2-24-116287/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.10.2024, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-116287

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi A. F. vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

6263,28 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: OÜ Aktiva Finance Group, registrikood: 10746479,

asukoht: XXX

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema, e-posti aadress:

XXX

Kostja: A. F., isikukood: XXX, elukoht: XXX

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista A. F.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks kostja ja AS I vahel 11.08.2021

sõlmitud remondilaenu lepingu nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus 2245,73,

intressivõlgnevus 26,10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 47,26 eurot,

sissenõudmiskulud 35 eurot ja edasiulatuv viivis alates 16.07.2024 põhinõudelt 2245,73 eurolt

VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 2245,73 euro täitmiseni.

3. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi A. F.-i vastu põhivõlgnevuse 2365,31

euro, intressivõlgnevuse 281,62 euro, laenuhaldustasu 10 euro, sissenõutavaks muutunud

viivisevõlgnevus 362,29 euro ja sissenõudmiskulude 15 euro nõuetes.

4. Jätta menetluskulud A. F.-i kanda.

5. Välja mõista A. F.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 388, 84 eurot ning

menetluskuludelt 388,84 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud ja hageja nõue

1.I AS (krediidiandja) ja A. F. (kostja) kostja sõlmisid 11.08.2021 remondilaenu lepingu nr xxxx

(leping), mille alusel sai kostja laenu summas 6537 eurot. Lepingu nr xxxx kohaselt on krediidi

kulukuse määr 22,57% aastas, intressi- ja viivisemäär 18,9% aastas, laenu kogukulu 3995,66 eurot,

osamakse suurus 175,56 eurot, laenulõpptähtaeg (viimane osamakse) 15.08.2026. Kostja ei täitnud

lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis krediidiandja 04.01.2024 kostjale

laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks

vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 25.01.2024 saatis krediidiandja kostjale teatise lepingu lõpetamise

kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Krediidiandja loovutas

30.01.2024 lepingust tulenevad nõuded hagejale, mille kohta edastati kostjale teatis (hagi lisa 5).

Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 6537 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama

lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Põhiosa katteks tasus kostja 1925,96 eurot, seega on

tasumata põhiosa summas 4611,04 eurot. Lepingus leppisid pooled kokku intressimääras, so 18,9%

aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 26. osamaksest, so 15.10.2023 kuni ülesütlemiseni so

25.01.2024 summas 307,72 eurot (72,63+73,42+69,48+70,11+22,08). Kostja intressi tasunud ei ole.

Vastavalt 11.08.2021 sõlmitud laenulepingu p-ile 4.1. ja maksegraafiku lk 4 oli kostja kohustatud

tasuma lepingu haldamisetasu, mis on 2,50 eurot kuus. 25.01.2024 lepingu ülesütlemise seisuga oli

kostjal tasumata 15.10.2023-15.01.2024 osamaksete laenuhaldustasud, so. 10 eurot (4 x 2,50).

Tulenevalt eeltoodust on laenuhaldustasu võlgnevus summas 10 eurot. Sissenõutavaks muutunud

viivisevõlgnevust nõuab hageja kostjalt põhinõudelt 4611,04 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast alates so 26.01.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 15.07.2024 lepingus kokku

lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras so 18,9% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste

punktiga 6.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 409,55 eurot.

Edasiulatuvat viivist nõuab hageja kostjalt alates 16.07.2024 põhinõudelt 4611,04 eurolt 18,9%

aastas kuni põhinõude täitmiseni. Hageja sissenõudmiskulud on 50 eurot, mis koosnevad järgnevast:

13.03.2024. a esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot; 29.03.2024 teise tasulise kirja saatmine 5

eurot; 17.04.2024. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud

kulud 15 eurot, mis sisaldavad järgnevat: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud;

kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete

selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud;

võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte osas on hageja

esitanud tõenditena hagi lisad 6 (kostja laenutaotlus) ja 7 (taust.ee maksehäireregistri väljavõte).

Kostja taotluses toodult oli kostja igakuiseks sissetulekusk 850 eurot ja kohustuste suurus 0 eurot.

Maksehäireid kostjal ei olnud. MTA andmetel oli hagis selgitatult kostja igakuiseks sissetulekuks

544,78 eurolt. Hageja on tõendanud, et koguti ja kontrolliti (sh analüüsinud teavet enne

krediidilepingu sõlmimist,) kostja majandusliku seisu, so sissetulekute, vara ja kohustuste kohta.

Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga

kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli

tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk usaldusväärse laenuvõtjaga, kes oli seega võimeline

lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Hageja oli seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja

krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei

ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja

igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Kokkuvõtvalt palub hageja hagi

esemes kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 4611,04 eurot, intressivõlgnevus

307,72 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivisevõlgnevus 409,55 eurot ja edasiulatuv viivis alates 16.07.2024 põhinõudelt 4611,04 eurolt

18,9% aastas kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja vastuväited

2. Menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse on kostjale kätte toimetatud TsMS § 322 lg 1 alusel

10.09.2024. Kohtu poolt määratud tähtajaks, so 30.09.2024 kostja hagile vastust esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki

tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) p-

is 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude

aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse

korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi

tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta

tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või

kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt

lahendab kohus asja sisulise otsusega.

5. Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-116287 OÜ Aktiva Finance Group hagi A. F.

vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus

4611,04 eurot, intressivõlgnevus 307,72 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 409,55 eurot ja edasiulatuv viivis alates 16.07.2024

põhinõudelt 4611,04 eurolt 18,9% aastas kuni põhinõude täitmiseni.

6. Hageja nõuded tulenevad kostja ja AS I vahel 11.08.2021 sõlmitud remondilaenu lepingust nr

xxxx. Kuna AS I sõlmis krediidilepingu oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle

osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse

läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes.

VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

7. Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise

põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas

nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib

ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse

(VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja

C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata

tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust

ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist

ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18,

OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei

pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude

väljatoomise kohustus antud juhul loovutusest tulenevalt hagejal. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral

tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja

tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-

106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud

minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu

13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr

2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest

registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime

kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et

krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“. Tsiviilasjas nr 2-21-119187

on Tallinna Ringkonnakohus 07.10.2022 otsuse punktis 12.9 märkinud, et: „Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb laenutaotleja krediidivõimelisust hinnata enne iga uue

tarbijakrediidilepingu sõlmimist. Krediidiandja ei saa varasemate kohustuste täitmisest eeldada, et

tarbija on suuteline täitma ka uuest krediidilepingust tulenevaid kohustusi, eriti kuna tarbija

krediidivõimelisuse aluseks olevad asjaolud võivad ajas muutuda“. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui

krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need

tarbijale teatavaks tegema.

8. 02.07.2024 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud

ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet

ning kostja oli krediidilepingu sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka

sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7.

9. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas on hageja esitanud hagis selgitusi ning hagi

lisad 6 (kostja laenutaotlus) ja 7 (taust.ee maksehäireregistri väljavõte). Kohus märgib, et hagi lisa 7

taust.ee väljavõtte on tehtud 15.07.2024, mis ei kajasta seda, et kostjal enne krediidilepingu

sõlmimist, so 11.08.2021, ei olnud maksehäireid ning kohtu hinnangul ei ole hagi lisa 7 näol

tegemist asjakohase tõendiga. Kohus leiab, et hagi lisa 6 (kostja taotlus) ning hagis esitatud

selgitused ei ole piisavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ja mille põhjal ei ole

võimalik veenduda, et kostja oli enne krediidilepingu sõlmimist krediidivõimeline. Krediidiandja ei

ole kostja igakuiseid kohustusi tegelikkuses enne 11.08.2021 remondilaenu lepingu nr xxxx

sõlmimist kontrollinud ja pangakontoväljavõtet krediidiandja kostjalt nõudnud ei ole. Niisamuti ei

ole hageja kohtule kostja pangakonto väljavõtet, kostja krediidivõimelisuse kontrollimiseks,

esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud seda, et krediidiandja oleks

vastutustundliku laenamise põhimõtet 11.08.2021 krediidilepingu sõlmimisel järginud. Eeltoodu

põhjal tuvastab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (VÕS § 4034 lg 6).

10. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb tagasimaksed lugeda põhinõude

katteks. Hagi lisas 1.1 maksekorraldusega on tõendatud, et kostja sai laenu krediidiandjalt 6537

eurot. Hagiavalduses toodult on kostja põhinõude katteks teinud tagasimakseid summas 1925,96

eurot. Kohus on seisukohal, et lepingust nr xxxx tulenev põhinõue on põhjendatud summas xxx

eurot (6537-1925,96-62,50-2302,81=2245,73 eurot). Laenuhaldustasu võlgnevus tekkis alates

15.10.2023, seega oli kostja tasunud haldustasu 62,50 eurot (tasutud on osamaksed 1-25, 25 x

2,50=62,50 eurot); intressivõlgnevus tekkis alates 26 osamaksest, seega on kostja tasunud intressi

2302,81

eurot

(tasutud

on

1-25

osamaksed,

75+148,08+105,98+101,51+103,73+102,60+91,63+100,13+95,75+97,68+93,34+95,16+93,89+89,61

+91,24+87,01+88,51+87,13+77,44+84,18+80,06+81,22+77,15+78,16+76,62=2302,81 eurot).

Lepingu haldustasu 10 eurot kostja VÕS § 4034 lg 7 kohaselt hagejale ei võlgne. Kohus jätab

eeltoodust tulenevalt rahuldamata põhinõude 2365,31 eurot (4611,04-2245,73= 2365,31 eurot) ja

haldustasu 10 eurot.

11. Riigikohus on osundanud, et VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist

on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles

oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata,

millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse

esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg

saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-21-

13098, p 24) (vt Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2023. a otsus asjas nr 2-23-133882, p 8).

Tsiviilasjas nr 2-23-133882 on Tartu Ringkonnakohus 19.12.2023 otsuse p-s 10 märkinud, et kui

krediidilepingus sisalduv intressikokkulepe peaks osutuma vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tõttu tühiseks, siis jääb sellest hoolimata kehtima kokkulepe selle kohta, et viivisemäär on

võrdne intressimääraga. See tähendab, et viivisemäär on sellisel juhul võrdne seadusjärgse

intressimääraga.

Hageja ei ole krediidilepingust tulenevalt nõuete osas ümberarvestusi esitanud. Intressikalkulaator.ee

kasutades on põhjendatud (seadusjärgses intressimääras) intressivõlgnevus 26,10 eurot (põhinõudelt

2245,73 eurolt, periood 15.10.2023-25.01.2024) ja viivisevõlgnevus 47,26 eurot (põhinõudelt

2245,73 eurolt, periood 26.01.2024-15.07.2024). Kohus jätab rahuldamata intressinõude 281,62

eurot (307,72-26,10=281,62 eurot eurot) ja viivisenõude 362,29 eurot (409,55-47,26=362,29 eurot).

Edasiulatuvalt on põhjendatud viivisenõue alates 16.07.2024 põhinõudelt 2245,73 eurolt VÕS § 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

12. VÕS § 113² lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku

või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib

esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot.

Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulusid 50 eurot (VÕS § 113² lg 2 p 3), mis koosnevad

järgnevast: 13.03.2024 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot; 29.03.2024 teise tasulise kirja

saatmine 5 eurot; 17.04.2024. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega

tekkinud kulud 15 eurot, so nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete

otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja

vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude

avaldamisega tehtud kulud.

Kohus rahuldab hageja sissenõudmiskulud summas 35 eurot (13.03.2024 meeldetuletuskiri 25 eurot,

29.03.2024 meeldetuletuskiri 5 eurot, 17.04.2024 meeldetuletuskiri 5 eurot, 25+5+5=35 eurot).

Kuivõrd makseviivitusega tingitud nõuet ei ole tõendatud, siis jätab kohus makseviivitusest tuleneva

nõude 15 eurot rahuldamata.

13. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus rahuldab remondilaenu lepingu nr

xxxx alusel tekkinud järgmised nõuded: põhivõlgnevus 2245,73 eurot, intressivõlgnevus 26,10 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 47,26 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja edasiulatuv

viivis alates 16.07.2024 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 2245,73 eurolt

kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata hagi järgmiste nõuete osas: põhivõlgnevus

2365,31 eurot, intressivõlgnevus 281,62 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 362,29

eurot, laenu haldustasu 10 eurot ja sissenõudmiskulud 15 eurot.

14. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab

menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 988 eurot (sh riigilõiv 630 eurot ja õigusabikulud

358 eurot, käibemaksuta, mis koosnevad maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulust 20 eurot;

täiendavate alusdokumentidega tutvumine, nende analüüs, hagi ettevalmistamine ja koostamine,

lisade kogumine ja komplekteerimine 2 x 169= 338 eurot). Kohus on seisukohal, et riigilõiv 630

eurot ja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot on põhjendatud menetluskulud.

Kohus leiab, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja

kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on

standartse hagiga, siis ei ole 338 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohus leiab, et

hageja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) on asja keerukust ja

mahtu ning esindaja juristi kvalifikatsiooni arvestades ebamõistlik. Põhjendatud tunnitasumääraks on

120 eurot käibemaksuta. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks 890 eurot

(õigusabikulu: 2 tunni tasu x 120 eur = 240 eurot, käibemaksuta, millele lisandub maksekäsu

kiirmenetluses kantud kulu summas 20 eurot ja riigilõiv summas 630 eurot). Arvestatuna hagi

rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 56,31% ulatuses ja kostja kanda 43,69 %

ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 388,84 eurot.

15. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud

taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.

16. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik