2-24-109018/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Otsuse tegemise aeg

10.10.2024.a.

Tsiviilasja number

2-24-109018

Tsiviilasi

Holm Bank AS hagi A U vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Holm Bank AS (14080830)

Lepinguline esindaja: Katrin Teller

Kostja:

A U (xxxx)

Hagihind

2884,30 eurot

RESOLUTSIOON:

Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

Välja mõista kostjalt A U’ilt hageja Holm Bank AS-i kasuks 2596,35 eurot, millest

2303,61 eurot on põhivõlg, 107,65 eurot intress, 175,09 eurot viivis ja 10.- eurot

meeldetuletuskirjade saatmise tasu.

Välja mõista kostjalt A U’ilt hageja Holm Bank AS-i kasuks viivis, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud

määras alates 08.05.2024 tasumata põhivõlalt (2303,61 eurolt) kuni põhivõla

tasumiseni.

Jätta poolte menetluskulud kostja A U’i kanda ning välja mõista kostjalt A U’ilt

menetluskulud summas 405.- eurot hageja Holm Bank AS-i kasuks.

Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

1 (5)

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada

otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru

Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS §

394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele.

Riigilõivuseaduse § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või

nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor

Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos

kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib

esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

Hageja ja kostja sõlmisid 25.08.2022 laenulepingu nr xxxx, mille kohaselt väljastas hageja

kostjale laenu 3000.- eurot. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 10.08.2025.

Intressimäär oli 8,90% aastas. Krediidi kulukuse määr oli 17,65% aastas. Viivisemäär oli

8,90% aastas (0,02% päevas). Maksegraafiku kohaselt pidi lepingutasu tagastamine

toimuma 25.08.2022 summas 1.- euro ning laenu ja intresside tagastamine pidi toimuma

10.09.2022 kuni 10.07.2025 osamaksena summas 105,30 eurot ja 10.08.2025 osamaksena

summas 105,26 eurot. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud.

Kostjal on tasutud osamaksed kuni 10.06.2023. Alates 10.07.2023 jättis kostja kõik

graafikujärgsed osamaksed tasumata.

Lepingu kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt muude hinnakirjas toodud kulude

hüvitamist. Hageja hinnakirja kohaselt on hagejal õigus nõuda võlateatise edastamisel kuni

5 eurot kui kostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt

saadab hageja kostjale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta. Hageja on kostjale

edastanud tasulised teated: 18.07.2023 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 5

eurot; 17.08.2023 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 5 eurot. Kokku nõudis

hageja kostjalt menetluskulu 10.- eurot. Kostja menetluskulu tasunud ei ole.

Kuna kostja rikkus maksekohustusi ning ei reageerinud hageja poolt saadetud korduvatele

meeldetuletustele, saatis hageja 15.09.2023 kostjale kirjaliku hoiatuse. Hageja andis

kostjale tähtaja võlgnevuse summa tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning

informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja

2 (5)

lepingu alates 29.09.2023 olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Vaatamata hoiatusele kostja

võlgnevust ei tasunud. Hageja luges lepingu alates 29.09.2023 olulise rikkumise tõttu üles

öelduks. Hageja edastas 29.09.2023 kostjale lepingu ülesütlemise teavituse ja kogu

sissenõutavaks muutunud võlgnevuse tasumise nõude, milles andis kostjale täiendava

tähtaja kogu võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei tasunud võlgnevust ka peale lepingu

ülesütlemist ning vaatamata hageja püüdele kostjalt võlgnevus kätte saada kohtuväliselt.

Kostja tagastamata põhivõla jääk 07.05.2024 seisuga on 2303,61 eurot, mille hageja palub

Kostjalt välja mõista. Kostjal on põhiosa osamaksed tasutud kuni 10.06.2023. Alates

10.07.2023 jättis Kostja kõik graafikujärgsed põhiosa osamaksed tasumata.

Hageja palub kostjalt välja mõista intress 8,90% aastas, 25.08.2022 kuni 28.09.2023 eest

ehk lepingu sõlmimise päevast kuni lepingu ülesütlemise avalduse tasumise tähtajani

107,65 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivis 12% aastas ehk 0,032877% päevas perioodi

11.07.2023 kuni 31.10.2023 eest ja 12,50% aastas ehk 0,034247% päevas perioodi

01.01.2024 kuni 07.05.2024 eest, kokku 175,09 eurot. Viivis on arvestatud hagiavalduse

koostamiseni ehk kuni 07.05.2024.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivis, mis ei ole hagi koostamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates hagi esitamisele

järgnevast kuupäevast, s.o alates 08.05.2024 tasumata põhivõlalt summas 2303,61 eurot

kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

Viru Maakohtu 09.05.2024.a. kohtumäärusega võeti hagiavaldus menetlusse. Kohus

edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul

kohtumääruse kättesaamisest. Kostjale on hagimaterjalid koos vastuse nõudega loetud kätte

toimetatuks väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 12.09.2024. Seega tuli kostjal vastus

esitada hiljemalt 26.09.2024.a. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud

vastamise tähtaja pikendamist.

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei

ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud,

et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi

tagaseljaotsusega rahuldada.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõikele 1 võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lõikes 5

sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt

tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse

omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud

3 (5)

keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra

arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi

kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma

veebilehel.

Kohus leiab, et käesoleval juhul on krediidi kulukuse määr seadusega kooskõlas.

Kohtu hinnangul on hageja esitatud andmete ja tõendite põhjal piisavalt kontrollinud kostja

maksevõimet laenu taotlemisel. Hageja on selgitanud ja tõendanud kostjale laenu andmisel

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist.

Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid

hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse

täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus

täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub

andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja

võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral

viivist.

Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsusega.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt

hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt koosnevad hageja menetluskulud tasutud riigilõivust summas 385.-

eurot ning maksekäsu kiirmenetluse kulust summas 20.- eurot. Kohus leiab, et hageja

menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ning need tuleb kostjalt välja mõista.

Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib

eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema

enda kanda.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

4 (5)

/allkirjastatud digitaalselt/

Maido Roots

Kohtunik

5 (5)