2-21-9303/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-9303

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu hagi K. K.´i ja J.

K.´i vastu tehingu kehtetuks tunnistamise, tehingu alusel saadu

üleandmise ja ühisvara jagamise nõudes

Tsiviilasja hind

79 800 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (registrikood

70000349, asukoht Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn, e-post

kohtumeneltus@emta.ee);

hageja lepinguline esindaja K. S. (e-post XXX);

kostja I K. K. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX);

kostja II J.K. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX);

kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaak Siim (Cuesta

Advokaadibüroo OÜ, e-post XXX).

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata hageja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue, millega

hageja palub kohtul tunnistada kehtetuks K. K. ja J.K. vahel 03.06.2020 sõlmitud

abieluvaraleping, lahusvaraks tunnistamise kokkulepe ning asjaõiguslepingud, millega

läksid K. K. ja J.K. ühisomandist välja kinnistud registriosa numbritega XXX, XXX ja

XXX. 2. Jätta läbi vaatamata hageja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue, millega

hageja palub kohtul asendada K. K. ja J.K. nõusolek kinnistusraamatu registriosa

numbrite XXX, XXX ja XXX kannete muutmiseks kohtuotsusega.

3. Jätta läbi vaatamata hageja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue, millega

hageja palub kohtul muuta kinnistusraamatu registriosa numbrite XXX, XXX ja XXX

kandeid selliselt, et kustutada kanne J.K. kohta ning teha uus kanne, millega kanda

kinnistu ühisomanikena kinnistusraamatu registriosadesse numbritega XXX, XXX ja

XXX K. K. ja J.K..

2-21-9303

4. Jätta läbi vaatamata hageja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue, millega

hageja palub kohtul lõpetada K. K. ja J.K. ühisomand kinnistute registriosa

numbritega XXX, XXX, XXX suhtes.

5. Jätta läbi vaatamata hageja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue, millega

hageja palub kohtul müüa kinnistud registriosa numbritega XXX, XXX, XXX avalikul

enampakkumisel ning saadav raha jagada K. K. ja J.K. vahel võrdsetes osades.

6. Jätta läbi vaatamata hageja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue, millega

hageja palub kohtul lugeda K. K. ja J.K. nõusolek ühisvara hulka kuuluvate kinnistute

registriosa numbritega XXX, XXX, XXX müügiks avalikul enampakkumisel ning

saadud raha jagamiseks ühisomanike vahel võrdsetes osades antuks käesolevas asjas

tehtava kohtuotsusega.

7. Jätta läbi vaatamata hageja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue, millega

hageja palub kohtul lugeda K. K. ja J.K. nõusolek kinnistusraamatus kinnistute

registriosa numbritega XXX, XXX, XXX osas asjakohaste kannete muutmiseks antuks

käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega.

8. Jätta rahuldamata hageja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue, millega

hageja palub kohtul lõpetada K. K. ja J.K. ühisomand kinnistu registriosa numbriga

XXX suhtes, müüa nimetatud kinnistu registriosa numbriga XXX avalikul

enampakkumisel ning saadav raha jagada K. K. ja J.K. vahel võrdsetes osades.

9. Jätta rahuldamata hageja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue, millega

hageja palub kohtul lugeda K. K. ja J.K. nõusolek ühisvara hulka kuuluva kinnistu

registriosa numbriga XXX müügiks avalikul enampakkumisel ning saadud raha

jagamiseks ühisomanike vahel võrdsetes osades antuks käesolevas tsiviilasjas tehtava

kohtuotsusega.

10. Jätta rahuldamata hageja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue, millega

hageja palub kohtul lugeda K. K. ja J.K. nõusolek kinnistusraamatus kinnistu

registriosa numbriga XXX osas asjakohaste kannete muutmiseks antuks käesolevas

asjas tehtava kohtuotsusega.

11. Tühistada 11.06.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-21-9303 seatud hagi tagamise

abinõu, millega kohus seadis eelmärke Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu

kasuks J.K.´i omandis olevale kinnisasjale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusraamatu registriossa numbriga XXX (asukohaga XXX), registriossa numbriga

XXX (asukohaga XXX) ja registriossa numbriga XXX (asukohaga XXX tsiviilasjas nr

2-21-9303 esitatud nõuete tagamiseks.

Menetluskulude jaotus

Jätta hageja menetluskuld 58% ulatuses kostjate kanda ning kostjate menetluskulud 42% ulatuses

hageja kanda.

2-21-9303

Edasikaebamise kord

Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni

korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

I Hageja nõue ja seisukohad

1. Harju Maakohtu menetluses on Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu hagi K. K. ja J.K.

vastu tehingu kehtetuks tunnistamise, tehingu alusel saadu üleandmise ja ühisvara jagamise

nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on tagasivõidetavaks tehinguks K. K. (kostja I) ja J.K. (kostja II) vahel

03.06.2020 sõlmitud abieluvaraleping. Rahvastikuregistri andmete ning abieluvaralepingus

sisalduva kinnituse kohaselt on kostja I ja kostja II abielus alates 31.07.1997 kuni käesoleva

ajani. 03.06.2020 sõlmisid kostja I ja kostja II Tallinna notar R. T. notaribüroos

abieluvaralepingu, lahusvaraks tunnistamise kokkuleppe ning asjaõiguslepingud (notari

ametitoiming nr 2110), mille kohaselt leppisid kostjad kokku ühisvara jagamises selliselt, et

ühisomandisse kuulunud kinnistu asukohaga XXX(registriosa nr XXX; korteriomand, mille

reaalosaks on eluruum nr X, üldpinnaga 82,80 m2), kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr

XXX; korteriomand, mille reaalosaks on eluruum nr X, üldpinnaga 53,50 m2) ja kinnistu

asukohaga XXX (registriosa nr XXX; korteriomand, mille reaalosaks on eluruum nr X,

üldpinnaga 22,80 m2) jäid kostja II lahusvaraks ning X OÜ (registrikood XXX) osa, S OÜ

(registrikood XXX) osa ja OÜ C (registrikoodX) osa jäid kostja I lahusvaraks. Hageja soovib

abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamist üksnes osas, millega läksid kostja I ja kostja II

ühisomandist välja kinnistud registriosa numbritega XXX, XXX ja XXX.

Maksukohustuslaste registri andmetel on seisuga 09.06.2021 kostja I maksuvõlg kokku 89

794.23 eurot. Maksuvõlg tuleneb kostjale I 09.06.2020 väljastatud vastutusotsusest nr 13-

7/01028-11 (edaspidi vastutusotsus, kostjale I kätte toimetatud 16.06.2020), millega kohustati

kostjat I tasuma solidaarselt OÜ-ga C viimase maksukohustusi kogusummas 89 860.10 eurot.

Seisuga 09.06.2021 toimus kostja I maksuvõla katteks viimati tasumine 16.07.2020 summas

65.87 eurot.

Vastutusotsusega määratud kohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul (s.o 30 päeva jooksul

vastutusotsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates) esitas kostja I 14.07.2020

maksuhaldurile vaide vastutusotsuse tühistamiseks ning taotluse intressinõude kustutamiseks.

31.07.2020 vaideotsusega nr 6-1/4673-211 jättis maksuhaldur kostja I vaide rahuldamata,

misjärel esitas kostja I 09.09.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse 09.06.2020 vastutusotsuse ja

31.07.2020 vaideotsuse tühistamiseks ning taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Tallinna

Halduskohus rahuldas 17.09.2020 kohtumäärusega nr x-xx-xxxx kostja I esialgse õiguskaitse

taotluse täies ulatuses ning lubas maksuhalduril vastutusotsuse täitmise tagamiseks teostada

üksnes maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 130 lg 1 p- des 1-2 ja 4-5 sätestatud

täitetoiminguid. 27.11.2020 otsusega jättis Tallinna Halduskohus kostja I kaebuse rahuldamata,

millele kostja I esitas 23.12.2020 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Seisuga

09.06.2021 ei ole Tallinna Ringkonnakohus asjas otsust veel väljastanud.

Kostja I maksukohustuse sundkorras sissenõudmist alustas hageja 20.07.2020, väljastades

Swedbank AS-ile korralduse nr 13-2.7/15061816 kostja I pangakonto arestimiseks ja

pangakontolt raha ülekandmiseks Maksu- ja Tolliameti pangakontole (kokku väljastas

2-21-9303

maksuhaldur pangakonto arestimise korraldusi 7 krediidiasutusele). Nimetatud täitetoimingud

peatas hageja 17.09.2020, mil kohus keelas 09.06.2020 vastutusotsuse täitmise tagamiseks

teostada MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud täitetoiminguid. Arestimise tulemusel kostja I

maksuvõla katteks laekumisi ei toimunud.

Vararegistrite (kinnistusraamat, laevakinnistusraamat, äriregister, liiklusregister, väärtpaberite

register) andmete kohaselt kuulub kostjale I ainsa registervarana:

- kaasomandis 1/5 kinnisasjast17 asukohaga xxx (registriosa numbriga xxx; 100%

maatulundusmaa pindalaga 12,88 ha; katastritunnus xxx). Nimetatud kostja I osale kinnistust on

06.03.2020 seatud hageja kasuks kohtulik hüpoteek summas 21 768.75 eurot. Maa-ameti

andmebaasi kinnisvara hinnastatistika kohaselt on antud piirkonnas olnud perioodil 01.2021 kuni

06.2021 hoonestamata maatulundusmaa ruutmeetri keskmiseks hinnaks 0,57 eurot, seega võib

nimetatud kinnistu väärtuseks olla ca 73 416 eurot. Järelikult võib kostja I osa moodustada

sellest 14 683,2 eurot.

- ühisomandis kostjaga II korteriomand asukohaga xxx(registriosa nr XXX; korteriomand, mille

reaalosaks on eluruum nr x, üldpinnaga 27,70 m2). Nimetatud kinnistule on 06.03.2020 seatud

hageja kasuks käsutamise keelumärge, mis keelab kostjal I korteriomandit käsutada. Seisuga

26.04.2021 leiab kostja I, et nimetatud kinnistu väärtus on ca 9 000 eurot.

- 2007. a sõiduk Volvo FM-440, registreerimismärgiga xxx. Sõidukil puudub kehtiv

tehnoülevaatus ja on ajutiselt registrist kustutatud kuni 04.10.2021. Seega ei ole sõiduk

tõenäoliselt kasutuses ja seda võib pidada väheväärtuslikuks.

- osalus OÜ-s C (registrikood xxx) nimiväärtusega 3 196 eurot. Äriühing on esitanud viimase

käibemaksudeklaratsiooni (edaspidi KMD) 2020. a aprillikuus ning viimase tulu- ja

sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötus- kindlustusmakse deklaratsiooni

(edaspidi TSD) 2020. a detsembrikuus. Kuna OÜ-l C on seisuga 09.06.2021 ka

maksukohustused summas 92 326.26 eurot ning majandustegevus puudub, siis võib hageja

hinnangul pidada osalust väärtusetuks.

- osalus S OÜ-s (registrikood xxx) nimiväärtusega 2 556 eurot. Äriühing on esitanud viimase

KMD 2019. a märtsikuus ning viimase TSD 2021. a aprilli- kuus. Seisuga 08.06.2021 pole

äriühingul töötamise registris registreeritud ühtegi kehtivat töösuhet (viimane töölepingu

registreering lõppes 31.05.2021). Eelnevast võib järeldada, et äriühing ei oma tõenäoliselt

majandustegevust, mistõttu leiab hageja, et kostjale I kuuluva osa väärtuseks võib pidada selle

nimiväärtuse.

Järelikult ei kuulu kostjale I sellist registervara, mille arvelt võiksid hageja nõuded saada täies

ulatuses rahuldatud.

Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja kostja I suhtes sooritada kõiki MKS § 130 lg-s 1 sätestatud

täitetoiminguid, samuti ei saa hageja maksuvõla sissenõudmiseks pöörduda kohtutäituri poole.

Samas on maksuhaldur siiski arvamusel, et isegi kõikide sissenõudmistoimingute sooritamine ei

viiks maksunõude täieliku rahuldamiseni. Seega on maksuhalduril olukorras, kus eelduslikult

sissenõude pööramisega kostja I varale ei kaasneks maksuhalduri kui sissenõudja nõude täielikku

rahuldamist, õigus esitada hagi kostja I ja tehingu teise poole (kostja II) vastu ning nõuda, et

kohus tunnistaks kehtetuks tehingu, mis kahjustab maksuhalduri kui sissenõudja huvisid.

Tehingu kehtetuks tunnistamise üldised eeldused on järgmised: 1. sissenõudjal on kehtiv

täitedokument; 2. sissenõudja nõue on muutunud sissenõutavaks; 3. sissenõude pööramisega

võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et

sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.

Maksuhaldur on koostanud kostjale I vastutusotsuse, mis on käsitletav täitedokumendina TMS §

2 lg 1 p 12 mõistes. Eeltoodud vastutusotsus on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik ning sellest

tulenev nõue on muutunud sissenõutavaks.

2-21-9303

MKS § 5 lg-st 1 ja § 10 lg 2 p-st 3 tulenevalt on maksuhalduri ülesandeks nõuda sisse

maksuvõlad. Hageja alustas maksukohustuste sundkorras sissenõudmist 20.07.2020, väljastades

MKS § 130 lg 1 p 3 alusel Swedbank AS-ile korralduse kostja I pangakonto arestimiseks ja

pangakontolt raha ülekandmiseks Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Kuivõrd 17.09.2020

kohtumäärusega lubas kohus maksuhalduril sooritada vastutusotsuse täitmise tagamiseks üksnes

MKS § 130 lõike 1 punktides 1-2 ja 4-5 sätestatud täitetoiminguid, siis peatas hageja kostja I

pangakontode arestid alates 17.09.2020. Siiski on hageja arvamusel, et isegi kõikide

sissenõudmistoimingute sooritamine ei viiks maksunõude täieliku rahuldamiseni. Maksuhalduril

on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei viiks nõude rahuldamiseni tulenevalt järgmistest

asjaoludest: 1) Avalike registrite andmete kohaselt omab kostja I registervara (kinnistud, sõiduk

ja äriühingute osad), kuid mille arvelt ei ole võimalik maksunõuet täies ulatuses rahuldada; 2)

Maksuhaldurile kättesaadavate andmete kohaselt ei ole kostja I 2021. a saanud tulumaksuga

maksustatavaid väljamakseid, 2020. a oktoobri- ja detsembrikuus sai kostja I tulumaksuga

maksustatavaid väljamakseid OÜ-lt C keskmiselt 1 107.50 eurot kuus. Rahvastikuregistri

andmetest nähtub, et kostjal I on eestkostetav. Füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmisel ei kuulu

maksuhalduri poolt igakuisele sissenõudmisele ega arestimisele ühe kuupalga alammäära

suurune summa võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta, mistõttu puudub kostjal

I piisav ja regulaarne sissetulek, mille arvelt oleks võimalik maksunõude rahuldamine; 3) Kostja

I arvelduskontod olid perioodil 20.07.2020 kuni 17.09.2020 arestitud, kuid kostja I maksuvõla

katteks sellel perioodil rahalisi vahendeid ei laekunud; kostja I on alates 2001. a olnud erinevate

äriühingute osanik (äriregistri andmetel on kostja I omanud 5 äriühingu osasid), kuid seisuga

09.06.2021 kostjale I dividendide väljamakseid pole teostatud.

Eelnevast tulenevalt on hageja seisukohal, et on täidetud eeldus, mille kohaselt sissenõude

pööramine kostja I varale ei viiks nõude rahuldamiseni. Arvestades eeltoodud asjaolusid, on

hageja seisukohal, et nõude vähemalt osalist rahuldamist on võimalik saavutada ainult hagi

esitamisega läbi tagasivõitmise, mistõttu on täidetud hagi esitamise üldised eeldused vastavalt

TMS §-le 187.

TMS § 190 p-de 1 kuni 3 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa

abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast

või oma osast ühisomandis loobus, kui abieluvaraleping või ühisvara jagamise kokkulepe on

sõlmitud pärast täitemenetluse alustamist, ühe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist või

enne TMS § 190 p-s 1 nimetatud tähtaja algust, kuid kahe aasta jooksul enne täitemenetluse

alustamist, kui võlgnik või tema abikaasa ei tõenda, et võlgnik oli vara jagamise või varast

loobumise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks ühisvara jagamise või varast

loobumise tõttu.

03.06.2020 abieluvaralepinguga loobus kostja I oma osast ühisvaras (kinnistute osadest).

Abieluvaralepingus hindasid kostjad korteriomandi registriosa numbriga XXX väärtuseks 80 000

eurot, korteriomandi registriosa numbriga XXX väärtuseks 51 600 eurot ja korteriomandi

registriosa numbriga XXX väärtuseks 21 000 eurot. Abieluvaralepinguga jäi eelnimetatud

kostjate ühisvara kostja II lahusvaraks. Kostja I lahusvaraks jäetud ühisvara hindasid kostjad

abieluvaralepingus järgnevalt: X OÜ osa väärtuseks 1250 eurot, S OÜ osa väärtuseks 2 556 eurot

ja OÜ C osa väärtuseks 3 196 eurot. Nimetatud osaühingute osade väärtuseks avaldasid osalejad

nende nimiväärtuse. Eeltoodust tulenevalt oli enne abieluvaralepingu sõlmimist abikaasade

ühisvara väärtus 159 602 eurot, millest jagati kostja II lahusvara hulka 152 000 euro väärtuses

vara ning kostja I lahusvara hulka 7 002 euro väärtuses vara. Seega sai kostja II

abieluvaralepinguga ligikaudu 22 korda rohkem võrreldes kostjaga I, mis on käsitletav olulisel

määral loobumisena oma osast ühisomandis.

2-21-9303

Hageja leiab, et vaidlustatava abieluvaralepingu sõlmimisega kahjustati sissenõudja huve.

Tagasivõidetava tehinguga liikusid kostjate ühisomandist välja kinnistud, millele oleks olnud

võimalik sissenõuet pöörata. Abieluvaralepingus on toodud välja, et kostjad avaldavad nimetatud

kinnistute väärtuseks kokku 159 602 eurot. Arvestades, et tegemist oli kostja I ja kostja II

ühisvaraga, kuulunuks kostjale I osa ühisomandist (eelduslikult pool ehk hinnanguliselt 79 801

eurot). Hagejale teadaolevalt ei ole kostjatel muud sellist ühisvara ega kostjal I lahusvara, mille

arvelt võiks hageja nõuete rahuldamine olla täies ulatuses võimalik. Kuivõrd

abieluvaralepinguga loobus kostja I olulisel määral oma osast ühisomandis kostja II kasuks, siis

raskendas see oluliselt maksunõude sissenõudmist ning kahjustas seeläbi hageja kui sissenõudja

huvisid. Hageja hinnangul on kostjad teinud tehingu üksnes sundtäitmise vältimise eesmärgil.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-120-10 leidnud, et tehinguga kahjustatakse sissenõudja huvisid

siis, kui tehingu tagajärjel muutub sissenõudja nõuete rahuldamine võimatuks, st on alust

eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Abieluvaralepingu sõlmimise

järgselt muutus kostja I varaline seis oluliselt halvemaks. Ühisvara jagamine kostjate vahel

võrdsetes osades oleks taganud kostja I kohustuste vähemalt osalise rahuldamise kostja I

lahusvara arvelt. Registervara, sh kinnisvara, olemasolu kostjal I oli ainus garantii sissenõudjale

tema nõuete kasvõi osaliseks rahuldamiseks olemasoleva vara arvelt. Eeltoodust tulenevalt on

hageja seisukohal, et ühisomandi osa üleandmisega kostjale II, kahjustas kostja I sissenõudja

huve, kuna selle tagajärjel muutus sissenõudja nõuete rahuldamine võimatuks.

TMS § 190 p 2 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks abieluvaralepingu, mis on sõlmitud ühe aasta

jooksul ennetäitemenetluse alustamist. Hageja alustas 20.07.2020 kostja I maksuvõla

sundtäitmist, esitades krediidiasutustele korraldused kostja I pangakonto arestimiseks ja

pangakontolt raha ülekandmiseks Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Abieluvaraleping on

sõlmitud 03.06.2020. Seega on abieluvaraleping sõlmitud ühe aasta jooksul enne kostja I suhtes

täitemenetluse alustamist.

Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur seisukohal, et on täidetud TMS § 190 p-st 2 tulenev alus

abieluvaralepingu tagasivõitmiseks, millega läksid kostja I ja kostja II ühisomandist välja

kinnistud registriosa numbritega XXX, XXX ja XXX.

Kuigi hageja on seisukohal, et 03.06.2020 sõlmitud abieluvaralepingut saab tagasi võita TMS §

190 p 2 alusel, esitab hageja alternatiivselt nõude tehingu tagasivõitmiseks TMS § 188 lg 1

alusel juhuks, kui kohus leiab, et abieluvaraleping ei ole tagasi võidetav TMS § 190 p 2 alusel.

TMS § 188 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta

jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja

huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal.

Lähtudes eeltoodust on hageja järgnevalt hinnanud, kas vaidlusalune tehing tehti teadlikult

sissenõudja huvide kahjustamiseks ning kas tehingu teine pool teadis või pidi sellest teadma.

TMS § 188 lg 2 kohaselt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga

kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing

tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. TMS § 188 lg-st 3

tulenevalt määratakse võlgniku lähikondsed pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 117 kohaselt.

Kostja I andis abieluvaralepinguga oma osa ühisomandist üle kostjale II ehk enda abikaasale.

Seega on kostja II puhul tegemist kostja I lähikondsega PankrS § 117 lg 1 p 1 mõistes, mis

sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku lähikondne on võlgniku abikaasa, isegi kui abielu on

sõlmitud pärast tagasivõidetava tehingu tegemist, samuti endine abikaasa, kui abielu on lahutatud

aasta jooksul enne selle tehingu tegemist. Seega kohaldub antud asjas TMS § 188 lg 2, mille

kohaselt saab eeldada, et kostja II teadis või pidi teadma, et varast loobumisega võidakse

kahjustada kostja I võlausaldajate (sh tulevikus tekkivate võlausaldajate) huve.

2-21-9303

TMS § 195 lg 1 kohaselt, kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine

pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse

tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. TMS § 195 eesmärgiks on taastada lepingueelne

olukord (restitutsioon) ning tagastada võlgniku vara, mis on läinud tema omandist välja

tagasivõidetava tehingu tõttu. Praegusel juhul on tuvastatud, et korteriomandid registriosa

numbritega XXX, XXX ja XXX kuuluvad tagasivõitmise korral kostja I ja kostja II ühisvara

hulka, mistõttu leiab hageja, et kinnistute tagastamisel tuleb kanda kinnistusraamatusse

ühisomanikena kostja I ja kostja II.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 68 lg 5 (ka TMS § 184) kohaselt, kui isik on

kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavalduse asendada jõustunud

kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Kinnistusraamatuseaduse (edaspidi

KRS) § 341 lg 1 sätestab, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle

isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut

asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud

nõusoleku andmise kohustus. Seega saab omandi tagastamist ja kinnistusraamatusse kande

tegemiseks vajalikku nõusolekut hageda kohtus, lähtudes KRS § 341 lg-st 8, TsÜS § 68 lg-st 5 ja

TMS §-st 184.

Kinnistusraamatu kannete muutmiseks on vajalik, et kohtuotsus sisaldaks kinnistute praeguse

omaniku (kostja II) ja endise omaniku (kostja I) nõusolekuid ja/või tahteavaldusi asendavaid

resolutsioone, mis võimaldavad kohtuotsuse alusel kinnistusraamatu kandeid muuta. Eeltoodu

alusel palub hageja kohtul tunnistada, et kostjal II on kohustus tagastada kinnistud registriosa

numbritega XXX, XXX ja XXX kostja I ja kostja II ühisomandisse ning anda nõusolek kostjate I

ja II nimetatud kinnistute ühisomanikena kinnistusraamatusse kandmiseks.

03.06.2020 sõlmitud abieluvaralepingu osalise kehtetuks tunnistamisega tekib kostjal II kohustus

kinnistud registriosa numbritega XXX, XXX ja XXX tagastada. Tagastatavate kinnistute näol on

tegemist kostjate ühisvaraga, mistõttu esitab hageja ka hagi ühisvara jagamise nõudes.

TMS § 14 lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist

võlgniku osale ühisomandist. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 25 sätestab, et varaühisuse

puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade

muud varalised õigused. Kostjate I ja II ühisvaraks on kinnistud registriosa numbritega XXX,

XXX ja XXX, mis pärast 03.06.2020 abieluvaralepingu osalist kehtetuks tunnistamist kuuluvad

kostjate ühisvarasse. Lisaks on kostjate ühisomandis kinnistu registriosa numbriga XXX

(asukohaga XXX).

PKS § 33 lg 3 kohaselt vastutab kumbki abikaasa kohustuste eest kolmanda isiku ees oma

lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta

tõendab, et lahusvarast ei piisa kohustuste täitmiseks. Kostjal I puudub piisav vara, sh lahusvara,

mille arvelt oma kohustusi täita, ning sissenõude pööramisega kostja I varale ei ole kaasnenud

tema nõude täielik rahuldamine, samuti on alust eeldada, et sissenõude pööramine kostja I

(lahus)varale ei vii ka tulevikus nõude rahuldamiseni.

Hageja taotleb kostjate I ja II ühisomandi lõpetamist kinnistute registriosa numbritega XXX,

XXX, XXX ja XXX suhtes, nimetatud korteriomandite müümist avalikul enampakkumisel ning

saadud raha jagamist kostjate vahel võrdsetes osades. Hageja hinnangul on kinnistute müümine

avalikul enampakkumisel kõige otstarbekam, sest see tagab abikaasadele õiglase hüvitise omandi

oma osa eest.

2-21-9303

26.01.2024 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse. Hageja märgib, et seisuga 26.01.2024 on

maksukohustuslaste registri andmetel kostja I maksukohustused kokku 24 126.97 eurot. Kostja I

09.06.2020 väljastatud vastutusotsusega määratud maksuvõlg on võrreldes 09.06.2021

hagiavalduse esitamise seisuga vähenenud, kuna haldusasjas nr 3-20-1679 tühistas kohus

kostjale I väljastatud vastutusotsuse osaliselt summas 37 578.19 eurot (s.o jõustus 52 281.91

eurot) ning ülejäänud osas on toimunud maksukohustuste katteks kostja I ja/või võlgnikust

äriühingu poolsed laekumised summas 28 325.94 eurot. Viimane laekumine maksuvõla katteks

on toimunud 27.12.2023 summas 1 595.44 eurot.

Arvestades eeltoodut, möönab hageja, et kuivõrd kostja I maksuvõlg on vähenenud 24 126.97

eurole, siis sellises ulatuses vara tagasivõitmine nagu 09.06.2021 esitatud hagiavaldusega

taotletud enam vajalik ei ole. Samas on oluline märkida, et kostja I maksukohustuste osas mitme

aasta jooksul toimunud sissenõudmistoimingute sooritamine (alustati 20.07.2020) ei ole siiani

viinud maksunõude täies ulatuses rahuldamiseni, mistõttu ei ole kahtlust selles, et maksuhalduril

oli õigus esitada hagi kostja I ja kostja II vastu ning kohtumenetluse jätkumine maksukohustuste

sissenõudmise eesmärgil antud tsiviilasjas on samuti vajalik. Hageja peab siinkohal oluliseks ka

märkida, et hageja on pidanud alates 2023. a teisest poolest kostjatega nende esindaja vahendusel

läbirääkimisi võimaliku kompromissi saavutamiseks, kuid tulemuseni need tänaseks viinud ei

ole.

Kostjale I kuuluva vara osas on hageja jätkuvalt seisukohal, et kostjale I ei kuulu sellist

registervara, mille arvelt võiks hageja nõue saada täies ulatuses rahuldatud. Hageja on

seisukohal, et nõude täies ulatuses rahuldamist on võimalik saavutada üksnes läbi hagi esitamise

ja selle rahuldamise. Arvestades aga tänaseks kujunenud kostja I maksuvõla suurust, puudub

vajadus 09.06.2021 hagiavaldusega taotletud kõigi kolme kinnistu kostjate ühisvarasse

tagasivõitmiseks. Hageja leiab, et piisab kinnistu registriosa nr XXX (asukohaga XXX;

korteriomand, mille reaalosaks on eluruum nr X, üldpinnaga 22,80 m2) tagasivõitmisest

(lähtudes nõude suurusest, kostja I registervara olemasolust ja selle hinnangulisest väärtusest,

kostjaid vähem koormavast viisist, s.o tegemist ei ole kostjate elukohaga jms) ning kinnistute

registriosa nr-te XXX ja XXX osas ühisvara jagamisest.

Hageja võtab tagasi 09.06.2021 hagiavalduse nõuded kinnistute registriosa nr XXX (asukohaga

XXX; korteriomand, mille reaalosaks on eluruum nr 1, üldpinnaga 82,80 m2) ja registriosa nr

XXX (asukohaga XXX; korteriomand, mille reaalosaks on eluruum nr X, üldpinnaga 53,50 m2)

osas. Seega sõnastab hageja hagiavalduse resolutsiooni ümber. Hageja palub kohtul rahuldada

hagiavaldus ja tunnistada kehtetuks K. K. ja J.K. vahel 03.06.2020 sõlmitud abieluvaraleping,

lahusvaraks tunnistamise kokkulepe ning asjaõiguslepingud osas, millega läks K. K. ja J.K.

ühisomandist välja kinnistu registriosa numbriga XXX; asendada K. K. ja J.K. nõusolek

kinnistusraamatu registriosa numbri XXX kande muutmiseks kohtuotsusega; muuta

kinnistusraamatu registriosa numbri XXX kannet selliselt, et kustutada kanne J.K. kohta ning

teha uus kanne, millega kanda kinnistu ühisomanikena kinnistusraamatu registriosasse numbriga

XXX K. K. ja J.K.; lõpetada K. K. ja J.K. ühisomand kinnistute registriosa numbritega XXX ja

XXX suhtes; müüa nimetatud kinnistud registriosa numbritega XXX ja XXX avalikul

enampakkumisel ning saadav raha jagada K. K. ja J.K. vahel võrdsetes osades; lugeda K. K. ja

J.K. nõusolek ühisvara hulka kuuluvate kinnistute registriosa numbritega XXX ja XXX müügiks

avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamiseks ühisomanike vahel võrdsetes osades

antuks käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega; lugeda K. K. ja J.K. nõusolek kinnistusraamatus

kinnistute registriosa numbritega XXX ja XXX osas asjakohaste kannete muutmiseks antuks

käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega.

2-21-9303

Seisuga 01.04.2024 on maksukohustuslaste registri andmetel kostja I maksukohustused kokku 18

449.97 eurot. Võrreldes hageja poolt viimati, s.o 26.01.2024 esitatud hagiavalduse täpsustuses

toodud maksuvõla suurusega on kostja I maksuvõlg selle katteks toimunud laekumiste tõttu

vähenenud veel 5 677 euro võrra. Haldusasjas nr x-xx-xxxx jõusse jäänud 09.06.2020 väljastatud

vastutusotsusega määratud maksuvõla summas 52 281.91 eurot katteks (kohus tühistas 37 578.19

eurot) on tänaseks toimunud kostja I ja/või võlgnikust äriühingu poolsed laekumised kokku

summas 34 007.97 eurot, s.o seisuga 01.04.2024 on kostja I 09.06.2020 vastutusotsusega

määratud maksuvõla saldo 18 273.94 eurot. Viimane laekumine maksuvõla katteks on toimunud

28.03.2024 summas 1 825.17 eurot.

Seisuga 01.04.2024 kuulub kostjale I vararegistrite (kinnistusraamat, laevakinnistusraamat,

äriregister, liiklusregister, väärtpaberite register) andmete kohaselt ainsa registervarana:

- kaasomandis 1/5 kinnisasjast asukohaga xxx (registriosa numbriga xxx). Nimetatud kostja I

osale kinnistust on 06.03.2020 seatud hageja kasuks kohtulik hüpoteek summas 21 768.75 eurot.

Viimati, s.o 26.01.2024 hagiavalduse täpsustuses, hindas hageja tuginedes Maa-ameti

andmebaasi kinnisvara hinnastatistikale 1/5 kaasomandiosa väärtuseks 13 137.60 eurot, viimase

kuue kuu andmetele tuginedes võib osa väärtuseks olla 17 259.20 eurot.

- ühisomandis kostjaga II korteriomand asukohaga xxx (registriosa nr XXX). Nimetatud

kinnistule on 06.03.2020 seatud hageja kasuks käsutamise keelumärge, mis keelab kostjal I

korteriomandit käsutada. 26.04.2021 edastas kostja I maksuhaldurile e-kirja, kus selgitab, et

ühisomandis oleva kinnistu registriosa nr XXX väärtuseks on 9 000 eurot, mille kohaselt

moodustaks kostja I osa väärtus sellest 4 500 eurot; ühisomandis viie teise isikuga 4/28

kaasomandit kinnisasjast asukohaga xxx (registriosa nr xxx). Kuivõrd kostjale I kuuluv osa

nimetatud kinnisasjast on väike ning tegemist on ühisomandiga, millele sissenõude pöördamine

eeldaks uue ühisvara jagamise hagi esitamist, siis ei asu Maksu- ja Tolliamet nimetatud kinnistut

praegusel juhul hindama;

- osalus OÜ-s C (registrikood xxx) nimiväärtusega 3 196 eurot. Kuna äriühingul on

maksukohustused (seisuga 01.04.2024 kokku 82 754.18 eurot) ning majandustegevus puudub,

siis võib hageja hinnangul pidada osalust väärtusetuks;

- osalus S OÜ-s (registrikood xxx) nimiväärtusega 2 556 eurot. Äriühing tõenäoliselt

majandustegevust enam ei oma (maksudeklaratsioone ei esita), mistõttu leiab hageja, et kostjale I

kuuluva osa väärtuseks võib pidada selle nimiväärtuse.

Kostjad leiavad 01.03.2024 esitatud seisukohas, et hageja on minetanud õigustatud huvi antud

tsiviilkohtumenetluse vastu, viidates igakuisele maksuvõla vähendamisele ning kohtulikule

hüpoteegile, mis on seatud kostjale I kuuluvale 1/5 kaasomandiosale kinnistust registriosa nr

xxx. Hageja eeltooduga ei nõustu. Lähtuvalt p-s 2.2 toodule võib hageja hinnangul pidada

nimetatud 1/5 kaasomandiosa väärtuseks ca 13 000 kuni 17 000 eurot. Kostjate viidatud City24

andmetega seoses peab hageja vajalikuks tuua välja, et seisuga 01.04.2024 algavad portaalis

Hiiumaa vallas asuvate suuremate kui 50 000 m2 maatulundusmaade hinnad tasemest 0,34 eurot/

m2, mistõttu võib nimetatud kinnistu väärtus olla eeltoodust ka madalam. Lisaks tuleb arvestada,

et kostjale I kuulub kinnistust 1/5 kaasomandiosa, millise realiseerimine võib olla keerukam ning

mõjutada negatiivselt ka kinnistu müügihinda, samuti tuleb arvesse võtta kinnistu realiseerimisel

kaasnevaid võimalikke sund- ja täitmiskulusid.

Arvestades eeltoodut, on hageja seisukohal, et kohtumenetluse jätkumine maksukohustuste

sissenõudmise eesmärgil antud tsiviilasjas on vajalik ja põhjendatud kinnistu registriosa nr XXX

suhtes kostjate ühisvara jagamisega. Seda põhjusel, et kostja I maksukohustuste osas mitme aasta

jooksul toimunud sissenõudmistoimingute sooritamine (alustati 20.07.2020) ei ole siiani viinud

maksunõude täies ulatuses rahuldamiseni (hagiavalduse p-d 2 ja 3.1.2 ning 31.03.2023

seisukohta), lisaks puudub kostjal I hageja hinnangul piisav vara (lahusvara), mille arvelt oma

maksukohustusi täies ulatuses rahuldada. Samas möönab hageja, et kuna kostja I maksuvõlg on

2-21-9303

tasumiste tõttu vähenenud 18 449.97 eurole, siis kinnistu registriosa nr XXX tagasivõitmine

nagu 26.01.2024 esitatud hagiavalduse täpsustuses taotletud enam vajalik ei ole.

Tulenevalt eeltoodust soovib hageja võtta tagasi nõude kinnistu registriosa nr XXX (asukohaga

XXX; korteriomand, mille reaalosaks on eluruum nr X, üldpinnaga 22,80 m2) osas. Hageja

palub kohtul rahuldada hagiavaldus ja lõpetada K. K. ja J.K. ühisomand kinnistu registriosa

numbriga XXX suhtes; müüa nimetatud kinnistu registriosa numbriga XXX avalikul

enampakkumisel ning saadav raha jagada K. K. ja J.K. vahel võrdsetes osades; lugeda K. K. ja

J.K. nõusolek ühisvara hulka kuuluva kinnistu registriosa numbriga XXX müügiks avalikul

enampakkumisel ning saadud raha jagamiseks ühisomanike vahel võrdsetes osades antuks

käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega; lugeda K. K. ja J.K. nõusolek kinnistusraamatus kinnistu

registriosa numbriga XXX osas asjakohaste kannete muutmiseks antuks käesolevas asjas tehtava

kohtuotsusega; jätta kõik menetluskulud kostjate kanda.

Kostjad on seisukohal, et kuivõrd maksuvõlga vähendatakse regulaarselt, on hageja minetanud

õigustatud huvi hagiavalduse rahuldamise vastu. Hageja eeltooduga ei nõustu. Hageja selgitab, et

09.06.2021 hagiavaldust esitades, oli 09.06.2020 väljastatud vastutusotsusega määratud

maksuvõla saldo vähenenud üksnes 65.87 euro ulatuses. Samas oli Maksu- ja Tolliamet

alustanud kostja I maksukohustuse sundkorras sissenõudmist juba 20.07.2020, täitetoimingud

peatas hageja küll 17.09.2020, mil halduskohus keelas teostada MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud

täitetoiminguid, kuid alates 22.02.2022 on hageja kostja I maksuvõla osas

sissenõudmistoiminguid jätkanud. Märkimisväärne on asjaolu, et tänaseks nimetatud toimingud

kostja I maksuvõla täies ulatuses rahuldamiseni aga viinud ei ole. Seega oli hagejal õigus esitada

hagi kostja I ja kostja II vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks tehingu, mis kahjustab

maksuhalduri kui sissenõudja huvisid, samuti esitada hagi kostjate ühisvara jagamiseks. Hageja

oleks nimetatud hagi esitanud ka juhul, kui hagiavalduse esitamise hetkel, s.o 09.06.2021, oleks

kostja I maksuvõla saldo olnud korrigeeritud vastavalt haldusasjas nr x-xx-xxxx jõusse jäänud

osale (52 281.91 eurot), millest maha arvestatud tolleks hetkeks toimunud laekumised, s.o 65.87

eurot (kuivõrd kostjal I puudus piisav vara, mille arvelt taolises summas maksukohustusi

rahuldada ning võis eeldada, et isegi kõikide sissenõudmistoimingute sooritamine ei viiks

maksunõude täieliku rahuldamiseni).

Võttes arvesse peale hagiavalduse esitamist kostja I maksuvõla vähenemist selle katteks

toimunud laekumiste tõttu, on hageja siiski seisukohal, et Maksu- ja Tolliamet ei ole tänaseks

minetanud õigustatud huvi hagiavalduse rahuldamise vastu (vastavalt 01.04.2024 hagiavalduse

täpsustuse p-s 2.5 toodud resolutsioonile). Hagejal on kehtiv, täitmiseks kohustuslik

täitedokument, millest tulenev nõue on muutunud sissenõutavaks, sundtäitmistoimingute

sooritamine ei ole siiani viinud nõude rahuldamiseni ning mille täitmist on võimalik saavutada

üksnes läbi hagi rahuldamise. Siinkohal on oluline veel rõhutada, et kostjate viidatud laekumiste

osas ei saa hagejal nende jätkumise osas olla kindlust, ei ole välistatud, et järgmistel kuudel

laekumisi maksuvõla katteks ei toimu.

II Kostjate vastuväited

2. Kostjad on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostjate hinnangul on kostja I

solidaarkohustus väiksem vastutusotsusega nõutavast. Riigikohtu halduskolleegium on praktikas

selgitanud, et vastutusotsuse adressaadiks oleva äriühingu seaduslik esindaja vastutab MKS § 40

lõike 1 järgi maksukohustuslasega solidaarselt. See tähendab, et kui maksukohustuslane on

maksuvõlga vähendanud, väheneb ka vastutusotsuse adressaadi kohustus sarnaselt olukorraga,

kui ta oleks ise vastutusotsuse osaliselt täitnud. Niisugune olukord ei tingi siiski vastutusotsuse

muutmist (RKHKo 16.06.2020 nr 3-18-1612/31, p 15).

2-21-9303

OÜ C püüab majandustegevusega jätkata, millest tulenevalt on ühingul võimalik loodetavasti

tulevikus teenida tulu, mille arvelt võlgnetavaid maksukohustusi tasuda. OÜ C juhatuse liige

kostja I tegeleb hetkel ehitussektoris kasutatavate kipsitoodete väljaarendamisega, mida on kavas

hakata turustama OÜ C kaudu. Projekt hõlmab endas Eesti lähiriikide kontekstis unikaalsete

toodete arendamist ja turustamist, millede puhul on peamiseks sihtriigiks Soome. Lisaks

eelnevalt märgitule kavatseb kostja I lähiajal müüa talle kuuluva 2007. a veoki Volvo FM 440

(riiklik registreerimismärk: xxx). Müügist laekuv raha läheb tema ja OÜ C solidaarkohustuse

katteks.

Kostjatel ei olnud abieluvaralepingu sõlmimise ajal põhjust eeldada, et hageja soovib pöörata

OÜ C maksuvõla sissenõudmiseks sissenõude nende ühisomandis olnud kinnistutele registriosa

numbritega XXX, XXX ja XXX. Seda põhjusel, et hageja ei taotlenud kohtult nende kinnistute

suhtes mistahes maksuvõla sundtäitmist tagavate toimingute tegemiseks loa saamist, kui esitas

19.02.2020 kohtule taotluse kostja I suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamise loa

saamiseks. Kohtumääruse p-s 1 on kirjas, et hageja palus kohtult luba kohtuliku hüpoteegi

seadmiseks kostjale I kuuluvale 1/5 suurusele kaasomandi osale kinnistust asukohaga

xxx(registriosa nr: xxx) summas 21 768.75 eurot ja käsutamise keelumärke kandmist kostja I

ühisomandi osale kostjate ühisomandis olevast kinnistust asukohaga xxx (registriosa nr: XXX).

Samas nähtub määruse p-dest 1.12 ja 11, et hagejale oli taotlust esitades teada, et kostjate

ühisomandis on kokku neli korteriomandit. Ometi pidas hageja kostjale I vastutusmenetluse

tulemusena tehtava võimaliku vastutusotsuse täitmise tagamiseks piisavaks hüpoteegi seadmist

ja kasutamise keelumärke kandmist ühisomandi osale üksnes halduskohtu 03.03.2020 määruse

resolutsioonis nimetatud kinnisasjade puhul. Eelnevalt väljatoodud asjaolude valguses eeldasid

kostjad abieluvaralepingut sõlmides, et hageja võimaliku nõude täitmine on piisavalt tagatud

halduskohtu 03.03.2020 määrusega antud lubade alusel kohaldatud meetmetega.

Abieluvaralepingu p-s 2.2.2 on õigesti märgitud, lepingu esemeks olev vara oli kostjate

ühisomand, mis polnud arestitud, samuti selle suhtes ei olnud vaidlusi ning seda ei olnud

koormatud lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega. Kostjad soovisid sõlmida sellise

kokkuleppe, et abikaasade poolt varaühisuse varasuhte kestel omandatud ühisvara hakkaks

edaspidi kuuluma lahusvarana sellele abikaasale, kes on vara omandamisse, säilitamisse ja

arendamisse rahaliselt panustanud. Võttes arvesse tõsiasja, et ülalnimetatud kinnisasjad on

omandatud üksnes kostja II rahaliste vahendite arvel ning nende parendamise ja korrashoiukulud

on kandnud samuti kostja II, ei saa pidada abieluvaralepingu tingimusi kostja I jaoks

ebasoodsateks ja tema kahjuks kaldu olevateks. Vara jagamisel muul viisil oleks kostjal II

säilinud kinnisasjade omandamiseks ja parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõue kostja I

vastu.

Täiendavalt väärib märkimist, et eelnimetatud kinnistud moodustavad olemuselt ühe terviku,

mida ei saa ehitustehniliselt eraldi käsitleda. Sellel asub kostjate elukohaks olev hoone. Juhul kui

kohus hagi soovitud kujul rahuldab ja kostjad selle tulemusena elukoha kaotavad, tähendab see

nende jaoks drastilist elumuutust, sest uue eluaseme soetamine osutuks nende kui laenutaotlejate

vanust ja (minimaalseks kahanevat) omafinantseeringut arvestades praktiliselt võimatuks.

Sellisel juhul võiks äärmisel juhul kõne alla tulla suhteliselt väikese, tagasihoidlikus seisukorras

korteri ostmine, kui sedagi. Sellist stsenaariumit ei saa pidada eelkõige kostja II seisukohalt ei

õiglaseks ega ka proportsionaalseks, võttes arvesse, et temal puudub igasugune seos OÜ C

maksuvõlgade tekkimise ja tasumata jätmisega.

01.03.2024 avaldasid kostjad, et neil ei ole vastuväiteid sellele, et hageja 26.01.2024

menetlusdokumendis märgitud ulatuses hagi tagasi võtab. Kostjad on seisukohal, et hageja on

käesolevaks ajaks minetanud õigustatud huvi kostja I ja kostja II vahel 03.06.2020 sõlmitud

2-21-9303

abieluvaralepingu, lahusvaraks tunnistamise kokkuleppe ning asjaõiguslepingute kehtetuks

tunnistamiseks ka osas, mida hagi tagasivõtmine ei hõlma. Seda põhjusel, et kostja I maksuvõlg,

mida temalt 09.06.2020 väljastatud vastutusotsuse nr 13-7/01028-11 alusel nõutakse, väheneb

regulaarselt vähemalt 1530 euro võrra kuus.

Ülaltoodust nähtuvalt on kostja I maksuvõlg vähenenud tänaseks juba peaaegu piirmäärani, mille

puhul Maksu- ja Tolliamet kohaldab muude eelduste täidetuse korral maksuvõla ajatamise

taotluse menetlemisel lihtsustatud korda ja genereerib otsuse koos kaasneva intressinõudega

andmetöötlussüsteemis automaatselt. Lihtsustatud ajatamine saab toimuda juhul, kui maksuvõlg

jääb vahemikku 5000- 20 000 eurot ja sellisel juhul ei nõuta maksukohustuslaselt tagatist.

Kaudselt on õigustatud huvi kadumist tõdenud ka hageja ise, tehes kostjatele korduvalt

ettepaneku lõpetada hagimenetlus kompromissiga tingimustel, et hageja loobub kostjate vahel

03.06.2020 sõlmitud abieluvaralepingu, lahusvaraks tunnistamise kokkuleppe ja

asjaõiguslepingute kehtetuks tunnistamise nõudmisest, kostja I maksuvõla jäägi tasumine

ajatatakse ning viimati nimetatu annab võlajäägi tasumise tagamiseks hagejale tagatise mõnele

kinnisasjale riigi kasuks seatava hüpoteegi näol. Kostjad on jäänud siiani seisukohale, et

kompromissi sõlmimine ei ole mõistlik ega põhjendatud olukorras, kus hageja peaks õigustatud

huvi puudumise tõttu hagi tervikuna tagasi võtma ja ühtlasi kandma vähemalt suuremas osas

kostjatel tekkinud menetluskulu, milleks on lepingulise esindaja tasu. OÜ C asus maksuvõlga

vähendama 1530 euro suuruste maksete kaupa, lähtudes 2023. aasta septembris saadud Maksu-

ja Tolliameti kompromissettepanekust, kus just selline igakuine makse välja pakuti. Lisaks

avaldas hageja valmisolekut loobuda tsiviilasjas nr x-xx-xxxx kompromissi sõlmimise korral

kostjalt I vastutusotsusega määratud maksuvõla sissenõudmisest summas 1370 eurot, millise

summa näol on tegemist K. K. õigusabikuluga, mis tal tekkis vaidluse pidamisel hagejaga

maksuvõla suuruse üle.

Juhul, kui asuda seisukohale, et vaatamata kostja I maksuvõla pidevale vähenemisele tulenevalt

selle regulaarsest tasumisest osade kaupa on jätkuvalt vajalik tagatis kostja I kohustuse täitmise

tagamiseks, piisab maksuvõla jäägist lähtudes selleks Tallinna Halduskohtu poolt 03.03.2020

haldusasjas nr x-xx-xxx tehtud määruse resolutsiooni p 1.1 alusel kinnistusraamatusse seatud

kohtulikust hüpoteegist kostjale I kuuluvale 1/5 suurusele kaasomandi osale kinnistust,

registriosa nr-ga xxx, asukohaga xxx, suuruses 21 768.75 eurot. Hüpoteegi summa ületab

käesoleval ajal juba maksuvõla jääki 8%-ga ja see näitaja suureneb järk-järgult korrelatsioonis

maksuvõla vähenemisega. Siinkohal on oluline lisada, et kostja I on saanud kinnistu

kaasomanikelt kinnituse, et viimased on valmis vajadusel sama müügitehinguga neile kuuluva

osa kinnistust müüma. Seega ei tohiks tekkida probleeme tagatise realiseerimisega, kui selleks

peaks ilmnema vajadus.

Kostjad lisasid, et sõltuvalt kostjale I tehtud vastutusotsuse tühistamise ulatusest võib tekkida

olukord, kus hagiavalduses esitatud nõue abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamise osas osutub

nõude ulatust arvestades ebaproportsionaalseks. Käesolevaks ajaks ongi prognoositu

realiseerunud.

Arvestades eelnevalt märgitud ja käesolevale menetlusdokumendile lisatud tõenditest nähtuvaid

asjaolusid, sealhulgas maksuvõla jäägi suurust, ei saa hagejal olla õigustatud huvi 26.01.2024

avalduses muudetud nõuete maksmapanekuks, sealhulgas kinnistute registriosa nr-tega XXX ja

XXX avalikul enampakkumisel müümiseks ning saadava raha jagamiseks kostjate vahel

võrdsetes osades. Isegi siis, kui maakohus peaks hageja hagi nõuded viimases avalduses

taotletud kujul rahuldama, oleks kohtuotsuse jõustumise ajaks, aga tõenäoliselt juba

apellatsioonimenetluse kestel K. K. maksuvõlg, mis määrati tasumiseks Maksu- ja Tolliameti

09.06.2020 vastutusotsusega nr 13- 7/01028-11, täies ulatuses tasutud ja avaliku enampakkumise

2-21-9303

korraldamise alus sellest tingituna ära langenud. Eeltoodut silmas pidades kostjad paluvad kohtul

jätta hageja hagi rahuldamata ka pärast nõuete muutmist ja poolte menetluskulud hageja kanda

vastavalt 23.07.2021 hagi vastuses taotletule.

Hageja on 01.04.2024 menetlusdokumendis avaldanud, et soovib võtta tagasi nõude kinnistu

registriosa nr XXX (asukohaga xxx; korteriomand, mille reaalosaks on eluruum nr x, üldpinnaga

22,80 m2) osas. Eeltoodu tähendab, et hageja on nüüdseks tagasi võtnud kõik hagi nõuded seoses

kostjate vahel 03.06.2020 sõlmitud abieluvaralepingu, lahusvaraks tunnistamise kokkuleppe ning

asjaõiguslepingutega, millega läksid K. K. ja J.K. ühisomandist välja kinnistud registriosa nr-

tega XXX, XXX ja XXX. Kostjad avaldavad käesolevaga, et neil ei ole vastuväiteid sellele, et

hageja eelnevalt nimetatud ulatuses hagi tagasi võtab.

Kõnesolevas asjas ei ole enam kohaldatavad TMS § 187 lg-d 1 ja 2, § 188 lg-d 1 ja 2, § 190 p 2

ja 195, millele hageja kuni 01.04.2024 hagi tagasivõtmise avalduse esitamiseni tugines. Samas

on kostjad seisukohal, et hageja on praeguseks minetanud õigustatud huvi ka kostjate

ühisomandisse kuuluva kinnistu registriosa nr-ga XXX osas ühisomandi lõpetamiseks ja sama

kinnistu müümiseks avalikul enampakkumisel ehk teisisõnu hagi rahuldamiseks osas, mida

hageja 26.01.2024 ja 01.04.2024 hagi tagasivõtmise avaldustes sisaldavad avaldused ei hõlma.

Seda põhjusel, et K. K. maksuvõlg, mille tasumist temalt Maksu- ja Tolliameti 09.06.2020

vastutusotsuse nr 13- 7/01028-11alusel jätkuvalt nõutakse, väheneb OÜ C poolt tehtavate

regulaarsete (igakuiste) maksete tõttu ja peaks tasumiskiirust arvestades saama täies ulatuses

tasutud hiljemalt kas 2025. aasta märtsis või aprillis.

Hageja ei ole 01.04.2024 hagi täpsustuses välja toonud asjaolusid, mis annaksid põhjust eeldada,

et OÜ C lõpetab igakuise maksuvõla tasumise ja seetõttu K. K. solidaarvõlg enam ei vähene.

Faktilised asjaolud kinnitavad hoopis asjaolu, et solidaarne maksuvõlg väheneb esialgu eeldatust

kiiremas tempos – kui varasematel kuudel tasus OÜ C maksuvõlga 1530 euro suuruste igakuiste

osamaksetena, siis märtsis tasuti võla katteks korraga 1825.17 eurot. Maksuvõlg on kahanenud

piirmäärani, mille puhul maksuhaldur kohaldab muude seatud eelduste täidetuse korral

maksuvõla ajatamise taotluse menetlemisel lihtsustatud korda ning genereerib otsuse koos

kaasneva intressinõudega andmetöötlussüsteemis automaatselt. Lihtsustatud ajatamine saab

toimuda juhul, kui maksuvõla suurus jääb vahemikku 5000 - 20 000 eurot ja sellisel juhul ei

nõuta maksukohustuslaselt tagatist. Vastavalt ülalpool avaldatule on K. K. solidaarkohustuse

suurus kahanenud 18 273.94 euroni, jäädes nüüdseks juba alla piirmäära, mille puhul osutub

maksukohustuslasel võimalikuks taotleda maksuvõla tasumise ajatamist lihtsustatud korras

tagatist esitamata.

Olukorras, kus Tallinna Halduskohtu 03.03.2020 määrusega haldusasjas nr x-xx-xxx antud

lubade alusel Maksu- ja Tolliameti taotlusel kohaldatud täitmist tagavate toimingute tõttu on

kostjal I lasuva maksuvõla solidaarse kohustuse täitmine piisavalt tagatud ja samal ajal puudub

maksuvõla pideva tasumise tõttu hagejal põhjus pöörata solidaarnõude katteks sissenõuet K. K.

varale, ei saa hagejal esineda õigustatud huvi hagimenetluse jätkamiseks ja hagi rahuldamiseks.

Maksuõigussuhtes riiki esindava Maksu- ja Tolliameti huvide piisavast kaitstusest ning

maksuvõla ulatuslikust vähenemisest tingituna on hageja minetanud õigustatud huvi nõudmaks

kostjate ühisvara jagamist ja vara müümist avalikul enampakkumisel. Seega, hageja hagi tuleb

jätta täies ulatuses rahuldamata ka allesjäänud nõuete osas ning poolte menetluskulud hageja

kanda. Hagi rahuldamata jätmisel tuleb ühtlasi tühistada hagi tagamiseks kohaldatud abinõud

kostjale II kuuluvatele kinnisasjadele eelmärgete seadmise näol. Seda enam, et kõik viimati

nimetatud kinnistuid, millede suhtes hagi tagamise määruse alusel hagi tagamise abinõusid

kohaldati, puudutavad nõuded on hageja praeguseks tagasi võtnud.

2-21-9303

TsMS § 168 lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja

on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Konkreetsel juhul ei ole kostjad hagimenetluse käigus

siiani rahuldanud ühtegi hageja nõuet, mis on seisnenud tehingu kehtetuks tunnistamises, tehingu

alusel saadu üleandmises ja ühisvara jagamises. Eeltoodut silmas pidades tuleb jätta isegi hagi

nüüdseks veel alles jäänud nõuete rahuldamise korral K. K.l tekkinud menetluskulud kuni hageja

26.01.2024 ja 01.04.2024 hagi tagasivõtmise avalduste esitamiseni ¾ ulatuses hageja kanda, sest

hageja võttis menetluse kestel tagasi oma nõuded vastavas ulatuses. Samas J.K. menetluskulud

tuleks jätta täielikult hageja kanda, sest hageja on nüüdseks tagasi võtnud kõik nõuded, mille

esitamine oli ajendatud kostja II osalemisest väidetavalt Maksu- ja Tolliameti kui sissenõudja

huvisid kahjustava tehingu tegemisel (abieluvaralepingu sõlmimisel).

III Varasem menetlus

3. Koos hagiavaldusega esitas hageja Harju Maakohtule hagi tagamise taotluse, milles palus hagi

tagamise abinõuna arestida ja kanda kinnistusraamatusse käsutamise keelumärge Maksu- ja

Tolliameti kasuks J.K.´i omandis olevale kinnisasjale registriosa numbriga XXX (asukohaga

xxx), kinnisasjale registriosa numbriga XXX (asukohaga xxx) ja kinnisasjale registriosa

numbriga XXX (asukohaga xxx).

11.06.2021 kohtumäärusega rahuldas Harju Maakohus hageja taotluse hagi tagamiseks osaliselt,

kohus kandis hagi tagamise abinõuna eelmärked Maksu- ja Tolliameti kasuks J.K.´i omandis

olevatele kinnisasjadele Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa

numbriga XXX, XXX ja XXX tsiviilasjas nr x-xx-xxxx esitatud nõuete tagamiseks.

IV Kohtu põhjendused

4. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause

kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest

juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232

lg 1 kohaselt.

TsMS § 424 lg 1 sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse

lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi

tagasi.

täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 14 lg 2 sätestab, et sissenõudja võib nõuda ühisvara

jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist.

perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 33 lg 3 sätestab, et muude kohustuste eest vastutab kumbki

abikaasa oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara

jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa.

2-21-9303

5. Harju Maakohtu menetluses on Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu hagi K. K. ja J.K.

vastu tehingu kehtetuks tunnistamise, tehingu alusel saadu üleandmise ja ühisvara jagamise

nõudes.

6. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale I 09.06.2020 vastutusotsus nr 13-7/01028-11, millega

kohustati kostjat I tasuma solidaarselt OÜ-ga C viimase maksukohustusi kogusummas 89 860.10

eurot. Kostja I maksukohustuse sundkorras sissenõudmist alustas hageja 20.07.2020, väljastades

Swedbank AS-ile korralduse nr 13-2.7/15061816 kostja I pangakonto arestimiseks ja

pangakontolt raha ülekandmiseks Maksu- ja Tolliameti pangakontole (kokku väljastas

maksuhaldur pangakonto arestimise korraldusi 7-le krediidiasutusele). Nimetatud täitetoimingud

peatas hageja 17.09.2020, mil kohus keelas 09.06.2020 vastutusotsuse täitmise tagamiseks

teostada MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud täitetoiminguid. Arestimise tulemusel ei toimunud

kostja I maksuvõla katteks laekumisi. Hageja hinnangul ei kuulu kostjale I sellist registervara,

mille arvelt võiksid hageja nõuded saada täies ulatuses rahuldatud. Maksuhaldur on arvamusel,

et isegi kõikide sissenõudmistoimingute sooritamine ei viiks maksunõude täieliku rahuldamiseni.

Hageja toob välja, et 03.06.2020 abieluvaralepinguga loobus kostja I oma osast ühisvaras

(kinnistute osadest). Hageja hinnangul kahjustati vaidlustatava abieluvaralepingu sõlmimisega

sissenõudja huve ning on täidetud TMS § 190 p-st 2 tulenev alus abieluvaralepingu

tagasivõitmiseks, millega läksid kostja I ja kostja II ühisomandist välja kinnistud registriosa

numbritega XXX, XXX ja XXX.

Kinnistusraamatu kannete muutmiseks on vajalik, et kohtuotsus sisaldaks kinnistute praeguse

omaniku (kostja II) ja endise omaniku (kostja I) nõusolekuid ja/või tahteavaldusi asendavaid

resolutsioone, mis võimaldavad kohtuotsuse alusel kinnistusraamatu kandeid muuta. Eeltoodu

alusel palub hageja kohtul tunnistada, et kostjal II on kohustus tagastada kinnistud registriosa

numbritega XXX, XXX ja XXX kostja I ja kostja II ühisomandisse ning anda nõusolek kostjate I

ja II nimetatud kinnistute ühisomanikena kinnistusraamatusse kandmiseks.

Tagastatavate kinnistute näol on tegemist kostjate ühisvaraga, mistõttu esitas hageja ka hagi

ühisvara jagamise nõudes. Hageja palub lõpetada K. K. ja J.K. ühisomand kinnistute registriosa

numbritega XXX, XXX, XXX ja XXX suhtes.

26.01.2024 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse. Hageja märgib, et seisuga 26.01.2024 on

maksukohustuslaste registri andmetel kostja I maksukohustused kokku 24 126.97 eurot. Kostja I

09.06.2020 väljastatud vastutusotsusega määratud maksuvõlg on võrreldes 09.06.2021

hagiavalduse esitamise seisuga vähenenud, kuna haldusasjas nr x-xx-xxxx tühistas kohus

kostjale I väljastatud vastutusotsuse osaliselt summas 37 578.19 eurot (s.o jõustus 52 281.91

eurot) ning ülejäänud osas on toimunud maksukohustuste katteks kostja I ja/või võlgnikust

äriühingu poolsed laekumised summas 28 325.94 eurot. Viimane laekumine maksuvõla katteks

on toimunud 27.12.2023 summas 1 595.44 eurot. Hageja võtab tagasi 09.06.2021 hagiavalduse

nõuded kinnistute registriosa nr XXX (asukohaga xxx; korteriomand, mille reaalosaks on

eluruum nr x, üldpinnaga 82,80 m2) ja registriosa nr XXX (asu- kohaga xxx; korteriomand, mille

reaalosaks on eluruum nr x, üldpinnaga 53,50 m2) osas.

01.04.2024 avaldas hageja, et soovib võtta tagasi nõude kinnistu registriosa nr XXX (asukohaga

xxx; korteriomand, mille reaalosaks on eluruum nr x, üldpinnaga 22,80 m2) osas, kuna kostja I

maksuvõlg on tasumiste tõttu vähenenud 18 449.97 eurole. Hageja palub kohtul rahuldada

hagiavaldus ja lõpetada K. K. ja J.K. ühisomand kinnistu registriosa numbriga XXX suhtes;

müüa nimetatud kinnistu registriosa numbriga XXX avalikul enampakkumisel ning saadav raha

jagada K. K. ja J.K. vahel võrdsetes osades; lugeda K. K. ja J.K. nõusolek ühisvara hulka

kuuluva kinnistu registriosa numbriga XXX müügiks avalikul enampakkumisel ning saadud raha

2-21-9303

jagamiseks ühisomanike vahel võrdsetes osades antuks käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega;

lugeda K. K. ja J.K. nõusolek kinnistusraamatus kinnistu registriosa numbriga XXX osas

asjakohaste kannete muutmiseks antuks käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega; jätta kõik

menetluskulud kostjate kanda.

Võttes arvesse peale hagiavalduse esitamist kostja I maksuvõla vähenemist selle katteks

toimunud laekumiste tõttu, on hageja siiski seisukohal, et Maksu- ja Tolliamet ei ole tänaseks

minetanud õigustatud huvi hagiavalduse rahuldamise vastu. Hagejal on kehtiv, täitmiseks

kohustuslik täitedokument, millest tulenev nõue on muutunud sissenõutavaks,

sundtäitmistoimingute sooritamine ei ole siiani viinud nõude rahuldamiseni ning mille täitmist

on võimalik saavutada üksnes läbi hagi rahuldamise. Siinkohal on oluline veel rõhutada, et

kostjate viidatud laekumiste osas ei saa hagejal nende jätkumise osas olla kindlust, ei ole

välistatud, et järgmistel kuudel laekumisi maksuvõla katteks ei toimu.

7. Kostjad on 01.03.2024 ja 05.04.2024 avaldanud, et neil ei ole vastuväiteid sellele, et hageja

hagi seoses kinnistute registriosa numbritega XXX, XXX, XXX tagasi võtab.

Kostjad on seisukohal, et hageja on praeguseks minetanud õigustatud huvi ka kostjate

ühisomandisse kuuluva kinnistu registriosa nr-ga XXX osas ühisomandi lõpetamiseks ja sama

kinnistu müümiseks avalikul enampakkumisel ehk teisisõnu hagi rahuldamiseks osas, mida

hageja 26.01.2024 ja 01.04.2024 hagi tagasivõtmise avaldustes sisaldavad avaldused ei hõlma.

Seda põhjusel, et K. K. maksuvõlg, mille tasumist temalt Maksu- ja Tolliameti 09.06.2020

vastutusotsuse nr 13- 7/01028-11alusel jätkuvalt nõutakse, väheneb OÜ C poolt tehtavate

regulaarsete (igakuiste) maksete tõttu ja peaks tasumiskiirust arvestades saama täies ulatuses

tasutud hiljemalt kas 2025. aasta märtsis või aprillis.

Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaksid põhjust eeldada, et OÜ C lõpetab igakuise

maksuvõla tasumise ja seetõttu K. K. solidaarvõlg enam ei vähene. Faktilised asjaolud

kinnitavad hoopis asjaolu, et solidaarne maksuvõlg väheneb esialgu eeldatust kiiremas tempos –

kui varasematel kuudel tasus OÜ C maksuvõlga 1530 euro suuruste igakuiste osamaksetena, siis

märtsis tasuti võla katteks korraga 1825.17 eurot. Maksuvõlg on kahanenud 18 273.94 euroni

ehk piirmäärani, mille puhul maksuhaldur kohaldab muude seatud eelduste täidetuse korral

maksuvõla ajatamise taotluse menetlemisel lihtsustatud korda ning genereerib otsuse koos

kaasneva intressinõudega andmetöötlussüsteemis automaatselt. Lihtsustatud ajatamine saab

toimuda juhul, kui maksuvõla suurus jääb vahemikku 5000 - 20 000 eurot ja sellisel juhul ei

nõuta maksukohustuslaselt tagatist.

Kostja toob välja, et Tallinna Halduskohtu 03.03.2020 määrusega haldusasjas nr x-xx-xxx antud

lubade alusel Maksu- ja Tolliameti taotlusel kohaldatud täitmist tagavate toimingute tõttu on

kostjal I lasuva maksuvõla solidaarse kohustuse täitmine piisavalt tagatud ja samal ajal puudub

maksuvõla pideva tasumise tõttu hagejal põhjus pöörata solidaarnõude katteks sissenõuet K. K.

varale, ei saa hagejal esineda õigustatud huvi hagimenetluse jätkamiseks ja hagi rahuldamiseks.

Tallinna Halduskohtu poolt 03.03.2020 haldusasjas nr x-xx-xxx tehtud määruse resolutsiooni p

1.1 alusel on kinnistusraamatusse seatud kohtulik hüpoteek kostjale I kuuluvale 1/5 suurusele

kaasomandi osale kinnistust, registriosa nr-ga xxx, asukohaga xxx, suuruses 21 768.75 eurot.

Hüpoteegi summa ületab käesoleval ajal juba maksuvõla jääki 8%-ga ja see näitaja suureneb

järk-järgult korrelatsioonis maksuvõla vähenemisega. Siinkohal on oluline lisada, et kostja I on

saanud kinnistu kaasomanikelt kinnituse, et viimased on valmis vajadusel sama müügitehinguga

neile kuuluva osa kinnistust müüma. Seega ei tohiks tekkida probleeme tagatise realiseerimisega,

kui selleks peaks ilmnema vajadus.

2-21-9303

Maksuõigussuhtes riiki esindava Maksu- ja Tolliameti huvide piisavast kaitstusest ning

maksuvõla ulatuslikust vähenemisest tingituna on hageja minetanud õigustatud huvi nõudmaks

kostjate ühisvara jagamist ja vara müümist avalikul enampakkumisel. Seega, hageja hagi tuleb

jätta täies ulatuses rahuldamata ka allesjäänud nõuete osas. Hagi rahuldamata jätmisel tuleb

ühtlasi tühistada hagi tagamiseks kohaldatud abinõud kostjale II kuuluvatele kinnisasjadele

eelmärgete seadmise näol. Seda enam, et kõik viimati nimetatud kinnistuid, millede suhtes hagi

tagamise määruse alusel hagi tagamise abinõusid kohaldati, puudutavad nõuded on hageja

praeguseks tagasi võtnud.

8. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ühisvara jagamise nõue on põhjendatud ning kas kostja

I lahusvarast piisab kohustuste täitmiseks.

9. Kohus lahendab esiteks hageja 26.01.2024 ja 01.04.2024 taotlused nõuete tagasivõtmiseks ja

lahendab hagi tagamise abinõu (I) ning seejärel analüüsib ühisvara jagamise nõude põhjendatust

(II).

I

10. Harju Maakohtu menetluses on Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu hagi K. K. ja J.K.

vastu tehingu kehtetuks tunnistamise, tehingu alusel saadu üleandmise ja ühisvara jagamise

nõudes. Hageja palub kohtul tunnistada kehtetuks K. K. ja J.K. vahel 03.06.2020 sõlmitud

abieluvaraleping, lahusvaraks tunnistamise kokkulepe ning asjaõiguslepingud, millega läksid K.

K. ja J.K. ühisomandist välja kinnistud registriosa numbritega XXX, XXX ja XXX; asendada K.

K. ja J.K. nõusolek kinnistusraamatu registriosa numbrite XXX, XXX ja XXX kannete

muutmiseks kohtuotsusega; muuta kinnistusraamatu registriosa numbrite XXX, XXX ja XXX

kandeid selliselt, et kustutada kanne J.K. kohta ning teha uus kanne, millega kanda kinnistu

ühisomanikena kinnistusraamatu registriosadesse numbritega XXX, XXX ja XXX K. K. ja J.K.;

5. lõpetada K. K. ja J.K. ühisomand kinnistute registriosa numbritega XXX, XXX, XXX ja XXX

suhtes; müüa nimetatud kinnistud registriosa numbritega XXX, XXX, XXX ja XXX avalikul

enampakkumisel ning saadav raha jagada K. K. ja J.K. vahel võrdsetes osades; lugeda K. K. ja

J.K. nõusolek ühisvara hulka kuuluvate kinnistute registriosa numbritega XXX, XXX, XXX ja

XXX müügiks avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamiseks ühisomanike vahel

võrdsetes osades antuks käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega; lugeda K. K. ja J.K. nõusolek

kinnistusraamatus kinnistute registriosa numbritega XXX, XXX, XXX ja XXX osas asjakohaste

kannete muutmiseks antuks käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega.

26.01.2024 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse, milles toob välja, et hageja võtab tagasi

09.06.2021 hagiavalduse nõuded kinnistute registriosa nr XXX (asukohaga xxx; korteriomand,

mille reaalosaks on eluruum nr x, üldpinnaga 82,80 m2) ja registriosa nr XXX (asukohaga xxx;

korteriomand, mille reaalosaks on eluruum nr x, üldpinnaga 53,50 m2) osas.

01.04.2024 avaldas hageja, et soovib võtta tagasi nõude kinnistu registriosa nr XXX (asukohaga

xxx; korteriomand, mille reaalosaks on eluruum nr x, üldpinnaga 22,80 m2) osas, kuna kostja I

maksuvõlg on tasumiste tõttu vähenenud 18 449.97 eurole.

Kostjad on 01.03.2024 ja 05.04.2024 avaldanud, et neil ei ole vastuväiteid sellele, et hageja hagi

seoses kinnistute registriosa numbritega XXX, XXX, XXX tagasi võtab.

Kohtu hinnangul ei esine aluseid hageja taotluste rahuldamisest keeldumiseks.

Eeltoodust tuleneb, et kuna hageja võttis hagi seoses kinnistute registriosa numbritega XXX,

XXX, XXX tagasi, tuleb hagi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel seoses järgnevate

nõuetega:

2-21-9303

- tunnistada kehtetuks K. K. ja J.K. vahel 03.06.2020 sõlmitud abieluvaraleping, lahusvaraks

tunnistamise kokkulepe ning asjaõiguslepingud, millega läksid K. K. ja J.K. ühisomandist välja

kinnistud registriosa numbritega XXX, XXX ja XXX; -asendada K. K. ja J.K. nõusolek

kinnistusraamatu registriosa numbrite XXX, XXX ja XXX kannete muutmiseks kohtuotsusega;

- muuta kinnistusraamatu registriosa numbrite XXX, XXX ja XXX kandeid selliselt, et kustutada

kanne J.K. kohta ning teha uus kanne, millega kanda kinnistu ühisomanikena kinnistusraamatu

registriosadesse numbritega XXX, XXX ja XXX K. K. ja J.K.;

- lõpetada K. K. ja J.K. ühisomand kinnistute registriosa numbritega XXX, XXX, XXX suhtes;

- müüa nimetatud kinnistud registriosa numbritega XXX, XXX, XXX avalikul enampakkumisel

ning saadav raha jagada K. K. ja J.K. vahel võrdsetes osades;

lugeda K. K. ja J.K. nõusolek ühisvara hulka kuuluvate kinnistute registriosa numbritega XXX,

XXX, XXX müügiks avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamiseks ühisomanike vahel

võrdsetes osades antuks käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega; - - lugeda K. K. ja J.K. nõusolek

kinnistusraamatus kinnistute registriosa numbritega XXX, XXX, XXX osas asjakohaste kannete

muutmiseks antuks käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega.

Kohus selgitab, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses

olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme

üle uuesti kohtusse (TsMS § 426 lg 1).

11. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule hagi tagamise taotluse, milles palub hagi tagamise

abinõuna arestida ja kanda kinnistusraamatusse käsutamise keelumärge Maksu- ja Tolliameti

kasuks J.K.´i omandis olevale kinnisasjale registriosa numbriga XXX (asukohaga xxx),

kinnisasjale registriosa numbriga XXX (asukohaga xxx ja kinnisasjale registriosa numbriga

XXX (asukohaga xxx).

11.06.2021 kohtumäärusega rahuldas kohus hageja taotluse hagi tagamiseks osaliselt, kohus

kandis hagi tagamise abinõuna eelmärked Maksu- ja Tolliameti kasuks J.K.´i omandis olevatele

kinnisasjadele Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa numbriga XXX,

XXX ja XXX tsiviilasjas nr 2-21-9303 esitatud nõuete tagamiseks.

12. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb

rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse.

Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega

ei ole sätestatud teisiti.

Käesoleva kohtuotsusega jätab kohus hageja nõuded seoses kinnisasjade registriosa numbritega

XXX, XXX, XXX läbi vaatamata. Hagi tagamise abinõuna seati eelmärked nimetatud

kinnistutele. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et tuleb tühistada Harju Maakohtu

11.06.2021 kohtumäärusega seatud hagi tagamise abinõud, millega kohus seadis eelmärke Eesti

Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu kasuks J.K.´i omandis olevale kinnisasjale Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa numbriga XXX (asukohaga xxx),

registriossa numbriga XXX (asukohaga xxx) ja registriossa numbriga XXX (asukohaga xxx)

tsiviilasjas nr x-xx-xxxx esitatud nõuete tagamiseks.

II

13. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja nõue ühisvara jagamiseks seoses kinnistu registriosa

numbriga XXX on põhjendatud.

14. Hageja palub kohtul lõpetada K. K. ja J.K. ühisomand kinnistu registriosa numbriga XXX

suhtes, müüa nimetatud kinnistu registriosa numbriga XXX avalikul enampakkumisel ning

2-21-9303

saadav raha jagada K. K. ja J.K. vahel võrdsetes osades; lugeda K. K. ja J.K. nõusolek ühisvara

hulka kuuluva kinnistu registriosa numbriga XXX müügiks avalikul enampakkumisel ning

saadud raha jagamiseks ühisomanike vahel võrdsetes osades antuks käesolevas asjas tehtava

kohtuotsusega; lugeda K. K. ja J.K. nõusolek kinnistusraamatus kinnistu registriosa numbriga

XXX osas asjakohaste kannete muutmiseks antuks käesolevas asjas tehtava kohtuotsusega.

Hageja on seisukohal, et ta ei ole tänaseks minetanud õigustatud huvi hagiavalduse rahuldamise

vastu. Hagejal on kehtiv, täitmiseks kohustuslik täitedokument, millest tulenev nõue on

muutunud sissenõutavaks, sundtäitmistoimingute sooritamine ei ole siiani viinud nõude

rahuldamiseni ning mille täitmist on võimalik saavutada üksnes läbi hagi rahuldamise. Siinkohal

on oluline veel rõhutada, et kostjate viidatud laekumiste osas ei saa hagejal nende jätkumise osas

olla kindlust, ei ole välistatud, et järgmistel kuudel laekumisi maksuvõla katteks ei toimu.

15. Kostjad on seisukohal, et hageja on praeguseks minetanud õigustatud huvi ka kostjate

ühisomandisse kuuluva kinnistu registriosa nr-ga XXX osas ühisomandi lõpetamiseks. Hageja ei

ole välja toonud asjaolusid, mis annaksid põhjust eeldada, et OÜ C lõpetab igakuise maksuvõla

tasumise ja seetõttu K. K. solidaarvõlg enam ei vähene. Maksuvõlg on kahanenud 18 273.94

euroni ehk piirmäärani, mille puhul maksuhaldur kohaldab muude seatud eelduste täidetuse

korral maksuvõla ajatamise taotluse menetlemisel lihtsustatud korda ning genereerib otsuse koos

kaasneva intressinõudega andmetöötlussüsteemis automaatselt. Lihtsustatud ajatamine saab

toimuda juhul, kui maksuvõla suurus jääb vahemikku 5000 – 20 000 eurot ja sellisel juhul ei

nõuta maksukohustuslaselt tagatist.

Tallinna Halduskohtu poolt 03.03.2020 haldusasjas nr x-xx-xxx tehtud määruse resolutsiooni p

1.1 alusel on kinnistusraamatusse seatud kohtulikust hüpoteegist kostjale I kuuluvale 1/5

suurusele kaasomandi osale kinnistust, registriosa nr-ga xxx, asukohaga xxx, suuruses 21 768.75

eurot. Hüpoteegi summa ületab käesoleval ajal juba maksuvõla jääki 8% ja see näitaja suureneb

järk-järgult korrelatsioonis maksuvõla vähenemisega. Siinkohal on oluline lisada, et kostja I on

saanud kinnistu kaasomanikelt kinnituse, et viimased on valmis vajadusel sama müügitehinguga

neile kuuluva osa kinnistust müüma. Seega ei tohiks tekkida probleeme tagatise realiseerimisega,

kui selleks peaks ilmnema vajadus.

16. TMS § 14 lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist

võlgniku osale ühisomandist. PKS § 33 lg 3 kohaselt muude kohustuste eest vastutab kumbki

abikaasa oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara

jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa.

17. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ühisvara jagamise nõue ei ole TMS § 14 lg 2 ja PKS § 33

lg 3 alusel põhjendatud. Kohus möönab, et hagi esitamisel oli hageja nõue põhjendatud, kuid

asjaolud on muutunud ning kohtu hinnangul piisab käesoleval hetkel kostja I lahusvarast

maksuvõla täitmiseks. Kostjad on 05.04.2024 avaldanud, et maksuvõla suuruseks on 18 273.94

eurot. Maksu- ja Tolliameti avaliku võlapäringu kohaselt on 10.10.2024 seisuga kostja I

maksuvõla suuruseks 10 827.88 eurot (https://apps.emta.ee/saqu/public/taxdebt/query). Hageja

kasuks on seatud kohtulik hüpoteek kostjale I kuuluvale 1/5 suurusele kaasomandi osale

kinnistust, registriosa numbriga xxx, asukohaga xxx, suuruses 21 768.75 eurot. Hüpoteek on

poole suurem kui maksuvõlg. Kostja on toonud välja, et kinnistu kaasomanikud on valmis

vajadusel neile kuuluva osa kinnistust müüma.

Haldusasjas nr x-xx-xxxx tühistas kohus kostjale I väljastatud vastutusotsuse osaliselt summas

37 578.19 eurot (s.o jõustus 52 281.91 eurot). OÜ C, kellega on kostjal I solidaarkohustus on

alates menetluse algusest tasunud maksuvõla katteks kokku (52 281.91 - 10 827.88) 41 454.03

eurot. OÜ C asus maksuvõlga vähendama 1530 euro suuruste maksete kaupa, lähtudes 2023.

2-21-9303

aasta septembris saadud hageja kompromissettepanekust, kus just selline igakuine makse välja

pakuti. Kostjate hinnangul väheneb maksuvõlg OÜ C poolt tehtavate regulaarsete (igakuiste)

maksete tõttu ja peaks tasumiskiirust arvestades saama täies ulatuses tasutud hiljemalt kas 2025.

aasta märtsis või aprillis. Kohus nõustub hagejaga, et ei ole välistatud, et järgmistel kuudel

laekumisi maksuvõla katteks ei toimu, kuid arvestades, et OÜ C on teinud igakuiseid tasumisi

alates 2023 aasta lõpust, siis ei ole võimalik ka järeldada, et OÜ C igakuiste maksetega ei jätka.

Kohtu hinnangul on hageja nõue kostja I vastu piisavalt tagatud, kuna kostja I kaasomandi osale

on seatud maksuvõlast poole suurem hüpoteek ja OÜ C on alates 2023 aasta lõpust tasunud

maksuvõlga regulaarselt. Lisaks tuleb arvesse võtta, et maksuvõlg on kostja I ja OÜ C

solidaarkohustus.

18. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti

kaudu hagi K. K. ja J.K. ühisomandi kinnistu registriosa numbriga XXX lõpetamiseks, kinnistu

registriosa numbriga XXX avalikul enampakkumisel müümiseks, saadava raha jagamiseks K. K.

ja J.K. vahel võrdsetes osades ning nõusolekute asendamiseks kohtuotsusega tuleb jätta

rahuldamata.

V Menetluskulude jaotus

19. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on

kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna

või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.

TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui

menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti.

TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on

nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Viimasel juhul kannab kostja hageja menetluskulud

(TsMS § 168 lg 5).

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174

lg 2).

20. Hageja palub jätta menetluskulud kostjate kanda. Hageja on menetluses hagiavalduse osaliselt

tagasi võtnud justnimelt kostja I tegevuse tõttu – kostja I on oma maksuvõlga hageja ees peale

hagiavalduse esitamist vähendanud. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-80-13, p-s 66 selgitanud, et

haginõudest osalist loobumist või hagi tagasivõtmist tuleb menetluskulude jaotamisel samuti

arvestada TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 kohaselt. Lisaks on Riigikohus asjas nr 3- 2-1-182-15, p-s 13

toonud välja, et üldjuhul võib öelda, et kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena

2-21-9303

saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab (ka nt tuvastusnõude puhul)

lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud. Käesolevas asjas

pöördus hageja kohtusse eesmärgiga saada kostja I maksuvõlg rahuldatud ning kuivõrd kostja I

tegevuse tõttu on peale hagiavalduse esitamist maksuvõlga osaliselt rahuldatud, siis seetõttu on

hageja menetluses osaliselt hagiavalduse ka tagasi võtnud ehk TsMS § 168 lg 4 mõttes on kostja I

hageja nõude osaliselt rahuldanud, mistõttu tuleb jätta menetluskulud kostjate kanda.

21. Kostjad on seisukohal, et hagimenetluse käigus ei ole nad siiani rahuldanud ühtegi hageja

nõuet, mis on seisnenud tehingu kehtetuks tunnistamises, tehingu alusel saadu üleandmises ja

ühisvara jagamises. Eeltoodut silmas pidades tuleb jätta isegi hagi nüüdseks veel alles jäänud

nõuete rahuldamise korral K. K.l tekkinud menetluskulud kuni hageja 26.01.2024 ja 01.04.2024

hagi tagasivõtmise avalduste esitamiseni ¾ ulatuses hageja kanda, sest hageja võttis menetluse

kestel tagasi oma nõuded vastavas ulatuses. Samas J.K. menetluskulud tuleks jätta täielikult

hageja kanda, sest hageja on nüüdseks tagasi võtnud kõik nõuded, mille esitamine oli ajendatud

kostja II osalemisest väidetavalt Maksu- ja Tolliameti kui sissenõudja huvisid kahjustava tehingu

tegemisel (abieluvaralepingu sõlmimisel).

22. Kohus nõustub hagejaga, et hageja on nõuded tagasi võtnud, kuna on pärast hagi esitamist

kostjate tegevuse tulemusena saavutanud oma eesmärgi ehk maksuvõla tasumise, mistõttu tuleb

tagasivõetud nõuetega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel jätta kostjate kanda.

Kohus selgitab, et TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases

ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta

menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.

Hageja pakkus kostjatele 2023. aasta septembris kompromissi, milles pakkus välja igakuise makse

1530 eurot ning valmisoleku loobuda tsiviilasjas nr x-xx-xxxx kompromissi sõlmimise korral

kostjalt I vastutusotsusega määratud maksuvõla sissenõudmisest summas 1370 eurot. Kohtu

hinnangul asus kostja I ettevõte OÜ C pakutud kompromissi sisuliselt täitma, tasudes igakuiselt

maksuvõla katteks hageja pakutud summa. Menetlus oleks võinud kompromissiga lõppeda juba

2023. aasta septembris.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda. Siiski tuleb arvesse

võtta, et hagiavalduse esitamisel nõudis hageja maksuvõlga summas 89 860.10 eurot, kuid

haldusasjas nr x-xx-xxxx tühistas kohus kostjale I väljastatud vastutusotsuse osaliselt summas 37

578.19 eurot, mille tulemusel kujunes hageja põhjendatud maksuvõla suuruseks 52 281.91 eurot.

Kohus on seisukohal, et hageja on hagi osaliselt tagasi võtnud ka põhjusel, mis ei tulenenud

kostjatest. Hageja maksuvõla nõue ei olnud põhjendatud ligi 42% ulatuses.

Kohus leiab, et kuivõrd kohus jättis hageja ühe nõude rahuldamata, kuna kostjad asusid sisuliselt

täitma poolte vahel läbi räägitud kompromissi (TsMS § 163 lg 2) ja maksuvõlga vähendati

halduskohtu otsusega ligikaudu 42% ning hageja võttis osad nõuded tagasi nii hagejast kui ka

kostjatest tuleneval põhjusel, tuleb menetluskulud jätta 42% ulatuses hageja kanda ning 58%

ulatuses kostjate kanda.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

2-21-9303

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga