2-24-11049/30 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S (ÕIGEKSVÕTUOTSUS) Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-24-11049 Otsuse tegemise aeg ja koht

10. oktoobril 2024, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi

D. K. hagi D. K. vastu abielu lahutamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg

10. septembril 2024.a. (videoistung)

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

D. K. (IK XXX, viibimiskoht Ülesõidu 1, Jõhvi , Viru Vangla)

D. K. (IK XXX, elukoht: XXX, e-post XXX, tel XXX)

RESOLUTSIOON

1. Lahutada D. K. ja D. K. abielu, mis on sõlmitud 06.12.2023.a Jõhvi notar A. L. poolt Viru Vanglas ja mille kohta on tehtud kanne 5240-37-2023/23.

2. Jätta D. K.le pärast abielulahutust perekonnanimi „M“.

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Hageja menetluskulu (riigilõiv) jääb Eesti Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled loobusid otsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 23.07.2024.a. Viru Maakohtule esitatud hagiavalduses (ja 01.08.2024.a. esitatud hagiavalduse täpsustuses) palub D. K. lahutada tema ja D. K. vahel 06.12.2024.a. Viru Vanglas sõlmitud abielu. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielusuhted 02.06.2024.a. ning abielu lahutamise põhjuseks on uus suhe hagejal, mille tõttu ei ole enam võimalik kostjaga abielus olla. 10.10.2024.a. kohtuistungil kinnitas D. K., et jääb abielu lahutamise nõude juurde, tal on uus suhe ning soovib ruttu lahutust.

2.

D. K. kinnitas 10.10.2024.a kohtuistungil, et abielusuhted on lõppenud ja mõlematel abikaasadel on uued suhted. Kostja nõustus abielulahutusega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

D. K. võttis kohtuistungil hageja nõude õigeks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Pooled kinnitasid, et nende abielusuhted on lõppenud juunis 2024.a. Mõlemal abikaasal on uus suhe, kumbki ei pea võimalikuks abielusuhete taastamist. Pooled on ühisel seisukohal, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamise eeldused täidetud. Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.

7. Pooled avaldasid kohtuistungil, et loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud (TsMS § 630 lg 2).

Menetluskulude jaotus

8. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja menetluskulud (riigilõiv) jääb Eesti vabariigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik