2-22-16486/106 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.10.2024, Paide

Tsiviilasja number

2-22-16486

Tsiviilasi

YY hagi XX-i vastu kaasomandi lõpetamise nõudes ning XX-

i vastuhagi YY vastu kaasomandi lõpetamise nõudes

Tsiviilasja hind

Hagi 7000

Vastuhagi 7000

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastuhagis kostja) YY (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat II

Kostja (vastuhagis hageja) XX (isikukood XXX), lepinguline

esindaja advokaat G.F

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses peale korraldava kohtuistungi toimumist

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista XX-ilt YY kasuks kinnisasjale tehtud kulutuste (kindlustus) eest perioodi

18.08.2019-03.10.2022 eest 565,36 eurot.

3. Rahuldada vastuhagi.

4. Lõpetada kaasomand x asuva Q ja W kinnisasja (registriosa number x, katastritunnusega a ja b)

osas viisil, et:

4.1. X asuva Q ja W kinnisasja (registriosa number x) ainuomanikuks saab XX.

4.2. Mõista XX-ilt välja YY kasuks hüvitis Q ja W kinnisasja omandiõiguse kaotamise eest

summas 54 855 eurot.

4.3. Kohustada YY andma nõusolek X asuva Q ja W kinnisasja (registriosa number x) omandi

üleandmiseks XX-ile ja kinnistusraamatuseaduse § 34¹ lg 1 tähenduses kinnistusraamatu

kannete muutmiseks (kinnistusraamatu II jaos omanikukande kustutamiseks ja uue

omanikukande tegemiseks) registriosas nr x selliselt, et kinnisasja ainuomanikuna kantakse

kinnistusraamatusse XX.

4.4. Kohustada YY andma resolutsiooni punktis 4.3. märgitud nõusolek tingimuslikult üksnes

juhul, kui samal ajal XX-i või kohtutäituri poolt hüvitatakse temale resolutsiooni punktis 4.2.

sätestatud hüvitis 54 855 eurot või pakutakse hüvitist.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, puudub

vajadus nende menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult

teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. YY (hageja) esitas 02.11.2022 kohtule hagi XX (kostja) vastu kaasomandi lõpetamiseks.

1.1.

Hageja palub jagada Tartu Maakohtu kinnistusregistris kinnisasja Q, registriosa numbriga

x, katastritunnusega a, kinnisasja asukohaga Q, X ja kinnisasja Q, registriosa numbriga x,

katastritunnusega b, kinnisasja asukohaga W, X järgmisel viisil:

1.1.1. Kinnisasi Q, registriosa numbriga x, katastritunnusega a, asukohaga Q, x kanda

kinnistusraamatusse kui uus kinnisasi uue registriosa numbriga ning jätta

katastritunnusega a märgitud piirid;

1.1.2. Kinnisasi Q, registriosa numbriga x, katastritunnusega b, asukohaga W, x kanda

kinnistusraamatusse kui uus kinnisasi uue registriosa numbriga ning jätta

katastritunnusega b märgitud piirid;

1.2.

Kohustada kostjat andma tahteavaldus kinnisasja Q, registriosa numbriga x,

katastritunnusega a, asukohaga Q, x ja kinnisasja Q, registriosa numbriga x,

katastritunnusega b, asukohaga W, x kinnistusraamatusse eraldi kinnisasjadena kandmiseks;

1.3.

Alternatiivselt eelnevale punktile 1.2. asendada vastaspoole vajalikud tahteavaldused

kohtuotsusega;

1.4.

Lõpetada Tartu Maakohtu kinnistusregistris kinnisasja Q, registriosa numbriga x,

katastritunnusega a, asukohaga Q, x kaasomand järgmisel viisil:

1.4.1. Kinnistu jääb hageja ainuomandisse, hageja maksab kostjale 23 333,33 eurot ja kostja

tasub hagejale 2623,65 eurot hüvitiseks kaasomandisse kuuluva vara kindlustuse ja valve

eest;

1.5.

Kohustada kostjat andma tahteavaldus kinnisasja Q, registriosa numbriga x,

katastritunnusega a, asukohaga Q, x kinnistusraamatu senise omanikukande, mille kohaselt

kuulub 2/3 suurune mõtteline osa eelnimetatud kinnistust hagejale ning 1/3 suurune mõtteline

osa kostjale muutmiseks, millega kantakse sisse eelnimetatud kinnistu ainuomanikuna

hageja;

1.6.

Alternatiivselt eelnevale punktile 1.5. asendada vastaspoole vajalikud tahteavaldused

kohtuotsusega;

1.7.

