3-23-2350/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

11.10.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2350

Haldusasi

X kaebus soodustingimustel vanaduspensioni õigust

andva tööstaaži tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: X

Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolt menetluskulud nende enda kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.11.2024.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse soodustingimustel vanaduspensioni

saamiseks alates 01.07.2023 viidates metsa kokku ja väljaveo traktoristi ja metsa väljaveo

autojuhi ametikohtadele.

2. SKA otsustas oma 12.10.2023 otsusega nr E13432-1 peatada Xi pensioniavalduse

menetluse seoses soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži

tõendamisega kohtus kuni kohtulahendi saamiseni, kui avaldus kohtule esitatakse kolme kuu

jooksul käesoleva otsuse kättesaamisest.

3. 20.10.2023 saabus Tallinna Halduskohtule Xi kaebus SKA vastu nõudega tuvastada

soodustingimustel vanaduspensioni õigust andev tööstaaž kaebaja töötamise aja osas, mil

kaebaja töötas OÜ-s Raeküla Transport metsatöömasinate juhina alates 01.01.1997 kuni

03.07.2023 (kokku 26 aastat 6 kuud ja 2 päeva).

23.10.2023 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 04.09.2024 määrusega määras kohus

asja lahendamise viisik kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebaja leiab, et kaebus on põhjendatud alljärgnevatel põhjustel.

4.1. Kaebaja soovib kohtu abiga tõestada oma töötatud aastaid sooduspensioni saamiseks.

Kaebaja toob välja, et Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 on kinnitatud

„Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervist kahjustavate ja raskete

töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ osa XII

Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus, punkti 1 Metsavarumine erialakoodi

19207 alusel kokku- ja väljaveotraktorist. Nimetatud loetelus ega SKA kodulehel pole välja

toodud, et sobivad vaid kindla väljalaske aasta ja tehniliste näitajatega metsaväljaveotraktorid.

Kaebaja ei ole nõus SKA tõlgendusega, et kõik peale määruse kehtestamise aega 16.07.1992

soetatud metsa väljaveotraktorid on vaid moodsad ja mugavad metsatöömasinad ning nende

juht metstöömasina juht, mitte metsa väljaveotraktorist.

4.2. Kaebaja toob välja, et Google translate https:// www.gazetalesna.pl/czytai/1561 on

metsaveotraktorit tutvustav reklaamartikkel, mis kinnitab, et Ösa 250 on traktor, mida

reklaamiti 1981 kui uut, paindlikku ja täiuslikku, kuid Raeküla Transport OÜ-s oli see masin

kastutusel 16+aastat hiljem ja soetatud kasutatuna, ilmselgelt mitte moodsana.

Alates 01.01.1997 kuni 03.07.2023 on kaebaja 26 aastat teinud tööd

metsaväljaveotraktoristina -kokkuväljaveo traktoritel, tööülesanneteks metsa kokku- ja

väljavedu raielangilt laoplatsile. Kui SKA näeb, et sooduspensioni on taotletud vale koodi

alusel ja metsatraktoriga on tehtud kood 19224 metsakokkuvedaja või kood 14269

kokkuveomasina juhi tööd, siis sellist infot pole kaebajale jagatud. SKA väide, vintsi

puudumine traktoril on takistuseks pensioni määramisel pole pädev. Vintisiga töötajatele on

eraldi kood — kood 13365 kokkuveovintsi juht.

4.3. Menetluskulude hüvitamise taotlust kaebaja ei esitanud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

5.1. Kaebaja soodusstaaži hulka arvati töötamine metsaväljaveo autojuhina OÜ-s Raeküla

Transport 17.10.1996 – 31.12.1996, kuid soodusstaaži hulka ei arvatud töötamise aega OÜ-s

Raeküla Transport metsatöömasinate juhina 01.01.1997 – 03.07.2023. Kaebuse asjaolud ja

tuvastamata jäämise põhjused on toodud 12.10.2023 otsuses nr E13432-1. ning vastustaja jääb

selles olevate põhjenduste ja selgituste juurde.

Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 2 alusel on õigus saada

soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete

töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade

ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest

vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel.

Haldusmenetluses on hinnatud kaebaja töötamise vastavust 16.07.1992 määrusega nr 206

kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete

töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ osa XII

„Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ punktis 1 „Metsavarumine“ nimetatud

erialakoodile 19207 kokku- ja väljaveotraktorist ning erialakoodile 11442 metsaväljaveo autojuht.

Kaebuses viitab kaebaja ka loetelu 2 samas osas ja alapunktis olevale erialakoodile 19224

metsakokkuvedaja ja 14269 kokkuveomasina juht.

Kaebaja ametinimetuseks oli tööraamatus (dtl 23-31) alates 20.10.1998 metsa väljaveo traktorist,

töölepingus (dtl 52-56) metsatöömasinate juht alates 01.01.1997 ja vajadusel ka metsaväljaveo

autojuht, 27.06.2023 tõendi ( dtl 36) kohaselt alates 01.01.1997 metsatöömasinate juht kokku- ja

väljaveo traktoritel ning 11.08.2023 vastuse (dtl 67-68) kohaselt metsa väljaveo autojuht ja

metsatraktorite juht. Seega on kaebajal olnud sama perioodi osas erinevaid ametinimetusi ning

neist on loetelus nimetatud vaid metsaväljaveo autojuht, kellena töötamine enne 1997. aastat on

soodusstaaži hulka arvatud.

Soodusstaaži hulka saab arvata vaid täistööajaga töötamine loetelus nimetatud ametikohal.

Määrusega (p 3, alapunkt 1) pannakse nimekirjade rakendamise osas selgituste andmise kohustus

Sotsiaalministeeriumile.

12.10.2023 otsuses on tuginetud Sotsiaalministeeriumi poolt antud kahele seisukohale, mis

mõlemad on lisatud vastusele (dtl 67-70). Sotsiaalministeeriumi seisukohas on ka välja toodud, et

haaratsiga laadimine ja töö forwarderiga ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile.

Haldusmenetluses ei ole tuvastamist leidnud, et kaebaja töötas loetelus 2 nimetatud ametikohal

ning on pigem selgunud, et nendel masinatel, millega kaebaja töötas (loetletud dtl 51), töötamine ei

anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile.

Soodusstaaži tuvastamiseks peavad töötingimused vastama määruse koostamise ajal silmas peetud

töötingimustele. Loetelud koostati lähtuvalt koostamise aegsetest töötingimustest. Vastavalt

toonastele töötingimustele on ka soodustingimustel vanaduspensionile õigust andev töötamine

teatud ametikohtadel jagatud kahte loetellu ehk nimekirja. Nimekirjas 1 on loetletud tervist eriti

kahjustavad ja eriti raskete töötingimustega tööd ja nimekirjas 2 on loetletud muud tervist

kahjustavad ja raskete töötingimustega tööd. Nimekirjad on üles ehitatud tootmisalade,

ametikohtade ja kutsealade põhiselt ning seaduses ega määruses ei ole välja toodud, milliseid

tervist kahjustavaid tingimusi on täpsemalt vastavat ametikohta nimekirja lisades silmas peetud.

Arvestades seaduse eesmärki, võimaldada varasemalt pensionile jääda isikutel, kelle tervis teatud

ametikohtadel ja tootmisaladel töötades (st toonastes töötingimustes) on kahjustada saanud, tuleb

lähtuda toonastest töötingimustest. Eelnevalt välja toodud selgitustest nähtub, et samal seisukohal

on ka Sotsiaalministeerium, kelle pädevuses on loetelude rakendamise kohta selgituste andmine.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et

kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohti järgnevalt.

7. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja tegi 12.10.2023 otsuse nr E13432-1 (dtl 62-65), millega

otsustas peatada Xi pensioniavalduse menetluse seoses soodustingimustel vanaduspensioni

määramiseks nõutava soodusstaaži tõendamisega kohtus kuni kohtulahendi saamiseni, kui

avaldus kohtule esitatakse kolme kuu jooksul käesoleva otsuse kättesaamisest.

Nimetatud otsuse kohaselt arvatakse kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust

andva soodusstaaži hulka järgmised töötamised:

1) töötamise aeg OÜ Raeküla Transport metsaväljaveo autojuhina alates 17.10.1996 kuni

31.12.1996, kokku 2 kuud ja 15 päeva.

Otsuse kohaselt kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei

arvata järgmisi töötamise perioode:

1) töötamise aeg OÜ Raeküla Transport metsatöömasinate juhina alates 01.01.1997 kuni

03.07.2023, kokku 26 aastat 6 kuud ja 2 päeva.

8. SVPS § 1 p 2 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on

töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi

Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2

(edaspidi nimekiri nr 2) järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest

vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel.

Vaidlust ei ole poolte vahel ka selles, et kaebajal on täidetud 25-aastane pensionistaaž.

9. Pooled vaidlevad sisuliselt selle üle, kas vastustaja on jätnud õiguspäraselt või mitte

arvestamata kaebaja soodusstaaži hulka töötamise perioodi alates 01.01.1997 kuni 03.07.2023, et

täidetud oleks ka SVPS § 1 p 2 sätestatud teine nõue tervist kahjustavatel või raskete

töötingimustega töödel kokku vähemalt 12 aastat ja 6 kuud töötamisest.

10. Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 on kinnitatud tootmisalade, tööde,

kutsealade ja ametikohtade loetelud, millistel töötamine annab õiguse soodustingimustel

vanaduspensionile.

Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust

andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ Eesti

Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade,

tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ (loetelu nr 2) p XII Metsavarumine,

tselluloosi, paberi- ja puidutööstus alapunkt 1 sätestab metsavarumine ja metsaväljaveo

autojuht (koodiga 11442) ning kokku- ja väljaveotraktorist (koodiga 19207).

11. Kohus, uurinud tõendeid ja kaalunud poolte seisukohti, leiab, et käesoleval juhul saab

lugeda tõendatuks kaebaja töötamise kaebuses esitatud ametikohtadel ja aegadel.

Kaebaja töötamist metsaväljaveo autojuhina alates 17.10.1996 kuni 31.12.1996, kokku 2

kuud ja 15 päeva ning metsatöömasinate juhina (ametijuhendi ja tööraamatu järgi metsa

väljaveo traktoristina) alates 01.01.1997 kuni 03.07.2023, kokku 26 aastat 6 kuud ja 2 päeva

kinnitavad kohtule esitatud tööraamatu väljavõtted (dtl 23-31 vt dtl 31), OÜ Raeküla

Transport poolt esitatud selgitused (dtl 36, 51) ja tööleping ja selle muudatus (dtl 53-55) ning

ametijuhendid (dtl 57-61).

Samas ei tähenda töötamise aegade ja täidetud ametikohtade tuvastamine, et töötatud aeg

tuleb automaatselt lugeda soodustingimustel vanaduspensioni õiguse andva tervist

kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel töötamise aja hulka.

12. Kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et metsaväljaveo autojuhina töötamise aeg läheb

soodusstaaži hulka, siis alljärgnevalt käsitleb kohus küsimust, kas kaebaja töötamine alates

01.01.1997 kuni 03.07.2023, kokku 26 aastat 6 kuud ja 2 päeva metsa kokku- ja väljaveo

traktoristina on käsitletav töötamisena Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206

„Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja

ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile

õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade

ja ametikohtade loetelu nr 2“ (loetelu nr 2) p XII Metsavarumine, tselluloosi, paberi- ja

puidutööstus alapunktis 1 toodud kokku- ja väljaveotraktoristina (koodiga 19207).

12.1. Kohus märgib kõigepealt, et kaebaja tööandja on oma selgitustes kinnitanud, et kaebaja

töötas OÜ-s Raeküla Transport metsa väljaveo autojuhina ja metsatraktorite juhina. Metsa

väljaveo autojuhina oli tema tööülesanneteks metsast teeäärsetelt raielankidelt ja laoplatsidelt

vedu sadamasse laoplatsile ja puidutööstustesse. Kaebaja töötas veokil SISU SM340

haagisega Joka, Volvo F12-46. Metsatöömasinate juhina kokku- väljaveo traktoritel olid

tööülesanneteks raielangilt puidu koondamine sortimendi järgi teede äärde ja väljavedu

raielangilt laoplatsile. Töömasinateks olid Lokomo 909 6*6, ÖSA 250, Timberjack 1010,

Valmet 832, Valmet 820 (vt dtl 51).

Kõik nimetatud töömasinad - Lokomo 909 6*6, ÖSA 250, Timberjack 1010, Valmet 832,

Valmet 820 - on nagu ka vastustaja oma otsuses välja toob, oma olemuselt forwarderid.

Kaebaja ei ole eeltoodud seisukohta omapoolsete tõenditega ümber lükanud. Üldteada asjaolu

on, et forwarder on kokkuveomasin (traktor), mis koosneb enamasti juhikabiinist, palke

tõstvast kraanast ja haagisest, kuhu asetatakse palgid ehk selle opereerija (juhi) töö toimub

suuremas osas tööajast kabiinist väljumata.

12.2. Nähtuvalt eelmises punktis toodud töökirjeldusest ei eeldanud kaebaja töötamine

väljaveotraktoristina forwarderil töötades pidevat viibimist väljas ega ka palkide laadimist

(käsitsi vahetult langetatud puiduga kokkupuutes ja välitingimustes opereeritava) vintsiga.

Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse määrusest nr 206 on selles toodud nimekirjade ja loetelude osas

nende rakendamise kohta selgituste andmine kohustus Sotsiaalministeeriumil.

Sotsiaalministeerium on oma Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3-14-52487 2015 a.

antud selgituses nr 1.2-4.1/2091 (dtl 70) märkinud: „…Teil on kerkinud esile küsimus,

millised olid või on need tervistkahjustavad või rasked töötingimused, mis eristavad

metsavarumisel töötavaid kokku- ja väljaveotraktoriste (eriala kood 19207) mujal töötavatest

traktoristidest ja mis on põhjenduseks neile soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks.

Määrusega kehtestatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate

tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja

ametikohtade loetelu nr. 2“ koostamisel lähtuti nõukogudeaegsetest nimekirjadest ning

silmas peeti tolleaegseid töötingimusi. Haaratsiga traktoritega, mis tulid metsavarumisse

pärast vintsiga traktoreid, töötamine ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile.

Tervistkahjustav töö ja rasked töötingimused olid metsa kokku- ja väljaveo traktoristil, kui

palkide laadimine toimus vintsi abil. Töö seisnes kinnitusvahendi käsitsi paigutamises ümber

palgi. Füüsilist pingutust nõudis kinnitusvahendi kinnitamine ja palkidega töötamine. Seega

on tervistkahjustavaks ja raskeks töötingimuseks raske füüsiline töö, mis toimus aastaringselt

välitingimustes. Näiteks talviti lumes sumpamine, sage külmetamine, kuna kabiinis sulas lumi

riietelt ning need muutusid märjaks ja külmaks ning enda soojendamise võimaluse

puudumine. Erinevuseks metsavarumisel töötavate traktoristide ja mujal töötavate vahel oligi

eelpool nimetatud füüsiliselt raske töö väljaspool kabiini igasugustes klimaatilistes

tingimustes.“.

12.3. Nähtuvalt SoM-i selgitusest ei ole käesolevas asjas kaebaja metsa kokku- ja väljaveo

traktoristina töötamisega seotud ja tuvastatud asjaolusid arvesse võttes kohtul võimalik asuda

seisukohale, et kaebaja OÜ-s Raeküla Transport metsa kokku- ja väljaveotraktoristina

töötatud aega saaks lugeda soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva tööstaaži hulka.

Vaidlust ei ole, et kaebaja ei teostanud vintsi abil käsitsi tööga puidu (palkide) laadimist ja ei

töötanud pidevalt väljas tulenevalt tööl kasutatud uuel tasemel tehnikast.

Seetõttu ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et tema töötingimused oli

tervistkahjustavad või rasked Vabariigi Valitsuse määruse nr 206 mõttes. Kohtul puudub

eeltoodust lähtudes võimalus kaebust rahuldada ja ta jätab selle rahuldamata.

Kohus märgib täiendavalt, et Sotsiaalministeeriumi Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3-

14-52487 2015 a. antud selgitus nr 1.2-4.1/2091 ei ole tavamõistes mitte üldkättesaadav

õigusakt, vaid ühes konkreetses kohtuasjas antud selgitus, millel on tegelikkuses sellele

edaspidisel tuginemisel oluliselt laiem mõju, kui mõju ainult ühele kohtuasjale. Seetõttu oleks

kohtu hinnangul vajalik, et vastav selgitus ja muud analoogsed selgitused oleks antud

avalikkusele ja asjast huvitatule loogiliselt kättesaadavas vormis ja kohas. Vastasel juhul on

kohtu hinnangul suuremal või vähemal määral kahjustatud ka Põhiseaduses märgitud

õigusselguse nõue.

13. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole menetluskulude

hüvitamise nõuet esitanud jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik