2-24-105106/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.10.2024.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-105106

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Osaühingu Gaudi Invest hagi Podium North OÜ vastu

võla nõudes

2965,95 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: Osaühing Gaudi Invest (registrikood 10925087)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat J.N (e-post

xxx)

Kostja: Podium North OÜ (registrikood 14146397)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat V.M (e-post

xxx)

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta Osaühingu Gaudi Invest kanda.

3. Välja mõista Osaühingult Gaudi Invest Podium North OÜ kasuks menetluskulud

summas 2300 eurot, s.o esindaja tasu.

4. Välja mõista Osaühingult Gaudi Invest Podium North OÜ kasuks viivis

väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse

peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

19.03.2024 esitatud hagiavalduse kohaselt on Osaühingu Gaudi Invest (hageja) ja Podium North

OÜ (kostja) vahel sõlmitud 22.03.2023 teenuseleping. Kostja ütles teenuselepingu üles

31.10.2023. Lepingu lõpetamise teate kohaselt on lepingu viimaseks kehtivuse päevaks

30.11.2023. Kostja teatas ühtlasi, et tal ei ole hagejale kui teenusepakkujale mingeid

pretensioone. Hageja väljastas kostjale lepingujärgse arve nr MA2300030 30.11.2023 tasumise

tähtajaga 03.12.2023 summas 2553,60 eurot. Kostja arvet ei tasunud.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 2553,51 eurot,

hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 93,25 eurot ja edasise viivise VÕS § 113

lg 1 nimetatud määras.

Kostja vastus

Kostja vaidles esitatud hagiavaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Poolte vahel sõlmiti

22.08.2023 käsundusleping, millega hageja asus kostjale osutama raamatupidamise ja

rahandusega seotud teenuseid. Lepingu punkti 2 kohaselt kohustus hageja teenusepakkujana

osutama lepingu alusel teenust kostjale vähemalt 48 tundi kuus. Lepingu punkti 4.1. kohaselt

kohustus kostja hagejale tasu maksma üksnes lepingu alusel osutatud teenuste eest. 31.10.2023

esitas kostja hagejale lepingu lõpetamise teate, mille kohaselt ütles kostja lepingu korraliselt üles

ühekuulise etteteatamisega. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et lepingu kehtivuse viimaseks

päevaks oli 30.11.2023. Teates kinnitas kostja, et tal puuduvad ootused hageja suhtes seoses

lepingu alusel täitmata ülesannetega. 2023 novembri kuu jooksul hageja kostjalt lepingu alusel

teenuseid ei tellinud. Samuti ei andnud kostja hagejale 2023 novembris lepingu täitmisega seoses

ühtegi juhist.

30.11.2023 esitas hageja kostjale arve lepingu alusel 2023 novembris osutatud teenuste eest.

Arvelt ei nähtu, milliseid teenuseid hageja kostjale lepingu alusel 2023 novembris osutas. Ka

hagis ei ole hageja selgitanud, milliste teenuste osutamise eest on hageja arve esitanud. Hageja ei

ole tõendanud 2023 novembris kostjale teenuste osutamist.

Kohtu põhjendused

1. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja

lahendamise lihtsustatud korras 06.06.2024 kirjaga. Kohus menetleb hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning

hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurole.

2. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja §

444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS

§ 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

4. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2

järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab

selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest.

5. Kohus loeb tõendatuks, et pooled on 22.08.2023 sõlminud käsunduslepingu, millega

hageja asus kostjale osutama raamatupidamise ja rahandusega seotud teenuseid (dtl 40-

43). Lepingu punkti 2 kohaselt kohustus hageja teenusepakkujana osutama lepingu alusel

teenust kostjale vähemalt 48 tundi kuus. Lepingu punkti 4.1. kohaselt kohustus kostja

hagejale esitama osutatud teenuste eest arve ning tasu suuruseks oli 2128 eurot kuus, v.a

käibemaks ja muud võimalikud maksud. Samuti loeb kohus tõendatuks, et lepingu

kehtivuse viimaseks päevaks oli 30.11.2023 (dtl 44).

6. Võlaõigusseadus (VÕS) § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik

(käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid

(täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku

lepitud. VÕS § 621 lg kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja

juhiseid. VÕS § 82 lg 5 kohaselt peavad lepingupooled oma vastastikused lepingulised

kohustused täitma üheaegselt, kui üheaegne täitmine on võimalik ja lepingust või

võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Kui ühe lepingupoole kohustus on teha teatud

ajavahemiku jooksul teatavaid tegusid ja teine lepingupool võib kohustuse täita

ühekorraga, peab teine lepingupool täitma kohustuse pärast seda, kui esimene pool on

oma kohustuse täitnud, kui lepingust ei tulene teisiti.

7. Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 2553,51 eurot.

Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on esitanud 30.11.2023 kostjale arve nr

MA2300030 tasumise tähtajaga 03.12.2023 summas 2553,60 eurot (dtl 38). Arve on

esitatud kirjeldusega RMTP - Raamatupidamisteenused 2023-11 (vastavalt lepingule

22.08.2023).

Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et ta oleks

novembris 2023 kostjale teenuseid osutanud. Kohus on 06.06.2024 kirjas hagejale

selgitanud, et üksnes arve esitamine ei tõenda nõude olemasolu ning et hagejal tuleb

täiendavalt selgitada ja tõendada, milliste teenuste eest hageja kostjale arve on esitanud

ning millal vastavaid teenuseid osutati (dtl 68). Iseenesest loeb kohus tõendatuks, et

lepingu lisas olid ette nähtud eelarve koostamine ja eelarve muutuste selgitused ning

koolituse eeldatavaks tegemise perioodiks oli märgitud september kuni november 2023.

Samas on hageja oma 08.07.2024 dokumendi p-s 11 märkinud, et viidatud tööd olid

tehtud varasemalt (dtl 74). Puuduvad tõendid, et hageja oleks 2023 aasta novembris

kostjalt lepingu alusel teenuseid tellinud või andnud kostjale lepingu täitmisega seoses

mingeid juhiseid. Samuti on hageja väide potentsiaalse töö tegemise aja reservi jätmisest

(seoses vajadusel kostja raamatupidaja koolitamisega) ning seega teiste tellimuste

vastuvõtmise võimatusest jäänud paljasõnaliseks.

8. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

9. Kõik otsuses käsitlemata poolte väited ja hindamata tõendid ei oma kohtu hinnangul asja

lahendamisel tähtsust.

Menetluskulud

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.

11. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine

ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt

on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised

kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kostja palub menetluskulude nimekirja kohaselt hagejalt välja mõista õigusabikulud

kokku 2697,50 eurot. Lepinguline esindaja on osutanud kostjale järgnevaid teenuseid

12,75 tunni ulatuses tunnihinnaga 210 eurot: 25.04.2024 kohtuasja materjalide analüüs,

tõendite kogumine, nõupidamine kliendiga, hagivastuse koostamine ja kohtule esitamine

4,5 h; 13.05.2024 päringu koostamine ja suhtlus kohtuga 0,5h; 03.06.2024 kohtule

päringu koostamine 0,5 h; 05.06.2024 suhtlus kohtuga 0,25 h; 20.06.2024 hageja e-kirja

analüüs, suhtlus kliendiga, hageja kirjale vastamine 0,75h; 21.06.2024 kohtule ja hagejale

e-kirja koostamine 0,5h; 11.07.2024 hageja 08.07.2024 seisukoha analüüs, nõupidamine

kliendiga ja 15.07.2024 arvamuse koostamine; 12.07.2024 ja 15.07.2024 arvamuse

koostamine, täiendamine ja esitamine 3,25h; 30.08.2024 22.08.2024 kohtukirjaga

tutvumine ja nõupidamine kliendiga 1h; 13.09.2024 kohtuasja materjalide analüüs,

taotluse koostamine menetluskulude kindlaksmääramiseks 1,5 h.

Kohus asub seisukohale, et esmaste toimingute tegemine menetluses võib olla

ajakulukam,

mistõttu on toimingud seoses hagile vastuse koostamisega (sh materjalide analüüs,

nõupidamine jms) kokku põhjendatud 4,5 tunni ulatuses. Kohtule päringute koostamise

ajakulu ei pea kohus põhjendatuks. 13.05.2024 e-kiri kohtule sisaldab üksnes ühte

küsimust ning puuduvad andmed, et esindaja oleks 03.06.2024 ning 05.06.2024 kohtuga

täiendavalt suhelnud. Kohus on seisukohal, et minimaalne suhtlus kohtuga väljaspool

kohtuistungit sisaldub juba ka esindaja tunnihinnas. Ülejäänud menetluskulude

nimekirjas märgitud teenused peab kohus vajalikuks ja neile märgitud ajakulu usutavaks,

arvestades tsiviilasja sisu ja mahuga. Kokku on seega põhjendatud kostja esindaja ajakulu

11,5 tunni ulatuses.

Hageja esindaja tunnihind oli 210 eurot käibemaksuta. Riigikohtu praktikas on mh

põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm

11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14), kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-

1-159-16, p 24) ja ka 205,58 eurot käibemaksuta (RKTKo 18.05.2022, 2-21-1824).

Riigikohus on rõhutanud ka, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust

tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades

tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku ning arvestades asjaoluga, et hagejat

esindas lepingulise esindajana vandeadvokaat, saab pidada põhjendatud tunnitasuks 200

eurot käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt on hageja esindaja põhjendatud ja vajalikud

kulud 2300 eurot.

12. TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2300

eurolt) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik