2-24-3533/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.10.2024.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-3533

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

H.B hagi Q.Z vastu elatise nõudes

2589,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: H.B (isikukood XXX)

Hageja seaduslik esindaja: E.N (isikukood XXX; e-post

xxx)

Kostja: Q.Z (isikukood XXX; e-post xxx)

Eelistung 27.06.2024, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Q.Z elatis H.B kasuks perioodi eest 03.03.2024 kuni 31.03.2024

summas 243,53 eurot ning alates 01.04.2024 kuni H.B täisealiseks saamiseni (s.o

22.03.2036) 287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3%

keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool

lapsetoetust 40 eurot).

3. Resolutsiooni p-s 2 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Elatise summad kanda iga kalendrikuu 7. kuupäevaks E.N arveldusarvele nr

xxx, selgitusega „H.B elatis“.

5. Juhul, kui Q.Z on kohtumenetluse kestel H.B maksnud elatist, siis tasutud

summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

03.03.2024 esitatud ja 10.03.2024 parandatud hagiavalduse kohaselt on Q.Z (kostja) H.B

(hageja) isa. Hageja elab oma ema (E.N ) juures. Viimase poole aasta jooksul pole kostja elatist

maksnud ja ei plaani seda ka teha. Kohtu poolt määratud kohtumiskorrad on 2 nädalavahetust

kuus (st 4 ööpäeva kuus viibib laps isa juures). Hageja igakuised kulud moodustavad kokku 900

eurot, sh eluasemekulud 200 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 50 eurot,

kulutused tervishoiule 50 eurot, kulutused hügieenitarvetele 50 eurot, kulutused lapse

koolikohustuse täitmiseks 100 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot, muud

vältimatud püsikulutused kokku 100 eurot (trennid: korvpall, tantsimine, ujumine).

Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt elatise miinimumsummas alates

03.03.2024.

Kostja vastus

Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja on maksnud hagejale elatist regulaarselt vastavalt

kokkuleppele ning võimalusele. Kostja on veetnud vanglas 7 kuud hageja seadusliku esindaja

tegevuse tõttu ning on ka praegu karistust kandmas elektroonilise järelevalvega koju

"aheldatuna" mis on sissetuleku teenimise võimatuks teinud. Kostja elab hetkel sugulaste ja

tuttavate armust olles töötu ja rahatu. Samuti leidis kostja, et hageja vajaduste loetelus märgitud

summad on ilmselgelt paisutatud ning ebatõesed.

Kohtu põhjendused

2

1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele.

2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise

arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse arvel. Kohus märgib, et perioodil 01.04.2023 kuni 31.03.2024 oli

baassummaks 249,78 eurot ning alates 01.04.2024 on baassummaks 272,76 eurot.

3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja E.N (dtl

3). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on

seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes

materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid

peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku

ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on

õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada

tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse

ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust

osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt

tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama

õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse

ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).

4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud

isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada

ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja

tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on

tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt.

Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud

kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud

regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema

3

arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad

saavad võimaldada.

Käesoleval juhul puuduvad tõendid, et kostja oleks hagejale elatist regulaarselt vähemalt

miinimumulatuses tasunud. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest

õiguslikult põhjendatud.

5. Hageja on palunud välja mõista kostjalt elatise miinimumsuuruses. Hagiavalduse

kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 900 eurot, sh eluasemekulud 200

eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 50 eurot, kulutused tervishoiule

50 eurot, kulutused hügieenitarvetele 50 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks

100 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot, muud vältimatud püsikulutused

kokku 100 eurot (trennid: korvpall, tantsimine, ujumine).

Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud ning neile

märgitud summad suuremas osas mõistlikud. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad

vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka

kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud

seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse

kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja

teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Samuti on üldtuntud ja

tõendamist mittevajav asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad

riideid ja jalanõusid ning eluliselt on usutav ka hügieenivahendite kasutamine ning

tervishoiukulude olemasolu. Arvestades hageja vanusega on ka teatud kooli, trenni ja

meelelahutuse kulud usutavad. Samuti ei saa täielikult ebavajalikuks pidada

transpordikulude olemasolu, kuna aegajalt on vajalik teha ka pikemaid sõite. Kohus

märgib, et iseenesest on kohtu hinnangul osad märgitud kulud ülepaisutatud (s.h

tervishoiukulud- puuduvad tõendid, et hageja peaks igakuiselt tarvitama näiteks

kallemaid retseptiravimeid; hügieenitarbed, transpordikulud). Samas isegi juhul, kui

vähendada hageja igakuiseid kulutusi ca 300 euro ulatuses, siis vastavad kulud ikkagi

vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale.

Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise

sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on

varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele

elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st

eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate

kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Eeltoodust

tulenevalt puudub kohtul alus kahelda, et hageja igakuised kulud ei vastaks käesoleval

ajal vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale.

6. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei

vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama

4

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele

elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja on menetluses märkinud, et on töötu, kellel tulud 12 kuu jooksul puudusid

vangistuse ja elektroonilise järelevalve tõttu. Igakuised kulud moodustavad kostjal kokku

1600 eurot, s.h eluasemekulud 500 eurot, toidukulud 200 eurot (katavad sugulased ja

tuttavad), muud vajalikud elamiskulud 100 eurot (katavad sugulased ja tuttavad), laenude

tagasimaksed sugulastele ja tuttavatele 800 eurot. Ühtegi tõendit ei ole kostja kohtule aga

oma majandusliku olukorra kohta esitanud. Samuti puuduvad tõendid, et seoses

elektroonilise valvega oleks kostjal välistatud töö tegemise võimalus. Elektroonilise valve

ajakava puhul arvestatakse võimaluse korral tavapärast elukorraldust ning fikseeritakse

ka aeg lubatud tegevuse (s.h töö) algus ja lõpp (Elektroonilise valve täitmise ja

järelevalve kord § 8).

Kuigi kohus ei ole menetluses tuvastanud, et kostja pangakontodel oleks vabu vahendeid

elatise tasumiseks (dtl 79-80, 89-91) või muud vara, mille arvelt elatist tasuda, siis üksnes

halb majanduslik olukord ei ole elatise vähendamise aluseks. Kohus peab vajalikuks

täiendavalt selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste

rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise

kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel

(vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on

Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh

hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle

tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis

Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks

tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid

ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb

säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik

elustandard.

Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS §

102 alusel.

7. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista elatis perioodi eest 03.03.2024 kuni 31.03.2024 summas 243,53 eurot ning

alates 01.04.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 22.03.2036) 287,72 eurot

kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast

54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).

Kohus on arvestanud, et märtsis 2024 oli elatise miinimumsummaks 260,33 eurot.

Alates 01.04.2024 väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

5

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hageja on palunud

määrata, et elatis kantaks üle 7.ndaks kuupäevaks. Seega tuleb elatise summad tasuda

hageja seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu hiljemalt 7. kuupäevaks.

Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad

tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

8. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist

saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud

elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise

suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on

võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

9. Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel

arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja

lahendust.

Menetluskulud

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises

abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik

kohtunik

6