2-24-107112/7 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.10.2024, Paide

Tsiviilasja number

2-24-107112

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ (endine nimi OK Incure OÜ) hagi MM

vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2387,78 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (endine nimi OK Incure OÜ,

registrikood 11542046), lepinguline esindaja KK

Kostja MM (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista MM-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja põhivõlg 1528,86 eurot ning viivis põhivõlalt alates

20.12.2023 kuni 20.02.2024, kokku 32,66 eurot.

3. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ põhivõla nõue 97,03 euro ulatuses, intressinõue 177,91 eurot,

võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue

317,22 euro ulatuses.

4. Mõista MM-ilt välja B2 Impact OÜ kasuks hageja menetluskulu 375 eurot ning jätta hageja

ülejäänud menetluskulud 35 euro ulatuses hageja enda kanda. Kostja võimalikud menetluskulud

jäävad kostja enda kanda.

5. Mõista MM-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa (s.o 245

euro) tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale

apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning

võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 637 lg 21).

Asjaolud ja hageja nõue

1. Hageja esitas 20.02.2024 (TsMS § 486 lg 2) Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu välja mõista

kostjalt hageja kasuks IPF Digital AS ja kostja vahel 29.05.2023 sõlmitud krediidikontolepingust

nr x tulenev põhivõlgnevus 1625,83 eurot, intress 177,91 eurot, võla sissenõudmiskulud 35 eurot

ja sissenõutavaks muutunud viivis 349,88 eurot.

2. Hageja selgitab, et nõude aluseks on 29.05.2023 IPF Digital AS-i (algne krediidiandja) ja

kostja vahel sõlmitud krediidikontoleping nr x, mille järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 1650

eurot. Krediidikonto taotlemiseks esitab Klient elektroonilise taotluse Krediidiandja veebilehel

www.credit24.ee või suulise taotluse telefoni teel, kasutades Krediidiandja kontakttelefoni 1324.

Leping loetakse sõlmituks pärast seda, kui Krediidiandja on teinud otsuse Krediidikonto avada.

Krediidiandja teavitab Klienti otsusest SMS-i teel.

3. Vastutustundliku laenamise kohustuse kohta on hageja esitanud järgmised selgitused. Kostja

esitas 29.05.2023 krediidikonto avamise taotluse. Taotluse andmed: sissetulek: 3000 eurot,

majapidamiskulud: 350 eurot, finantskohustused: 156 eurot, ülalpeetavad: 0, töökoht: x, elutüüp:

üür, laenu eesmärk: maja_renoveerimine_ehitus. Krediidivõimekuse hindamiseks tehti päring

Eesti pensionikeskusesse eesmärgil arvutada välja ja tuvastada isiku sissetulek. Registri andmete

kohaselt kostja sissetulek oli 1708,33 eurot. Krediidivõimelisuse arvutustes võttis krediidiandja

aluseks taotluse andmete ja Pensioniregistri andmete võrdluses neist väiksema, so 1708 eurot.

Majapidamiskulude hulka arvestas krediidiandja 350 eurot KAVS § 49 lg 1 p 4 alusel.

Finantskohustuste hulka arvestati kostja poolt öeldut 156 eurot. Tagasimakse IPF-le moodustas

62 eurot. Seega vaba raha jäägis kujunes 1140 eurot. Tarbija poolt taotletud tingimustele vastava

krediidi väljastamiseks ei näinud Credit24 krediidireeglid ette vajadust pangakonto väljavõtte

küsimiseks. Arvestades kostja sissetulekut ja muid kohustusi oli tõenäoline, et kostja suudab

võetud krediiti tagasi maksta.

4. Hageja toob välja, et krediidiandja on teinud perioodil 29.05.2023 – 12.07.2023 kostja

arvelduskontole väljamakseid kogu summas 1667,15 eurot. Kostja kohustus koos intressidega

tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul. Lepinguga lepiti kokku

aastases intressimääras 37,68% aastas (vt. krediidikonto tingimused ja tarbijakrediidi teabeleht p.

3 „krediidiga seotud kulud“). Tulenevalt lepingu tingimustest viivisemäär võrdub intressiga,

seetõttu viivisemäär on 37,68% aastas (vt. lepingu punkt 1 „mõisted“ ja tarbijakrediidi teabeleht

p. 3 „maksetega hilinemisega kaasnevad kulud“). Krediidi kulukuse määr on 45,67% aastas, mis

on arvestatud eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus ühe

väljamaksega ning makstakse tagasi võrdsetes osamaksetes 12 kuu jooksul, intressimäär on

37,68% ja igakuine kontohaldustasu on 0 eurot.

5. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

maksega, kuivõrd kostja jättis septembri (summas 62,75 eurot; maksetähtaeg oli 28.09.2023),

oktoobri (summas 62,75 eurot; maksetähtaeg oli 30.10.2023) ja novembri (summas 62,75 eurot;

maksetähtaeg 28.11.2023) osamaksed tasumata. Vastavalt lepingu punktile 11.1. klient peab

maksma tagasi krediiti ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt vastavalt kliendile saadetud

arvele. Krediidiandja saatis 29.11.2023 kostjale lepingu ülesütlemise teate . Ülesütlemisavaldus

on tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning edastatud posti teel aadressile, mille

kostja oli lepingu sõlmimisel oma kontaktaadressina teatanud, so x, x x x. Krediidiandja andis

kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 19.12.2023. Kostja võlga

ei tasunud ja hageja sõnul on seega leping üles öeldud 20.12.2023.

6. Vastavalt laekumiste arvestusele sai kostja krediiti kogu summas 1667,15 eurot ning lepingu

kehtivuse ajal tasus krediidisumma katteks 41,32 eurot. Kostja viimane tagasimakse oli

14.07.2023 summas 24,17 eurot. Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset

krediidisumma katteks. Lähtudes eeltoodud selgitustest on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi

esitamise seisuga 1625,83 eurot.

7. Vastavalt lepingu 5686187 punktile 13.2.1 intressi arvutatakse igapäevaselt vastavalt

Intressimäärale, so 37,68% aastas. Kuivõrd kostja tasumata krediidijääk on 1625,83 eurot, siis

arvestatakse sellelt summalt intressi. Hageja arvutab intressi alates viimase krediidi kasutusele

võtmisest, so 04.09.2023. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress alates 05.09.2023

kuni lepingu ülesütlemiseni, so 19.12.2023 summas 177,91 eurot.

8. Hageja nõuab viivist 1625,83 eurolt alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

20.12.2023 intressiga võrdses määras.

9. Hageja selgitab sissenõudmiskulude kujunemist: 1) nõudekiri 20.12.2023 – 0 eurot; 2) teade

28.12.2023 – 25 eurot; 3) teade 05.01.2024 – 5 eurot; 4) hagihoiatus 17.01.2024 – 5 eurot;

Kokku: 35 eurot.

Kohtuotsuse Põhjendused

Kohtuotsuse tegemise eeldused

10. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostjale on hagi

ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatuks loetud 28.08.2024, teadaande avaldamisega

Ametlikes Teadaannetes. Kostja hagile vastanud ei ole. Hagejale oli antud lõpptähtaeg kõikide

seisukohtade ja tõendite esitamiseks kuni 11.09.2024.

11. Lihtmenetluses võib kohus teha otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus esitab siiski

põhjendused otsuse arusaadavuse huvides. Kohus ei tee tagaseljaotsust, kuivõrd hageja nõue ei ole

täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.

Kas laenuleping on sõlmitud ja kas laen välja makstud

12. Hageja on kohtule esitanud krediidikonto lepingu (dtl 46-75) pdf failina, millel ei ole kostja

allkirja.

13. Hageja väidete kohaselt esitas kostja taotluse 29.05.2023 krediidikonto avamiseks. Hageja küll

selgitab, et krediidikonto taotlemiseks esitab klient elektroonilise taotluse krediidiandja

veebilehel www.credit24.ee või suuliselt telefoni teel, kasutades krediidiandja kontakttelefoni

1324. Ent hageja ei ole faktiväitena esile toonud, millisel viisil kostja taotluse esitas. Hageja on

esitanud tõendi „Krediidikonto avamise taotlus“ (dtl 76-77), mis aga ei ole kostja taotlus, vaid

väljavõte mingist infosüsteemist, mis sisaldab ka andmeid, mis ei ole ilmselgelt kostja poolt

esitatud taotluse andmed. Seega ei ole tõendist eristatav, mis andmed esitas kostja ise.

14. Hageja selgituse kohaselt loetakse leping sõlmituks pärast seda, kui krediidiandja on teinud

otsuse krediidikonto avada ning et krediidiandja teavitab klienti otsusest SMS-i teel.

15. Kohus selgitas menetlusse võtmise määruses, et VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab

tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival

andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404

lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

16. Seega, kuigi tarbijakrediidileping ei pea olema allkirjastatud, peab hageja tõendama, et tarbija

on teinud krediidilepingu sõlmimiseks VÕS § 404 lg 1 ja 2 kohase sisu ja vormiga tahteavalduse.

Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub

krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel

juhul peab samuti hageja tõendama).

17. VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista

tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu

sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal.

Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408 lg 1. Seega

sidevahendi teel tarbijakrediidilepingu sõlmimise tõendamiseks peab hageja välja tooma, millal ja

mil viisil mis sisuga lepingudokumendid ta kostjale andis.

18. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et lepingudokumendid kostjale püsival

andmekandjal esitati. Seega ei ole hageja esile toonud ega tõendanud, et leping oleks olnud nõutud

vormis. Vorminõude järgimata jätmise tõttu on leping tühine. Tühise tehingu järgi saadu tuleb

tagastada alusetu rikastumise sätete kohaselt.

19. Hageja on esitanud selge faktiväite raha kostjale väljamaksmise kohta ning ka tõendi (dtl 78-

79). Seega on tõendatud, et kostja sai ajavahemikus 29.05.2023-12.07.2023 kokku 1667,15 eurot.

Nõude loovutamine

20. Hageja on kohtule esitanud tõendi (lepingu ülesütlemise teade, dtl 82-83), milles on kostjat

teavitatud, et algne krediidiandja loovutab nõude hagejale. Hageja on esitanud ka AS Eesti Post

infosüsteemi kuvatõmmise (dtl 84) selle kohta, et lepingu ülesütlemise teade on kostjale saadetud

tähitud kirjaga. Hageja on esitanud kirja saatmise kohta ka selge faktiväite. Kohtu hinnangul on

seega tõendatud, et algne krediidiandja on nõude hagejale loovutanud ning sellest kostjat ja

teavitanud.

Põhivõla nõue

21. Hageja on esile toonud, et kostja sai kostja sai kasutusse 1667,15 eurot ning tegi

tagasimakseid kogu 138,29 eurot.

22. Tühise tehingu korral peavad pooled tagastama saadu alusetu rikastumise sätete kohaselt.

Kohus rahuldab hageja põhinõude VÕS § 408 lg 1 ja VÕS § 1028 lg 1 alusel ning kohustab

kostjat tagastama vorminõude järgimata jätmise tõttu tühise laenulepingu alusel kostjale üle antud,

tagastamata laenusumma 1528,86 eurot (1667,15 – 138,29).

Viivisenõue

23. Hageja nõuab põhivõlalt viivist alates lepingu ülesütlemisest 20.12.2023 kuni hagi

esitamiseni.

24. VÕS § 113 lg 2 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas

võlgnikule oma nõudest. Kohus leiab, et nõudest teatamisena saab käsitleda lepingu üles ütlemise

avaldust, milles algne krediidiandja nõudis kogu põhivõla tasumist. Sellest tulenevalt rahuldab

kohus hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 ja 2 alusel, mõistes kostjalt välja põhivõlalt 1528,86

eurot seadusjärgses viivisemääras (VÕS § 113 lg 1 teine lause) viivise alates 20.12.2023 kuni

hagiavalduse esitamiseni 20.02.2024, kokku 32,66 eurot.

Intressinõue, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue

25. Kuivõrd leping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine, on tühine ka intressi ja võla

sissenõudmiskulude hüvitamise kokkulepe. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et võla sisse

nõudmiseks tehtud toimingutega tekkis kahju just sellises ulatuses. Seetõttu jäävad intressi ja võla

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata.

Menetluskulud

26. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

27. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

28. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises

lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

29. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduses. Hageja menetluskuluks on hagilt

tasutud riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja kohtutäituri tasu 40 eurot.

Kostjale on hageja menetluskulude nimekiri kätte toimetatud koos hagiga ja menetlusse võtmise

määrusega 28.08.2024, teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja ei ole esitanud

vastuväiteid hageja menetluskuludele, samuti ei ole kostja esitanud oma menetluskulude

nimekirja.

30. Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 2387,78 eurot, millelt tuleb

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 350 eurot.

31. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

32. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Hagis välja toodud nõue selleks puhuks, kui kohus leiab, et

krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole olemuselt alternatiivne

nõue, sest nõude ese (rahasumma, sh viivise tasumise nõue) on sama. Kui hageja oleks nõude

esitanud üksnes tagastamata laenusumma ning viivisenõude ulatuses, oleks hagi hind olnud

1528,86 + 32,66 eurot = 1561,52 eurot ning riigilõiv sellelt 315 eurot. Kohus mõistab kostjalt

välja põhjendatud menetluskulu 375 eurot ning jätab ülejäänud osas, s.o 35 euro ulatuses hageja

menetluskulu hageja enda kanda.

33. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

34. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

35. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg

5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

Kohtunik