4-11-1619/11 · 4-11-1619/11 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

4-11-1619

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.augustil 2011.a. Paide kohtumajas Väärteoasja number 4-11-1619 Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Väärteoasi Kaebus kohtuvälise menetleja otsusele Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: B.S,

isikukood xxx, xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx Kaebuse esitaja kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu

Kohtuväline menetleja: Lääne Prefektuuri Paide

politseijaoskond, asukoht Tallinna 12, Paide Kohtuvälise menetleja ametnik Ragne Tusis Kohtuistungi aeg

17.augustil 2011.a. RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata B.S kaebus.

Jätta muutmata Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskonna 07.04.2011.a. otsus väärteoasjas

nr.2510,11,001316 B.S karistamise kohta Liiklusseaduse (LS) § 74 19

lg 2 ja lg 3 p 1 alusel. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast.

Menetluskulud jätta B.S kanda. Välja mõista B.S-ilt riigituludesse postikulu 2.61 eurot (kaks eurot ja 61 senti) (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034796011 AS SEB Pank

või 221023778606 AS Swedbank või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või 17001577198 №rdea Pank, viitenr kõigil 2800049696).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust võib vaidlustada kassatsiooni korras advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtus 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kättesaadav, teatades kirjalikult Pärnu Maakohtule

Paide kohtumaja kaudu soovist kasutada kassatsiooniõigust 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kaebuse sisu

07.04.2011.a. Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskonna otsuse alusel määrati B.S-ile Liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 2 alusel rahatrahv 150 trahviühikut, s.o. 600.00 eurot ja LS § 7419

lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks selle

eest, et B.S 13.03.2011.a. kella 16.20 ajal xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx tee

15.kilomeetril juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli

alkoholi mitte vähem kui 0,36 mg/l, tuvastamise tulemus 0,41+-0,05 mg/l, juhile lubatud

alkoholipiirmäär 0,09mg/l. Seega rikkus B.S kohtuvälise menetleja otsuse alusel Liiklusseaduse (LS) § 20 lg 4 nõudeid, mis on väärtegu LS § 7419 lg 2 järgi.

Kaebuse kohaselt on kaebuse esitaja oma süüd tunnistanud ja kahetsenud. Kaebuses on esitatud väärteo toimepanemise asjaolud. Nimelt juhtis ta mootorsõidukit, olles eelnevalt ära joonud 2 pudelit õlut pärast kohalikku suusavõistlust. Kaebuse esitajal ei olnud plaanis sellel päeval kuskile autoga sõita, kuid pärast õllede joomist selgus ootamatult, et kaebuse esitaja naise sõbrannal on vaja kiiresti koju sõita (umbes 5 km kaugusele). Kuna teisi sõitjaid polnud, oli kaebuse esitaja valmis aitama. Kaebuse esitaja ei soovi vaidlustada rahatrahvi, küll aga lisakaristust, mille kohaldamist peab

enda ja oma pere ning talumajapidamise jaoks ületamatuks probleemiks. Nimelt peavad lapsed saama xxxxxxxxxx alevikus lasteaeda, kuhu on umbes 8 kilomeetrit ning laste viimine ja toomine on kaebuse esitaja ülesanne. Puudub muu transpordivõimalus laste sõidutamiseks. Lisaks peab kaebuse esitaja tooma koolist ära oma suuremad lapsed, kes käivad koolis samuti

xxxxxxxxxxxx. Kaebuse esitaja naisel mootorsõiduki juhtimisõigus puudub. Ka töötamine

FIE-na nõuab erinevate mootorsõidukite juhtimist ning juhtimisõiguse äravõtmine toob

sisuliselt kaasa talupidamise pankroti. Vaidlustatud otsuses on märgitud, et B.S on

varem toime pannud mitu liiklusalast väärtegu, millede karistused ei ole suutnud kaebuse esitajat mõjutada seaduskuulekalt käituma, kuid kaebuse esitaja sellega ei nõustu ja leiab, et varasemad liiklusrikkumised on olnud väheolulised ning varasematele rikkumistele tuginedes ei ole põhjendatud lisakaristuse kohaldamine. Eeltoodust lähtudes palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse osas, millega jätta lisakaristus kohaldamata.

Kohtuistungil on kaebuse esitaja pidanud oluliseks täiendavalt rõhutada, et B.S on pärast kõnealust rikkumist näidanud ennast seaduskuuleka inimesena, seega puudub vajadus juhtimisõiguse äravõtmiseks.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja leiab, et alus määratud karistuse muutmiseks puudub. Mõistetud

karistus vastab väärteo raskusele, arvestatud on ka karistust kergendavat asjaolu. Kaebuses toodud asjaolud ei saa olla aluseks karistuse kergendamisel.

Kohtu seisukoht

Vastavalt V™S § 73 lg 1 p-le 1 on teinud kohtuväline menetleja otsuse B.S karistamise kohta LS § 7419 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel. Kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud talle süüks pandud tegu ning on väärteo toimepanemise omaks võtnud ka väärteoprotokolli alusel

(tl 4). Seda, et B.S tuvastati alkoholijoove, tõendavad tõendusliku alkomeetri

kasutamise protokoll ning indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 19-20). B.S kõrvaldati 13.03.2011.a. otsusega sõiduki juhtimiselt (tl 21). Karistuse määramisel on aluseks isiku süü. B.S on toime pannud teo, mis vastab LS § 7419

sätestatud süüteokoosseisule, tema poolt toimepandud teo õigusvastasust ja süüd

välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse määramisel tuleb arvestada nii karistust

kergendavaid kui ka raskendavaid asjaolusid. B.S on vaidlustanud mitte põhi-, vaid

lisakaristuse, pidades lisakaristuse kohaldamist liialt karmiks. Kuna tegemist on FIE-ga,

kaasneb lisakaristuse kohaldamisega tõsised raskused talupidamises, samuti kannatavad tema lapsed, kuna tal ei ole võimalik neid transportida kodu ja lasteaia/kooli vahet. Kohtu arvamus ühtib kohtuvälise menetleja seisukohaga selle kohta, et kohustused tulenevalt tööülesannetest

ja lastest olid B.S teada ka enne sõidukit joobeseisundis juhtima asumist ning

eelpoolnimetatud põhjused ei ole arvestatavad lisakaristuse mittekohaldamise mõjuva põhjusena. B.S teadis, et ta on õlut joonud, kuid asus siiski juhtima mootorsõidukit,

pannes teo toime tahtlikult ning väited, et ta tundis ennast hästi, ei ole tõsiseltvõetavad. Tunnistaja Ülari Lepmetsa sõnul on B.S poolt juhtiva sõiduki kinnipidamise põhjuseks just ebakindel sõidustiil. Puuduvad tõendid ja ka kaebuse esitaja ütlustest ei nähtu, et tegemist

oleks olnud sõiduga, mis oleks tulnud teha ilmtingimata ja seda just B.S poolt.

Vaidlusalune otsus lisakaristuse kohaldamise kohta on määratud 07.04.2011.a., seega on

olnud B.S ja tema abikaasal mitu kuud aega otsustamaks, kuidas elu ja tööd korraldada ajal, mil B.S pole juhtimisõigust. Tegemist on süüteoga, kus kaitstavaks

õigushüveks on liiklusohutus. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on liiklusele alati ohtlik, isegi siis, kui sellega ei põhjustatud raskeid tagajärgi. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või

mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Karistuse määrajale on jäetud alati teatud otsustamisvabadus, mis ei allu õiguslikule regulatsioonile, kuid karistuse määramisel saab määravaks eelkõige isiku süü ja tahtluse liik. Kuna B.S-ilt ei ole siiani juhtimisõigust ära võetud, ei ole arvestatav ka arvamus B.S poolt nn 5-kuulise katseaja eduka läbimise kohta.

Teo toimepanemise ajal kehtinud LS § 7419

lg 2 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni ühe aastani. B.S puhul kohaldub LS § 7419

lg 3 p 1, mis näeb ette võimaluse lisakaristusena juhtimisõiguse

äravõtmiseks kolmest kuni üheksa kuuni. Kohtuväline menetleja on kohaldanud rahatrahvi määramisel sanktsiooni keskmist määra ja lisakaristuse kohaldamisel alammäära, mistõttu ei ole kohtuväline menetleja olnud kohtu arvates karistuse määramisel liialt karm.

Seega on kohtu arvates tõendamist leidnud, et B.S poolt pandi toime LS § 20 lg 4 nõuete rikkumine ning teda on õigesti karistatud LS § 7419 järgi. Karistus on määratud pädeva kohtuvälise menetleja poolt ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust.

V™S § 38 ja KrMS § 180 alusel tuleb menetluskulud hüvitada kaebuse esitajal.

Ingrid Niinemägi Kohtunik