küsinud konkreetsete

laenutehingutega seotud asjaolusid. Kuna vaidlustatud korralduse küsimused nr 2-7 puudutavad

konkreetsete laenutehingutega seotud tegelikke asjaolusid, siis ei ole kohtu hinnangul nende

küsimuste osas teabe nõudmine meelevaldne.

18. Sarnaselt aga Tallinna Halduskohtu 14.03.2024 otsuses nr 3-23-1804 seisukohtadega, ei ole

kohtule ka siinses haldusasjas äratuntav, kuidas saaks maksuhaldurile maksukohustuslase

tulumaksearvestuse kontrollimisel kaasa aidata teave selle kohta, kuidas on lepingupooled

laenulepingute sõlmimiseni jõudnud. Ehkki maksumenetluses maksukohuslasele ja kolmandale

isikule esitatavad küsimused ei pea olema kokkulangevad, on kohtule aru saadav, et vastustaja

soovis teada, kuidas on laenulepingu osalised jõudnud laenulepingueelsete läbirääkimisteni. See

tähendab, et kohtu hinnangul oli kaebajale esitatud küsimus tähenduselt sarnane 08.06.2023

korralduse tühistatud küsimusele nr 4.8. Kuna vastustaja ei ole vaidlustatud korralduse ühegi

esitatud küsimuse vajalikkust ja täpsemat seost ka kohtumenetluses selgitanud, ei ole kohus

veendunud, et küsimuse nr 1 suhtes esineb üldine seos läbiviidava maksumenetlusega. Kohus

leiab ka praeguses asjas, et küsimuse nr 1 osas puudub äratuntav seos maksumenetlusega ning

korraldus tuleb tühistada selles sisalduva küsimuse nr 1 osas.

19. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Kohus tühistab vaidlustatud

korralduse selles sisalduva küsimuse nr 1 osas. Muus osas on vaidlustatud korraldus kohtu

hinnangul õiguspärane ning seega tühistamisele ei kuulu.

Menetluskulud

20. HKMS § 108 lg 2 järgi jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohus rahuldas kaebuse osaliselt. Kohus leidis, et

vaidlustatud korraldus, milles kokku oli 7 küsimust, tuleb tühistada selles sisalduva 1 küsimuse

osas. Seega rahuldas kohus kaebuse hinnanguliselt 14% ulatuses ning selles ulatuses on seega

põhjendatud jätta kaebaja menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja menetluskuludeks on kohtule

nähtuvalt kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot. Arvestades kaebuse rahuldamise proportsiooni,

tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv summas 2,80 eurot (20 x 0,14). Muude

6(7)

3-24-1019

võimalike menetluskulude kandmise kohta ei ole kaebaja kohtule kuludokumente esitanud,

seetõttu jäävad need kaebaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

21. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja teiste füüsiliste isikute nimed ning juriidilise

isiku nimi ja registrikood tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

Osaliselt jõustunud Riigikohtu 18.06.2026 määrusega.

7(7)