2-22-17817/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

10. oktoober 2024.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-22-17817

Tsiviilasi

O. J. N. ja J. L. N. hagiavaldus M. N. vastu elatise nõudes

Hagihind

2700 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad: O. J. N. (isikukood XXX), J. L. N. (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja: A. S. (isikukood XXX)

Kostja: M. N. (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Hendrik Mühls

Kohtuistungi aeg

Kohtuistungil osalesid

14.05.2024.a, edasi kirjalik menetlus

Hagejate seaduslik esindaja A. S.

Kostja M. N.

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Hendrik Mühls

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista M. N.lt O. J. N. kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.04.2022.a kuni

25.11.2022.a eest kogusummas 145,32 eurot (120,32 (30,08 x 4) + 25 (30,08 : 30 = 1 x

25), juuni, juuli, august 0 eurot).

3. Välja mõista M. N.lt O. J. N. kasuks igakuine elatis alates 26.11.2022.a kuni 31.12.2022.a

kogusummas 35,08 eurot (30,08 + 5 (30,08 : 30 = 1 x 5)).

4. Välja mõista M. N.lt O. J. N. kasuks igakuine elatis alates 01.01.2023.a kuni 31.03.2023.a

kogusummas 86,22 eurot (28,74 x 3).

5. Välja mõista M. N.lt O. J. N. kasuks igakuine elatis alates 01.04.2023.a kuni 31.03.2024.a

kogusummas 312,30 eurot (34,70 x 9, juuni, juuli, august 0 eurot).

6. Välja mõista M. N.lt O. J. N. kasuks elatis alates 01.04.2024.a kuni O. J. N. täisealiseks

saamiseni s.o kuni XXX.a summas 38,35 eurot kuus (272,76 eurot baasumma) + 54,96

eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest), -

86,67% (13 päeva kuus, mis kostja veedab hagejaga), mis muutub iga aasta 01. aprillil

(esimest korda 01. aprill 2025.a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3

esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuste suuruse muutmisele järgnevast kuust,

välja arvatud igal aastal juunis, juulis, augustis, milliste kuude eest kostja elatist hagejale

tasuma ei pea, kuni kehtib suvekuude osas poolte omavahelise kokkuleppe kohaselt

võrdne suhtluskord.

7. Välja mõista M. N.lt J. L. N. kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.04.2022.a kuni

25.11.2022.a eest kogusummas 145,32 eurot (120,32 (30,08 x 4) + 25 (30,08 : 30 = 1 x

25), juuni, juuli, august 0 eurot).

1

8. Välja mõista M. N.lt J. L. N. kasuks igakuine elatis alates 26.11.2022.a kuni 31.12.2022.a

kogusummas 35,08 eurot (30,08 + 5 (30,08 : 30 = 1 x 5)).

9. Välja mõista M. N.lt J. L. N. kasuks igakuine elatis alates 01.01.2023.a kuni 31.03.2023.a

kogusummas 86,22 eurot (28,74 x 3).

10. Välja mõista M. N.lt J. L. N. kasuks igakuine elatis alates 01.04.2023.a kuni 31.03.2024.a

kogusummas 312,30 eurot (34,70 x 9, juuni, juuli, august 0 eurot).

11. Välja mõista M. N.lt J. L. N. kasuks elatis alates 01.04.2024.a kuni J. L. N. täisealiseks

saamiseni s.o kuni XXX.a summas 38,35 eurot kuus (272,76 eurot baasumma) + 54,96

eurot (kolm protsenti keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest), -

86,67% (13 päeva kuus, mis kostja veedab hagejaga), mis muutub iga aasta 01. aprillil

(esimest korda 01. aprill 2025.a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3

esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuste suuruse muutmisele järgnevast kuust,

välja arvatud igal aastal juunis, juulis, augustis, milliste kuude eest kostja elatist hagejale

tasuma ei pea kuni kehtib suvekuude osas poolte omavahelise kokkuleppe kohaselt võrdne

suhtluskord.

12. M. N.l tuleb tasumisele kuuluv igakuine elatis tasuda iga kuu eest ette 01. kuupäevaks A.

S. arvelduskontole nr EEXXX märkides maksekorralduse selgitusse „elatis“.

13. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (TsMS § 164 lg 1).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagejate nõuded ja põhjendused

1. Hagejad esitasid 26.11.2022.a kohtule hagi M. N. vastu elatise nõuetes. Hagejad paluvad

välja mõista kummalegi hagejale elatise 150 eurot kuus, mida indekseeritakse iga aasta

vastavalt kehtivale PKS §-le 101. Samuti nõuavad hagejad tagasiulatuvat elatist perioodi

01.04.2022.a. kuni 25.11.2022.a eest kummalegi hagejale summas 150 eurot kuus.

Hagejad elavad nädala sees emaga ja reedest kuni esmaspäeva hommikuni kostjaga, v.a

üks pühapäev kuus, mil viibivad emaga. Koolivaheaajad on jagatud võrdselt ning

suvevaheaja veedavad hagejad vanemate juures pooleks. Kui hagejad on haiged, siis

viibivad nad üldjuhul emaga, kuid ka kostjaga. Seega kokkuvõttes viibivad hagejad isaga

koos 8 päeva kuus. Hagejad paluvad kohtukulud jätta poolte endi kanda.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja annab hagejatele ülapidamist

vahetult. Hagejad viibivad kostjaga iga nädala reedest kuni esmaspäevani. Suvevaheajad

veedavad hagejad vanemate juures võrdselt. Seega viibivad lapsed vanemate juures

peaaegu võrdselt, s.o 56% kuus emaga ja 44% kuus isaga. Kostja möönab, et väike

kõrvalekalle laste ema nö kasuks senises suhtluses on olnud, kuid see on väga

2

marginaalne. Lisaks tuleb arvestada, et kostja ja tema elukaaslane on ise täiendavalt

ostnud lastele mitmeid asju ning kostja tasub hageja O. J.i trennikulud. Kostja sissetulek ei

võimaldaks tal lisaks tema suhtlusajal lastega seotud kulude kandmisele täiendavalt

maksta iga kuu 300 eurot nii-öelda peale. Kostjal on vahepeal veel üks laps sündinud.

Kostja on nõus tasuma kummalegi hagejale 10% nõutud summast, s.o 15 eurot kuus.

Kostja palub kohtukulud jätta poolte endi kanda.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

3. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi

materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab

ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus

esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab

kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

4. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise

asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4

järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

5. Vaidlust ei ole, et kostjal on hagejate ülalpidamiskohustus ning et hagejad elavad emaga.

Vaidlus on, kas kostjal on kohustus tasuda hagejatele elatist hagetavas summas ning kas

esineb alus elatise vähendamiseks.

6. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista kummalegi hagejale elatise 150 eurot kuus, mida

indekseeritakse iga aasta vastavalt PKS §-le 101 (dtl 76, 127). Seega on hagejad palunud

elatise välja mõista miinimumäärast väiksemas summas.

7. Kostja vaidleb igakuisele elatisele vastu, sest leiab, et annab hagejatele ülalpidamist

vahetult. Kostja on nõus tasuma kummalegi hagejale 10% nõutud summast, s.o 15 eurot

kuus. Kostja väidetel ei võimalda tema sissetulek hagis nõutud summas igakuist elatist

maksta. Kostjal on peale hagejate veel üks alaealine laps (dtl 20, 23, 128).

8. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

9. Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla

väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud

PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei

ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul

erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda

suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Samas ka alates 01.01.2022.a kehtiva õiguse

kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku

vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lõige 1). Kohtule jääb

muuhulgas PKS § 102 lõike 3 kohane võimalus arvestada elatise suuruse juures

konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga ja sellega, milline on

lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel.

10. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab

alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse

vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema

tehtavate kulutuste suurus (vaata Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, punkt 13).

11. Kuna hagejad taotlevad igakuist elatist alla miinimummäära, siis ei ole hagejatel vajalik

3

esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta. Samas kuna poolte

vahel on vaidlus koosviibitud päevade osas, siis võtab kohus käesoleva asja lahendamisel

aluseks

Justiitsministeeriumi

lehel

oleva

elatiskalkulaatori

https://www.just.ee/elatiskalkulaator/ ja miinimumelatise summa.

12. Kostja väidab, et tema sissetulekud ei võimalda hagejatele nõutud summas elatist tasuda

ning kostja perre on sündinud ka kolmas laps. Seega hindab kohus esimesena vanemate

varalist seisundit ja seda, kas kostja varaline seisund võis halveneda kolmanda lapse

sünniga.

13. Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et

eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava

sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise

kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse

ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek

on liiga väike (vaata Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12,

punkt 15).

14. Riigikohus on 09.06.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-35-17 punktis 21.1. leidnud,

et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek,

millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse

korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda.

Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vaata ka

Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, punkt 16).

15. Hagejate emal on kaks alaealist last, s.o hagejad. Hagejate ema töötab logopeedina ning

tema töötasu oli detsember 2023.a kuni mai 2024.a 896 - 973 eurot kuus. Paar korda

aastas saab hagejate ema projektide eest lisatulu 50-200 eurot. Hagejate ema omab

investeerimiskontot ja ettevõtluskontot, mille keskmine käive perioodil detsember 2023.a

kuni mai 2024.a oli 1152 eurot kuus (dtl 130, 254-294, 305). Hagejate emale kuulub

korteriomand XXX, mille eest ta tasub igakuist pangalaenu 408 eurot kuus. Hagejate ema

sõidab liisitud sõidukiga Renault Megane XXX, mille igakuine liisingumakse on 113

eurot kuus (dtl 214).

16. Kostjal on kolm alaealist last, s.o hagejad ja üks laps uue elukaaslasega (dtl 128). Kostjale

kuulub osalus OÜ-s X, kes on ühtlasi ka kostja tööandja. Kostja saab töötasu 900 - 1200

eurot kuus. Lisaks kuulub kostjale ainuisikuliselt X OÜ ning X OÜ. Kostjale kuulub ½

suurune mõtteline osa Lee tee 33, Muraste, Harjumaa kinnisasjast, millel on pangalaen

437,07 eurot kuus, mida tasub kostja elukaaslane. Kostja kasutab OÜ-le X kuuluvat

sõidukit VW Passat. Kostjal on kolmanda samba fond väärtusega 1637,19 eurot. Kostja

pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostja on enda kontole teinud igakuiselt ka rahalisi

ülekandeid summades 50 - 1900 eurot. Kostja pere saab lisaks lastetoetustele ka lasterikka

pere toetust (dtl 128, 135-209).

17. Kohus leiab, et arvestades ülaltoodut, siis ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, millest

nähtuks, et ta ei ole võimeline hagejatele elatist tasuma või et kostja varaline seis oleks

kehvem kui hagejate ema oma. Kostja varalist seisu ei tee halvemaks ka asjaolu, et kostjal

on perre sündinud kolmas laps, kuivõrd kolmas laps saab suuremat lastetoetust kui

hagejad (100 eurot kuus) ning ka lasterikka peretoetust.

18. Kohus leiab, et põhimõte, et vanemad peavad erineva sissetuleku ja varalise seisundi

korral osalema lapse ülalpidamisest vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise

proportsioonile, kohaldub olukorras, kus üks vanematest saab miinimumile lähedast või

sellest väiksemat töötasu, st elatise tasumine teise vanemaga võrdselt ei tagaks talle oma

ülalpidamiskulude tasumist miinimumulatuses. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et

antud juhtumil ei ole tegemist sellise olukorraga.

19. Kostja on palunud elatist vähendada hagejatega viibitud aja võrra, mis on kostja väidetel

4

45% kuus (dtl 128). Hagejad vaidlevad sellele vastu ning leiavad, et hagejad viibivad

kostjaga kuus kokku 8 päeva (dtl 129).

20. PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga eeldusel, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus.

21. PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab

proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest

eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või

kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures

viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla

miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (vaata Riigikohtu 22.06.2022.a otsus tsiviilasjas

nr 2-19-19160, punktid 14.7, 15.5).

22. Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem ehk

kostja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama

(vaata Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, punkt 10; 28.

oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, punkt 15).

23. Vaidlus puudub, et poolte vahel ei ole kehtivat kohtulikku suhtluskorda. Samas ei vaidle

vanemad selle üle, et hagejad viibivad kostjaga järgmiselt (dtl 128-129):

-

iga nädala reedel peale kooli/ lasteaeda kuni esmapäeva hommikuni;

-

üks kord kuus pühapäeviti emaga;

-

sügise, talve ja kevade koolivaheajad jagatakse vanemate vahel võrdselt;

-

suvevaheaegadel vanematega võrdselt.

24. Kohus leiab, et hagejad viibivad kostjaga koos 13 päeva kuus ning suvevaheajal juuni,

juuli, august pool ajast (50%).

25. Kohus tegi arvutuse järgnevalt: kuus on kokku 4 nädalat, seega viibides iga reede kuni

esmaspäeva hommikuni kostjaga, teeb see ühes kuus kokku 12 päeva (3 x 4). Sellest tuleb

lahutada 1 pühapäev, kui hagejad viibivad emaga. See teeb kokku 11 päeva (12-1).

Sügise, talve ja kevade vaheaegu on riikliku õppekava järgi kokku 4. Vaheajad kestavad 7

päeva, v.a vaheaeg, mille sisse jäävad jõulud ja uus aasta, see kestab 14 päeva

(https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/2023-11/Koolivaheajad.pdf).

26. Seega tuleb vaheaegade osas aasta peale ära jagada veel keskmiselt 17,5 päeva (7 x 3 +14

= 35/2 = 17,5). See teeb juurde 2,1 päeva kuus (17,5 x 12 : 100). Seega kokkuvõttes

veedavad hagejad kostjaga 13 päeva kuus (12 - 1 + 2).

27. Eeltoodus tulenevalt, tuleb vastavat Justiitsministeeriumi lehel asuva elatiskalkulaatori

(https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) poolt tehtavale arvutusele vähendada elatist

86,67% võrra (13x100/15), mis teeb elatise summaks: perioodil 26.11.2022.a kuni

31.12.2022.a 30,08 eurot kuus, perioodil 01.01.2023.a kuni 31.03.2023.a 28,74 eurot

kuus, perioodil 01.04.2023.a kuni 31.03.2024.a 34,70 eurot kuus ja alates 01.04.2024.a

38,35 eurot kuus.

28. Kuivõrd mõlemad pooled on kinnitanud, et hagejad viibivad suvepuhkuse ajal vanemate

juures võrdselt, siis puudub kostjal hagejatele igakuise elatise maksmise kohustus

suveperioodil s.o juunikuu, juulikuu ja augustikuu eest, kuni kehtib poolte omavaheline

kokkulepitud suhtluskord (vaata käesoleva kohtuotsuse punkt 23).

29. Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud

osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagejatele tuleb elatis välja mõista vastavalt

PKS §-le 101.

5

30. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks

määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. PKS § 100 lg 4 kohaselt

makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal

tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda iga kuu eest ette hagejate hagiavalduses

taotletud arveldusarvele iga kuu 01. kuupäevaks.

31. Hagejad paluvad igakuine elatis määrata muutuva summana. Kohtu hinnangul on mõistlik

määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust pöörduda baassumma ja

lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse muutmiseks taas kohtu poole.

Seega tuleb indekseerida väljamõistetud elatise summat iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS

§101 lg-tele 3-6.

Tagasiulatuva elatise nõue

32. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist.

33. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi 01.04.2022.a kuni

25.11.2022.a eest kummalegi hagejale 150 eurot kuus (dtl 5, 127).

34. Kuna vaidlust pole, et kostja ei ole elatist hagejatele tasunud ning kohus on käesoleva

kohtuotsuse punktides 16-18 leidnud, et kostja majanduslik olukord võimaldab tal

ülalpidamiskohustust täita, siis tuleb elatis välja mõista ka tagasiulatuvalt.

35. Tagasiulatuva elatise perioodi ajal oli seadusjärgne elatise miinimummäär 225,64 eurot,

mida tuleb vähendada 86,67% (vaata käesoleva kohtuotsuse punktid 26-27). Seega tuleb

perioodi 01.04.2022.a kuni 25.11.2022.a eest kummagi hageja kasuks välja mõista

tagasiulatuv elatis kogusummas 145,32 eurot (120,32 (30,08 x 4) + 25 (30,08 : 30 = 1 x

25), juuni, juuli, august 0 eurot). Vaata selles osas ka käesoleva kohtuotsuse punkt 28.

36. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

37. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 129 lg 2 on tsiviilasja hinnaks 2700 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

38. Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jäävad menetluskulud poolte enda kanda. Kohus selgitab, et

kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik

6