3-23-991/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Enno Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2024; Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-23-991

Haldusasi

X kaebus Justiitsministeeriumi vastu alusetu vabaduse võtmisega

tekitatud 667 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X, esindaja Erkki Evart;

Vastustaja –Justiitsministeerium, esindaja Eneli Kivi

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt. Mõista vastustajalt kaebajale

tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitisena välja 500 eurot;

2. Mõista Justiitsministeeriumilt osalise menetluskuluna

kaebaja kasuks välja 15 euro suurune summa;

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi

tähemärgiga

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on

10.10.2024. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 06.05.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse 6000 euro suuruse kahju hüvitamiseks

seonduvalt Harju Maakohtu määrusega, millega võimaldati esialgse õiguskaitse abinõuna kaebaja

suhtes tahtevastast ravi psühhiaatriahaiglas.

2. Tallinna Halduskohtu 09.06.2023 ja 27.06.2023 määrustega jäeti kaebus ja menetlusabi taotlus

käiguta.

3. Kaebaja vastas kohtule 31.07.2023.

4. Tallinna Halduskohtu 15.08.2023 määrusega jäeti kaebus ja menetlusabi taotlus veelkord käiguta.

5. Kaebaja vastas 20.09.2023, et jääb 6000 euro suuruse nõude juurde, et kaebaja sissetulek laekub

abikaasale ja et kohtul oleks võimalik esitada vajadusel Sotsiaalkindlustusametile vastav päring.

6. Tallinna Halduskohtu 12.10.2023 määrusega jäeti X’i menetlusabi saamise taotlus rahuldamata ja

kaebus käiguta, andes ühtlasi ka tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ühtlasi selgitas kohus, et taotletava

summa suurust on võimalik ka vähendada ning tasuda vastav riigilõiv, kuid see ei või olla väiksem kui

20 eurot.

7. Kaebaja esindaja teatas 16.11.2023 e-kirjas, et 20 euro suurune riigilõiv on kaebuselt tasutud.

8. Tallinna Halduskohus võttis 30.11.2023 määrusega kaebuse menetlusse. Kohus selgitas, et kuna

mittevaralise kahju suurus jäi 12.10.2023 määruse kättesaamise järgselt konkreetselt ära nimetamata,

kuid samas tasuti kaebuselt 20 euro suurune riigilõiv, saab võtta kaebuse menetlusse 667 euro

(ümardatuna) suuruse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.

9. Justiitsministeerium vastas kaebusele 03.01.2024.

10. Tallinna Halduskohus määras 03.07.2024 määrusega haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus

menetluses.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

11. Kaebuse kohaselt rakendati Harju Maakohtu 08.05.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-6730

Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku valvearsti taotlusel kaebaja suhtes esialgset

õiguskaitset tema tahtevastase psühhiaatriahaiglasse paigutamisega alates 08.05.2020 kuni 12.05.2020.

Sama määrusega pikendati Xi suhtes esialgset õiguskaitset 40 päevani. Kaebusest nähtuvalt lõpetati

tahtest olenemata ravi kaebaja psüühilise seisundi paranemise tõttu 22.05.2020 ja ta sai samal päeval ka

koju. Kaebaja selgitab, et vaidlustas eelnimetatud Harju Maakohtu 08.05.2020 määruse. Riigikohtu

tsiviilkolleegium leidis 08.01.2021 määruses, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määrus tuleb

menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles pikendati puudutatud isiku suhtes esialgse

õiguskaitse korras tahtevastase ravi kohaldamist neljalt päevalt 40 päevani. Riigikohus leidis, et kohtute

määrused jäävad muutmata osas, milles rakendati puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset alates

08.05.2020 kuni 12.05.2020.

12. Kaebaja märgib, et teda peeti kinni ja teda raviti tema tahte vastaselt 10 kalendripäeva, mille sisse

jäi ka tema sünnipäev (13 mai). Kaebaja oli oma perest eraldatud, haigla hoonest sai välja vaid

üksikuks jalutuskäiguks koos teiste kinnipeetavatega, kaebaja liikumisvabadus oli oluliselt piiratud.

Kaebaja psüühikale mõjus selline olukord halvasti, kaebaja kaotas huvi selle vastu, mis toimub, viibis

peamiselt kodus, loobus töö otsingutest, tundis ärevust, oli perekonna poolt tõrjutud, samuti pidi taluma

tema suhtes tehtud kohatuid märkusi seoses viibimisega psühhiaatriakliinikus. Selline kinnipidamine

alandas kaebaja inimväärikust. Kaebaja leiab, et tal on õigus saada tema suhtes toime pandud

seadusevastase kinnipidamise eest hüvitist vastavalt riigivastutuse seadusele.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

13. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja palub kaebuse rahuldamata jätta.

13.1. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1 alusel hüvitatakse kohtumenetluse käigus tekitatud

kahju ainult sellisel juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Vastustaja

leiab, et ei ole täidetud eeldused kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamise nõude

rahuldamiseks. X ei ole enda kaebuses viidanud taolistele asjaoludele ning vastustajale ei ole teada

lahendit, millega oleks tuvastatud, et tsiviilasja nr 2-20-6730 menetlenud kohtunikud oleks pannud

toime kuriteo.

13.2. Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas kujuneb hüvitise suurus 667 eurot. Kaebaja esialgne nõue

oli ligikaudu kümme korda suurem ning kaeba ei ole põhjendanud nõude suuruse kujunemist.

13.3. Varasema ravivajaduse puudumine ei takista tahtevastase ravi kohaldamist. Haigla on Xi

vabastanud koheselt, kui ravivajadus on ära langenud. Haiglas, sh psühhiaatriakliinikus viibides tuleb

paratamatult arvestada sealse kodukorraga ning üldjuhul ei ole võimalik endale palatikaaslaseid valida.

13.4. Justiitsministeerium peab vajalikuks rõhutada, et isegi, kui kohus andis loa Xi paigutamiseks

psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega, siis luba on üksnes üheks eelduseks, et isikule

tahtevastast ravi kohaldada. Ravi kohaldamise vajadusele annab hinnangu siiski psühhiaater.

13.5. Kaebaja on korduvalt pidanud vajalikuks rõhutada, kui halvad on tema suhted pereliikmetega,

samas on ta ette heitnud, et ta oli kliinikus viibimise ajal perest eraldatud. Vastustaja hinnangul on

kaebaja esitanud väga vastandlikke põhjendusi ning jääb selgusetuks, milline on tegelik olukord.

13.6. Käesoleva menetluses ei ole asjakohased etteheited, et isik ei ole teadlik, milliseid ravimeid talle

manustati. Vastustaja hinnangul Xi etteheited raviteenuse osutamisele, sh hilisemad ravist tulenevad

tagajärjed, ei ole käesoleva menetluse esemeks. Vastustaja hinnangul kaebuses kirjeldatu tekitab ka

meditsiinivõõrale isikule kahtlusi kaebaja psüühilises tervises pärast psühhiaatriakliinikus viibimist ja

ka edasise ravi vajadust. Vaidluse esemeks ei saaks olla ka riigi õigusabi korras määratud esindaja

ebakvaliteetne töö.

KOHTU PÕHJENDUSED

14. Käesolevas haldusasjas on esitatud kaebus Justiitsministeeriumi vastu seonduvalt alusetult

vabaduse võtmisega tekitatud 667 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Taoliselt on

nõue kaebuse mitmel korral käiguta jätmiste ning vastavates määrustes antud selgituste järgselt

Tallinna Halduskohtu 30.11.2023 määrusega (vt ka eelnimetatud määruse p 8) menetlusse võetud.

Kaebaja nõue põhineb sellel, et tahtevastasele ravile allutamise järgselt peeti teda psühhiaatriahaiglas

teatava aja jooksul kinni põhjendamatult. Kõigepealt oli Harju Maakohtu määrusega võimaldatud

esialgse õiguskaitse abinõuna kaebaja suhtes tahtevastast ravi. Kaebaja vaidlustas Harju Maakohtu

sellekohase määruse, mida ringkonnakohus pidas (siiski) põhjendatuks. Riigikohus tühistas hiljem

maa- ja ringkonnakohtu vastavad määrused osas, millega pikendati esialgse õiguskaitse korras

tahtevastase ravi kohaldamist neljalt päevalt 40 päevani. Nähtuvalt haldusasja materjalist kestis

põhjendamatu kinnipidamine 10 päeva. Siinkohal ei pea kohus enam vastavate kuupäevade või asjade

numbrite väljatoomist ega mingisuguseid pikemaid selgitusi vajalikuks, sest eelnevalt nimetatud

asjaoludes kui sellistes menetlusosaliste vahel vaidlust ei ole ning nähtuvalt haldusasja materjalist ei

saakski selles sisulist vaidlust olla.

15. Avaliku võimu kandja tekitatud kahju hüvitamist reguleerib riigivastutuse seadus. Vastavalt HKMS

§ 5 lg 1 punktile 4 on võimalik avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest vastav hüvitis välja mõista

kui sellekohased eeldused on täidetud. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt võib füüsine isik nõuda

mittevaralise kahju rahalist hüvitamist ka vabaduse võtmise korral. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 2

sätestab, et mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega. See

omakorda seostub veel ka riigivastutuse seaduse §-s 13 sätestatud kriteeriumite ning nendest tulenevate

vastutuse piiramise võimalustega ehk antud juhul eelkõige selle paragrahvi esimese lõike punktiga 3,

mille puhul on vaja arvestada õiguste rikkumise raskust.

16. Käesoleva kaasuse puhul ei saa olla vaidlust enam selles, et kinnipidamine psühhiaatriahaiglas ja

tahtest olenematu ravi kohaldamise pikendamise võimaldamine kohtute määruste alusel oli teataval

perioodil õigusvastane ja tagajärgedega põhjuslikus seoses. Olukorras, kus isiku kinnipidamine ning

sellest tulenev piirangute kohaldumine oli õigusvastane, on võimalik mittevaralise kahju hüvitamist

taotleda, mida kaebaja ongi teinud. Mittevaralise kahju tekkimist eeldatakse taolistel juhtudel ning seda

ei olegi vaja pikemalt põhjendada. Seega saab olla küsimus üksnes selles, milline peaks olema

põhjendatud hüvitise suurus. Mingil määral on selles osas võimalik arvestada süüteomenetluses

tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS) sätestatut. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise

seadus põhjendamatute kinnipidamise juhtude suhtes psühhiaatriahaiglas küll ei kohaldu, kuid sellest ei

pea ka järeldama, et eelnimetatud seaduse teatavatest põhimõtetest ei võiks üldse juhinduda. Enne

SKHS jõustumist kehtis riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise

seadus (AVVKHS), mis samuti ei reguleerinud tahtevastasele ravile allutamisele kaasneva õigusvastase

kinnipidamisega tekitatud kahju hüvitamist. Hüvitise õigus sätestati üksnes seoses vabaduse võtmisega

kriminaalmenetluse käigus või selle tagajärjel. Samas on kohtupraktikas peetud võimalikuks AVVKHS

§-s 5 toodud hüvitise suurusest analoogia korras lähtuda, vähemalt teataval määral. See nähtub näiteks

haldusasjast nr 3-13-1505, mille raames taotleti alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju

hüvitamist seoses õigusvastase viibimisega kinnises asutuses (erihooldekodu) ja tahtest olenematu ravi

kohaldamisega. Selles asjas oli maakohus pikendanud kaebaja kinnisesse asutusse hooldusteenusele

paigutamise tähtaega, mille ringkonnakohus hiljem tühistas. Nimetatud haldusasjas kinnitati vastava

vaidluse tulemusena kaebaja ning Justiitsministeeriumi vaheline kompromiss ning kaebajale maksti

mittevaralise kahju eest hüvitist. Käesolev haldusasi on eelosundatud kaasusega teatavas osas

võrreldav. Haldusasjas 3-19-1949 pidas kohus samuti võimalikuks juhinduda süüteomenetluses

tekitatud kahju hüvitamise seaduses sätestatud võimaliku hüvitise suurusjärgu kujunemise põhimõtetest

kuigi selles asjas oli tegemist isiku põhjendamatu kinnipidamisega kinnipidamiskeskuses, mille käigus

tekitatud kahjudega seonduvat SKHS samuti otseselt ei reguleerinud.

17. Lähtuvalt eeltoodust saab arvestada ka käesoleva haldusasja puhul süüteomenetluses tekitatud

kahju hüvitamise seaduses sätestatud kahju hüvitamise ulatuse suurusjärku, kuid samas kohus

eelnimetatud seadusest otseselt siiski ei lähtu, sest tegemist ei ole süüteomenetluse raames tekitatud

kahjuga. Samuti ei ole põhjust lähtuda psühhiaatriahaiglas alusetult viibitud päevade konkreetsest

arvust, vaid vastavast perioodist selle suurusjärgu kontekstis. Hüvitise suuruse määramine mittevaralise

kahju tekitamise eest jääb taolistes situatsioonides alati hinnanguliseks, kuid süüteomenetluses tekitatud

kahju hüvitamise seaduse § 11 lõikes 4 sätestatud võimaliku hüvitise suurusjärgu kujunemise

põhimõtteid arvesse võttes ning lähtudes ka haldusasjas nr 3-13-1505 teatava ajaperioodi vältel isiku

kinnises asutuses alusetu viibimise eest kompromisslahendusena välja mõistetud hüvitise suurusjärgust

ning haldusasjas nr 3-19-1949 välja mõistetud hüvitise suurusjärgust, peab kohus põhjendatuks mõista

Justiitsministeeriumilt välja kaebajale tekitatud mittevaralise kahju eest 500 euro suuruse summa.

18. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Antud juhul on kaebus rahuldatud osaliselt. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist

taotlenud. Kaebaja on oma kaebuse esialgses redaktsioonis menetluskulude väljamõistmist nimetanud.

Seega on põhjendatud menetluskulu vastavas proportsioonis kaebuse rahuldamisega vastustajalt

kaebaja kasuks välja mõista. Arvestades asjaolu, et seonduvalt käesoleva vaidlusega on kaebaja

tasunud riigilõivuna 20 eurot ja et 667 euro suurune kahju hüvitamise nõue rahuldati osaliselt, siis on

kaebuse rahuldamise osakaal umbes 75 protsenti, mis tähendab seda, et vastustajalt välja mõistetav

menetluskulu on summas 15 eurot.

19. Halduskohtumenetluse seadustiku § 175 lg 3 alusel asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu

algatusel avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata

tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt

identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu

avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendid ei varjata. Antud juhul asendab kohus avaldatavas

lahendis kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm

Kohtunik