Lõpetada Tartu Maakohtu kinnistusregistris kinnisasja Q, registriosa numbriga x,

katastritunnusega b, asukohaga W, x kaasomand järgmisel viisil:

1.7.1. Kinnistu jagatakse kaasomanike vahel reaalosadeks vastavalt kaasomanikele kuuluvate

mõtteliste osade väärtusele ehk 2/3 suurune osa hagejale ja 1/3 suurune osa kostjale;

1.8.

Kohustada kostjat andma tahteavaldus kinnisasja Q, registriosa numbriga x,

katastritunnusega b, kinnisasja asukohaga W, x kinnistusraamatu senise omanikukande,

mille kohaselt kuulub 2/3 suurune mõtteline osa eelnimetatud kinnistust hagejale ning 1/3

suurune mõtteline osa kostjale muutmiseks, millega kantakse hageja ja kostja sisse

reaalosadeks jagamise teel saadud eraldiseisvate kinnisasjade ainuomanikena vastavalt

kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele;

1.9.

Alternatiivselt eelnevale punktile 1.8. asendada vastaspoole vajalikud tahteavaldused

kohtuotsusega;

1.10.

Juhul kui selgub, et reaalosadeks jagamiseks on vaja tellida mõõtmisbüroolt akt, jätta

mõõtmiskulud täielikult kostja kanda;

1.11.

Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

2. 17.05.2024 esitas hageja täpsustuse, milles märgib, et metsakinnistut kinnisasja registriosa

numbriga x W (katastritunnus b ) on võimalik jagada reaalosadeks, järgnevalt: hagejale jääb Q

majaosa 2/3 ulatuses ja võrdeliselt juurdepääs metsa 2/3 ulatuses (esimesele poolele); kostjale

jääb vastavalt tema osale (1/3 ulatuses) metsa tagumine osa kinnistule juurdepääsuks. Hageja on

nõus metsamaa mõõdistamisega ja registriosa Q kinnistust katastriüksus katastritunnusega b

eraldamisega ja reaalosadeks jagamisega. Hageja leiab, et kostja on metsatee enda krundile juba

saanud Q talu krundi arvelt, umbes 0.2 hektari suuruse sissepääsu tee. Hagejale teadaolevalt on

varasemalt notari poolt sisse kantud T ja R XX-i (vanavanemad) koormis vaidluses olevale

kinnisasjale. Hagejale teadaolevalt on sellise sissekande alused puuduvad. Seega palub hageja

muuhulgas kohtul käesoleva tsiviilasja raames tehtava otsusega eemaldada T ja R XX-i osas

tehtud sissekanne antud kinnisasjale (07.06.2024 seisukohas võtab hageja nimetatud nõude

tagasi). Hageja taganeb videovalve ja interneti kulutuste nõudest. Hageja soovib kostjalt

majakindlustuse eest 877,03 eurot.

3. Hageja ja kostja kaasomandisse kuulub kinnisasi Q (registriosa number x, katastritunnus a)

asukohaga Q, x, ning kinnisasi W (registriosa number x, katastritunnus b) asukohaga Q, x.

Hagejale kuulub kinnisasjast 2/3 ja kostjale 1/3.

4. 16.06.2022 edastas kostja hagejale e-kirja ettepanekuga kaasomandi lõpetamiseks viisil, kus

kinnisasi Q (katastritunnus a) jääb kostja ainuomandisse, ning kostja tasub hagejale tema osa eest

46 667 eurot, vastavalt UusMaa poolt 30.05.2022 koostatud eksperthinnangus nr x märgitud

kinnisasja turuväärtusele. Hageja nimetatuga ei nõustunud. 29.07.2022 edastas hageja kostjale

omapoolse pakkumise kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et kinnisasi Q (katastritunnus a)

sealhulgas elamuga jääb hageja ainuomandisse, hageja maksab 1/3 kostja osa eest 23 000 eurot,

juhul kui kostja on nõus tasuma kostjale 3 aasta vältel tehtud tööde eest ka hüvitist summas 3000

eurot. W kinnistu (katastritunnus b) jagamisega hageja nõus ei olnud ning soovis jätta selle

kaasomandisse. Kostja nimetatuga ei nõustunud. 10.08.2022 vastuskirjas märkis kostja, et hageja

poolt väidetavalt väärtuses 3000 eurot teostatud tööd on toreduslikud kulud. Lisaks pakkus kostja,

et Q kinnistu (katastritunnusega a) jääb hageja ainuomandisse; W kinnistu (katastritunnusega b)

jääb kostja ainuomandisse. Hageja tasub kostjale Q kinnistu (katastritunnusega a) ainuomandi

saamise eest hüvitiseks 15 000 eurot. Hageja sellega ei nõustunud. Pooltel on seega erinev

arusaam, kuidas kaasomandit lõpetada.

5. Antud juhul ei ole kostjal takistatud kinnisasja kasutamine, ning hageja ei näe kaasomandi

lõpetamiseks mõjuvat põhjust. Samas on hageja nõus kaasomandi lõpetamisega Q kinnistu

(katastritunnus a) osas. W kinnistu (katastritunnus b) kaasomandit hageja lõpetada ei soovi. W

kinnistu puhul on tegemist metsamaaga, mistõttu ei ole selle kasutamine sellise eesmärgiga, nagu

nt elamu kasutamine. Kaasomanikel ei ole vaja kinnisasjal koos toimetada ning kokku puutuda.

6. Kaasomanikel ei ole olnud võimalik saavutada kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise

viisi suhtes. Kostja ei ole arvesse võtnud kinnisasja reaalset väärtust. Hinnatud on eksperdi poolt

vaid Q kinnistul asuv elamu 70 000 eurole, millest kostja pakkus hagejale 46 000 eurot. Q

kinnistu koosneb ka metsamaast (W kinnistu), mille metsamaa väärtust ei ole hinnatud. Kostja

poolt esitatud hindamisaktis on metsamaad hinnatud maatulundusmaana, millega hageja ei

nõustu. Hageja soovib saada metsamaa eest 15 000 eurot. Kostja ei ole näidanud üles huvi

kinnisasja parendamise ja säilitamise vastu.

7. Hageja on ainuisikuliselt Q kinnistul tegelenud sõltuvalt hooajast erinevate töödega, ca 1

hektarilise suurusel talu alal ja ca 3 hektari suurusel metsamaa alal, et säilitada kinnisasja

väärtus. 2000 euro väärtuse murutraktori- ja vajaliku bensiini, õlide ost, muru niitmine, trimmeri

ost ja trimmerdamine, vajaliku segukütte- ja õli ost, kaevamine, rohimine, istutamine,

maaharimine, kuivanud okste- ja veekasvude tagasilõikamine viljapuudel- ja põõsastel,

riisumine, mädanenud õunte korjamine, looma rooja korjamine, lume lükkamine, sodi

koristamine krundi maantee poolsest äärest, sõnniku ost ja lisamine viljaaiale, multši ost ja

kasutamine maapinna niisutamiseks ning lillepeenarde parendamiseks, maaharimise tööriistade

ost- ja hooldus, mullamuti lõksude paigaldamine, sipelga- ja putukatõrje, erinevate väetiste

ostmine ning kasutamine. Hageja on tegelenud majapidamistöödega: maja pesemine ning

pesuvahendite- ja tööriistade ostmine (suurem kulutus nt tolmuimeja), maja üldine korrashoid,

hiirtele lõksude seadmine, veepumbamaja remont, korstnapühkija tellimine, tapeedi vahetus,

valgustite vahetus, välikäimla hooldus- ja tühjendamine. Hageja on ostnud Q majja nii tavalise

mööbli- kui ka köögimööbli koos külmkapiga, lisaks rajanud pesemisvõimaluse. Eelnevalt oli

köögis vaid veetoru põrandal. Hageja on lasknud paigaldada Q kinnistule videovalve ning

valgustuse õue, kuna keegi majas püsivalt ei ela. Kostja on korduvalt käskinud videovalve

eemaldada ilma seda põhjendamata. G4S videovalve on tellitud ja paigaldatud hageja kuludega.

Alates augustist 2019 kuni 29.07.2022 on see maksma läinud kokku 2171,52 eurot (60,32 eurot x

36 kuud). Kulude hulka kuulub ka Elisa internetiühendus, et valvesüsteem toimiks,

maksumusega 612 eurot (17 x 36 kuud). Hageja ei leia, et tegemist oleks toreduslike kuludega,

vaid hageja on seda teinud mõlema kaasomaniku parimatest huvidest lähtudes. Hageja on

tasunud ainuisikuliselt ka Q talu kindlustuse eest, perioodil 18.08.2019 kuni 17.08.2022 1548,32

eurot. Kostja on kohustatud hagejale hüvitama kindlustuse ja valve eest 2623,65 eurot.

17.05.2024 seisukohas loobus hageja valve ja interneti ees esitatud hüvitise nõudest ja nõuab

kostjalt majakindlustuse eest 877,03 eurot. Kostja on näidanud oma käitumisega välja

koostöövalmiduse puudumist, ega ole huvi tundnud kinnisasja parendamise ning säilitamise

vastu. Pooltevahelised suhted on äärmiselt negatiivsed ning kostja on väga kaua hagejat tülitanud

kinnisasja jagamisega.

8. Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et isikud, kelle vahelisele kokkuleppele on kostja

viidanud, on paraku surnud ning väidetava kokkuleppe sõlmimist ei ole võimalik tagant järgi

tuvastada. Ühtlasi pole kostja poolt väidetud kokkulepe ka eluliselt usutav. Juhul kui selline

kokkulepe oleks tõepoolest saavutatud, siis oleks see ka kirjaliku kokkuleppena mingil viisil

kajastatud. Hageja ei saa olla mitte ühelgi viisil osaline kellegi vahel aastakümneid tagasi peetud

suulises vestluses, mille sisu ja motiivid ei ole tõenduslikult välja selgitatud. Kostja sääraste

väidete esitamine kohtumenetluses, ilma et need oleks ühelgi viisil tõendatud, on esitatud

pahatahtlikult ja on hagejat solvavad.

9. Kostja väited selle kohta, et hageja on see, kes pole kinnistut heaperemehelikult kasutanud ja

hoopis kostja ning tema vanemad on kinnistut hooldanud ja remontinud, on valed. Kostja pole

lisanud ühtegi tõendit sellise väite tõendamiseks. Kui hageja vaidluses olevasse kinnisasja

toimetama asus, oli tegu väga räämas aiaga ja talu oli seest täiesti tühi ainult seinad püsti. Hageja

ei viibi küll Q talus veel aastaringselt, kuid on jõudnud teha ära palju töid lühikese seal veedetud

suvekuudega. Hageja on harinud maad ja viljapuid, väetades neid sõnnikuga ja rohides

ülekasvanud lillepeenraid. Hageja on korraldanud nii kinnistu hooldamise kui ka valve, mis on

eriti vajalik olukorras, mil püsivalt kinnistul ei viibita. Hageja on võtnud kasutusele videovalve

meetme, mis kaitseb ja tagab mõlema kaasomaniku varalisi õiguseid ja on põhjendatud kuivõrd

kinnistu on suures osas järelvalveta. Kostja ei ole parendamise ega aitamise vastu huvi näidanud

ei enne ega ka pärast Q talusse asumist. Pigem on hagejale jäänud mulje, arvamus, tunne, et

kostjal, nähes hageja poolt sooritatud töid Q talus, tekkis mõte olukorra pealt kasu teenida.

Mõistetamatud on kostja väited justkui hageja oleks jätnud elektrilise veeboileri (saunaruumi)

ning adapteri köögi vooluvõrku ja vee maja torustikku, mis külmadega lõhki võiks külmuda.

10. Ka hagejal on kõnealuse kinnistuga emotsionaalne side, ajalugu ja juured. Kostja väide hageja

elukorralduses osas, viide käesolevale elukohale ja kinnistu kasutamise sagedusele, on täiesti

mõistmatud ning ei puutu käesolevalt asjasse. Asjaolu, et kinnistu on hetkel suuremas osas aastast

elaniketa, ei tähenda seda, et see oleks ka tulevikus nii. Hoopis kostja on see, kes kinnistul

suuremas osas ei viibi, ning sellest pole hoolinud, millele viitab ka kostja väide „mistõttu seisab

kinnistu suurema osa ajast tühjana“. Hageja ei ole kaasomanikuna kuidagi kostjal sellel viibimist

keelanud. Samal ajal on hageja korraldanud kaugelt nii kinnistu eest hoolitsemise kui ka taganud

kaasomanike õiguste kaitseks selle valve. Vanavanemad ei soovi Q talusse tagasi kolida, kuna nad

elavad mugavas keskküttega korteris. Nad ei soovi asuda tagasi puuküttega majja, kuna tervis

pole hea ja talu ülalpidamine käib juba nende vanuses neile üle jõu.

11. Hageja märgib, et kui kostjal oleks olnud motivatsioon varasemas seisukorras (enne hageja

poolt parandus- ja hooldustööde läbiviimist) Q talu omandada ja sellele omanikuks olla, siis oleks

kostja vastavat soovi saanud avaldada ja kokkuleppele jõuda juba kümneid aastaid tagasi – siis,

kui vanavanemad R ja T talu enda lastele M, XX, C pakkusid. Hageja onu C müüs talu hagejale

heas usus, et hageja ajab õiget asja – näitab ja on ka tegelikult üles näidanud suurt hoolt ja

armastust Q talu vastu. Kui kostja vend C oleks arvanud, et kostja oleks pidanud Q talu saama,

oleks ta selle müünud kostjale. Kuna hageja oli nõus enne kohut vara siiski ühiselt kasutama ja ei

soovinud kostja käest tema maja osa osta ja talle enda metsa anda, siis kostja vihastus.

Kostja vastuväited

12. Kostjal ei ole vastuväiteid kaasomandi lõpetamise osas, kuid kostja ei nõustu hageja poolt

taotletud kaasomandi lõpetamise viisiga.

13. Algselt kuulus kinnistu kostja isale, T XX-ile, kes on kinnistule ka maja ehitanud. Kuna

viimasel tekkis erinevaid probleeme, otsustas kostja isa, et kingib ajutiselt kinnisasja oma lastele

– kostjale, M YY-le ja C XX-ile. Kinkelepingus leppisid pooled kokku, et kinkijatel on õigus

kinnisasja kasutada, kuni nende elu lõpuni, milline eelmärge on katud ka kinnistusraamatusse.

Suulise kokkuleppe kohaselt pidid kostja isa lapsed kinnistu oma isale tagasi kinkima, kui

viimase probleemid saavad lahendatud. Mingil hetkel kinkis M YY aga oma osa kinnistust oma

tütrele ehk hagejale ning hageja ostis C XX-i osa. Nii M YY kui ka hageja ei soovinud aga

mingil põhjusel esialgsest kokkuleppest kinni pidada ning T XX-ile kinnistut tagastada. Peale

kinnistu kinkimist oma lastele jätkasid kostja vanemad kinnistu parendamist ja hooldamist, nt

vahetasid kostja vanemad välja katla, soojustasid maja välifassaadi, remonditi sauna osa katust,

paigaldati imbväljaku süsteem, soojustati lagede pealne pööning ning parendati ka

kõrvalhooneid. Tegemist on suurte ja kulukate töödega, mille tegemise eest ei ole kostja

vanemad oma lastelt ega ka hagejalt kunagi raha küsinud. Lisaks on kostja vanemad hoolitsenud

kinnistu aia eest, nt riisunud lehti, korrastanud lillepeenraid jpm. Väär on hageja väide, et kostja

ei ole kunagi kinnisasja vastu huvi tundud ega selle parendamiseks ja säilitamiseks midagi ette

võtnud. Kostja on kinnisasja hooldanud ning sõltuvalt hooajast erinevate töödega tegelenud (nt

riisunud lehti, niitnud muru, lasknud üle vaadata majas olevad küttesüsteemid jne). Kosja on

aastate jooksul parendanud ja hooldanud metsamaad, mille tõttu on sellel tänasel päeval mingi

väärtus. Kui kostja ei oleks metsamaad parendanud, siis oleks metsamaa asemel söötis liivane

rohumaa koos looduslikult kasvava paju ja lepa võsaga. Hageja on see, kes ei ole maja kasutanud

heaperemehelikult. Näiteks jättis hageja sügisel majast lahkudes sisse elektrilise veeboileri

(saunaruumi) ning adapteri köögi vooluvõrku. Samuti jäi sisse vesi maja torustikku, mis

külmadega lõhki külmub, kuna majas talvel sooja ei ole. Kuna kinnistu seisab suure osa ajast

tühjana, siis soovis kostja anda kinnistu Ukraina sõjapõgenikele kasutada. Selliselt oleks saanud

aidata nii abivajajaid, kui ka tagada, et keegi elaks majas sees ning tagaks selle korrashoiu.

Hagejale aga see mingil põhjusel ei sobinud ning olenemata asjaolust, et ka kostja on kinnistu

kaasomanik, keelas hageja kostjal Ukraina sõjapõgenikele elukohta pakkumast.

14. Asjaolu, et hageja on maja koristanud ning soetanud selleks ka vajalikud koristusvahendid, ei

ole antud juhul seotud kaasomandi säilitamisega, vaid sellega, et hageja kinnistut aeg-ajalt

elukohana kasutab. Kostja hinnangul on tavapärane, et isik, kes majas sees elab seda ka koristab.

Samuti on välikäimla hooldus- ja tühjendamine seotud selle kasutamisega ning kuna kinnistut

kasutas vaid hageja (hageja takistab nii kostjal kui ka kostja vanematel kinnistut kasutamast),

siis on loogiline, et hageja tagab ka välikäimla tühjenduse. Tapeedi ja valgustite vahetuse näol ei

ole tegemist selliste töödega, mis oleksid aga vajalikud kinnistu säilitamiseks. Ka videovalve ning

välivalgustus ei ole vajalikud kaasomandi säilitamiseks. Kinnistu ei asu sellises kohas, kus

toimuks hulgaliselt kriminaaltegevust. Kaamerad on paigaldatud ka kostjaga seda arutamata ja

kostja nõusolekuta. Kostja on palunud korduvalt hagejal videovalve eemaldada, kuna see rikub

kostja privaatsust. Hageja ei ole kostjat ka teavitanud, et kaasomandi säilitamiseks on vaja

mingeid töid teha.

15. Vaidlusalune kinnistu oli kostja lapsepõlvekodu, kust viimane lahkus nö oma elu peale x.

Sellest ajast saati on kostja siiski oma lapsepõlvekodu tihedalt külastanud ja vanematel abis

käinud. hageja on mitmel korral takistanud kostjal vaidlusaluse kinnistu, eelkõige maja

kasutamist. Hageja on mitmel korral lukustanud tee poolt sissetuleva värava, ühe kuuri ja ühe

toa. Poolte vahel puudub kaasomandi kasutamise kokkulepe, mille kohaselt oleks hagejal

ainuisikuliselt õigus teatud osa (ruume) kinnisasjast kasutada ja keelata teisel kaasomanikul

selliste ruumide kasutamine. Hageja ei ole kordagi pöördunud kostja poole ettepanekuga majas

olevad toad nö ära jagada, vaid on käitunud oma suva järgi ning teise kaasomaniku huvidega

arvestamata. Hageja on kinnistult lahkumisel mitmel korral jätnud ka oma auto hoovi selliselt, et

kostjal ei olnud võimalik oma autoga sealt läbi sõita, majas on hageja jätnud oma asjad selliselt,

et kellelegi teisele seal justkui ruumi enam ei jäänud. Selliselt on hageja andnud kostjale märku,

et kostja ei ole oma kinnistule ja majja oodatud. Kostja suureks sooviks oleks kolida tagasi oma

lapsepõlvekoju ning võimaldada ka oma vanematel, kes on nii palju vaidlusalusesse kinnistusse

panustanud, seal jälle elada. Hageja elab alaliselt v ning kasutab kinnisasja vaid lühikest aega

suviti, mistõttu seisab kinnistu suurema osa ajast tühjana. Kinnistu näol on tegemist aga kostja

lapsepõlvekoduga ning kostja sooviks viidatud kinnistul ka oma pensionipõlve veeta.

16. Kostja ei nõustu hageja nõudega, et kostja peab tasuma videovalve ja kindlustuse eest

2623,65 eurot. Tegemist ei ole kaasomandi säilitamiseks vajalike kuludega.

17. Tulenevalt hageja seisukohast märgib kostja, et kostjale jääb arusaamatuks, mille seisneb

hageja emotsionaalne side vaidlusaluse kinnistuga. Üksnes asjaolu, et hagejale kuulub 2/3 Q

kinnistust, ei kinnita hageja emotsionaalset sidet sellega. Hageja külastab kinnistut harva,

kuivõrd elab alaliselt v. Seega seisab kinnistu suurema osa ajast tühjana. Küll aga on ilmne, et

emotsionaalne side on Q kinnistuga kostjal, kuivõrd tegemist on tema lapsepõlvekoduga. Kostja

märgib ka, et tema isa T XX ei ole käesoleval ajal surnud.

18. Hageja ei ole ise kordagi kinnisasja hinnata lasknud ning varasemalt ka kostja poolt välja

toodud hinnaga nõustunud. Eriti ilmekas on asjaolu, et hageja ise leiab, et kostja pakub talle

metsamaa eest liiga väikest summat ning, et tegelikult on metsa väärtus suurem. Samas, kui ise

oma 29.04.2024 kompromissettepanekus pakub hageja kostjale metsamaa eest täpselt sama

summat.

19. Hageja väide selle kohta, et kostja sooviks hageja töö pealt kasu lõigata ja seetõttu soovib

kinnistut omale saada, on pahatahtlik. Kostja on varasemalt korduvalt olnud nõus oma osa

kaasomandist hagejale müüma, kuid pooled ei jõudnud hinnas kokkuleppele. Ka käesoleva

menetluse ajal oli kostja veel aasta alguses valmis loobuma majast, et vaidlus kompromissiga

lõpetada. Kostja jaoks on algusest peale olnud oluline, et tema vanematel säiliks kinnisasja

kasutamise õigus nende elu lõpuni nagu nad olid soovinud siis kui maja oma lastele kinkisid.

Kostja on alati pidanud ja peab tänaseni maja tegelikeks omanikeks oma vanemaid, kes on maja

üles ehitanud. Kostja on ka varasemalt juba välja toonud, et vanemad ei kinkinud maja lastele

niisama – vaid kinkeleping sõlmiti tulenevalt vajadusest vältida kinnisasja võõrandamine

võimalikus täitemenetluses. Kuna hageja on oma vanaisale (kostja isale) andnud teada, et kui ta

kinnistu omale saab, ei tohi vanavanemad enam kinnistule oma jalga tõsta, siis ei saa kostja ka

enam nõustuda sellega, et kinnisasi jääks hagejale. Kostjale ei ole teada, mis põhjusel C XX

võõrandas oma osa hagejale, aga hageja eiras poolte kokkuleppeid, et hageja, kostja ja C saavad

kokku ja arutavad, mis saab talust. Hageja läks Ci juurde ilma kostjata ja veenis C maja endale

andma.

Vastuhagi nõue ja põhjendused

20. Kostja palub jagada kaasomand järgmisel viisil:

20.1.

Kinnisasi W (registriosa number x, katastritunnus a), asukohaga x, Q jääb kostja

ainuomandisse, mille eest kostja tasub hagejale kuuluva 2/3 osa eest 46 667 eurot vastavalt

OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa poolt 30.05.2022 koostatud eksperthinnangus nr x märgitud

kinnisasja turuväärtusele;

20.2.

Kinnisasi W (registriosa number x, katastritunnus b), asukohaga x, W jääb kostja

ainuomandisse, mille eest kostja tasub hagejale kuuluva 2/3 osa eest 8188 eurot vastavalt

Metsakorralduse Büroo OÜ poolt 21.02.2023 koostatud eksperthinnangus välja toodud metsa

ja metsamaa turuväärtusele.

20.3.

asendada hageja tahteavaldus kinnisasja registriosa numbriga x (katastritunnus a),

asukohaga x, Q kaasomandi lõpetamiseks ning kinnistusraamatu registriosa nr x

(katastritunnus a) II jaos omanikuna märgitud hageja kustutamiseks ja ainuomanikuna kostja

sisse kandmiseks;

20.4.

asendada hageja tahteavaldus kinnisasja registriosa numbriga x (katastritunnus b),

asukohaga x, W kaasomandi lõpetamiseks ning kinnistusraamatu registriosa nr x

(katastritunnus b) II jaos omanikuna märgitud hageja kustutamiseks ja ainuomanikuna kostja

sisse kandmiseks.

20.5.

Jätta kõik menetluskulud hageja kanda

21. 19.04.2024 täpsustas kostja oma nõuet, mille kohaselt palub lõpetada hageja ja kostja

kaasomand kinnisasjale registriosa numbriga x, asukohaga x , Q selliselt, et kinnisasi registriosa

numbriga x, asukohaga x, Q jääb kostja ainuomandisse, mille eest kostja tasub hagejale 54 855

eurot. Kohustada hagejat andma tahteavaldus kinnistusraamatu registriosa nr x II jakku sisse

kantud hageja ja kostja kaasomandi lõpetamiseks ja kostja ainuomanikuna sisse kandmiseks ja

asendada hageja tahteavaldus kinnistusraamatu registriosa nr x II jakku sisse kantud hageja ja

kostja kaasomandi lõpetamiseks ja kostja ainuomanikuna sisse kandmiseks. Saata jõustunud

kohtulahend Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

Hageja vastuväited vastuhagile

22. Hageja ei nõustu kostja poolt vastuhagis esitatud kaasomandi jagamise viisiga. Kostja

nägemus on suures ulatuses hageja kahjuks kallutatud ning ei võta arvesse hageja kui

kaasomaniku õiguseid ning reaalset olukorda.

23. 09.09.2024 seisukohas märgib hageja, et on nõus, et elamu jääb kostja ainuomandisse, mille

eest kostja tasub hagejale hüvitist vastavalt UusMaa Kinnisvarabüroo poolt tehtud

eksperthinnangule x. Metsamaa jääb poolte kaasaomandisse.

Kohtuotsuse põhjendused

24. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse, vastuhagi, hageja ja kostja vastused koos täiendavate

seisukohtadega ning uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata ja rahuldada tuleb vastuhagi.

25. Pooled vaidlevad kaasomandi lõpetamise viisi üle. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 76 lg-

te 1 ja 2 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, kui

kaasomanikud ei ole nõudeõigust omavahelise kokkuleppega välistanud. Kaasomanikud sellist

kokkulepet sõlminud ei ole. Kohtul on võimalik kaasomand lõpetada poolte poolt hagis või

vastuhagis esitatud ja AÕS § 77 lg 2 nimetatud viisil. Kaasomandi lõpetamata jätmine ei ole

üldjuhul lubatud ning üksnes erandjuhul on hea usu põhimõttest tulenevalt võimalik jätta

kaasomand lõpetamata, kui hagis või vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei ole

õiglane. Käesoleval juhul ei ole pooled välja toonud asjaolusid, et kaasomandi lõpetamine oleks

hea usu põhimõtte vastane. Hageja on küll välja toonud, et hageja ei näe põhjust kaasomandi

jagamiseks, kuid ei ole esitanud väidet, et kaasomand tuleks seetõttu lõpetamata jätta. Lisaks on

hageja olnud oma 09.09.2024 seisukohas nõus jätma Q katastriüksuse kostjale hüvitise vastu (dtl

768).

26. Kohus peab kaasomandi lõpetamisel kaaluma kaasomanike huve lähtudes õiglusest. Kohus

hindab kaasomandi lõpetamise viisi valikul poolte vahelisi suhteid, kinnistu ja seal asuva

hoonestuse eripära, poolte panust kinnistu hooldamisse ja nende emotsionaalset sidet kinnistuga.

27. Hageja on esitanud kohtule algselt nõude, nii, et kinnisasi Q (registriosa number x,

katastritunnus a) asukohaga Q, x kanda kinnistusraamatusse kui uus kinnisasi uue registriosa

numbriga ning jätta märgitud piirid; kinnisasi Q (registriosa number x, katastritunnus b)

asukohaga W, x kanda kinnistusraamatusse kui uus kinnisasi uue registriosa numbriga ning jätta

märgitud piirid. Seejärel lõpetada kinnisasi Q nii, et see jääb hageja ainuomandisse ja hageja

tasub kostjale hüvitist omandi kaotuse eest ning kinnisasi W jätta poolte kaasomandisse vastavalt

kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele ehk 2/3 suurune osa hagejale ja 1/3 suurune

osa kostjale (dtl 292-293).

17.05.2024 seisukohas (dtl 678) on hageja leidnud, et metsakinnistut kinnisasja registriosa

numbriga x W (katastritunnus b) on võimalik jagada reaalosadeks, nii, et hagejale jääb Q majaosa

2/3 ulatuses ja võrdeliselt juurdepääs metsa 2/3 ulatuses. Kostjale jääb vastavalt tema osale (1/3

ulatuses) metsa tagumine osa kinnistule juurdepääsuks. Hageja on nõus metsamaa

mõõdistamisega ja registriosa Q kinnistust katastriüksus katastritunnusega b eraldamisega ja

reaalosadeks jagamisega.

09.09.2024 lõplikes seisukohtades (dtl 768) märgib hageja, et on nõus, et elamu (registriosa

number x, katastritunnus a) jääb kostjale ja kostja maksab hagejale hüvitist omandi kaotuse eest.

Kinnisasi Q (registriosa number x, katastritunnus b) asukohaga W, x jääb poolte kaasomandisse

vastavalt kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele ehk 2/3 suurune osa hagejale ja 1/3

suurune osa kostjale.

28. Haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile. Kohtuotsuse

resolutsioon peab olema TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi selgelt arusaadav ja täidetav ka muu

otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue (vt RKTKo 10.05.2017

tsiviilasjas nr 3-2-1-36-17, p 16; RKTKo 3.04.2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-20-12, p 17). Kohus

kohustas oma 09.04.2024 kirjaga hagejat esitama kohtule selge ja konkreetne nõue (dtl 584-589).

Hageja kohtule selget ja konkreetset nõuet ei esitanud. Kohus võib üksnes järeldada, et hageja

sooviks on kinnistu jagamine reaalosadeks.

29. Kostja on esitanud nõude jagada kinnisasi nii, et see jääks kostja ainuomandisse ja kostja

maksab hagejale hüvitist omandi kaotuse eest (dtl 595-596).

30. Puudub vaidlus, et poolte kaasomandisse (hageja 2/3 kaasomandist ja kostja 1/3

kaasomandist) kuulub Q kinnistu (registriosa number x), mis on jagatud kaheks katastriüksuseks -

Q katastriüksus (katastritunnus a) 9850 m2, sihtotstarve elamumaa 100% ja W katastriüksus

(katastritunnus b) 3,54 ha, sihtotstarve maatulundusmaa 100%. UusMaa Kinnisvarabüroo

eksperthinnangu x järgi asub Q katastriüksusel elamu, laut-küün, garaaž-kuur, küün, pumbamaja,

2 varjualust. Juurdepääs on hea, hinnatav vara piirneb avalikus kasutuses oleva (riigiomandis)

asfaltkattega x teega (dtl 321-359). W katastriüksusel asub Metsakorralduse Büroo OÜ kasvava

metsa ja metsamaa hindamise akti alusel metsamaa 3 ha, kasvava metsa üldtagavara on 139 tm

(dtl 415).

31. Kinnistu reaalosadeks jagamise osas märgib kohus, et reaalosadeks jagamisel ei saa

kohtulahendiga kindlaks määrata kinnistu piire vaid üksnes asendada kaasomaniku

tahteavaldused kinnistu jagamiseks teise kaasomaniku soovitud viisil. Reaalosadeks jagamisel

tuleb kohtupraktika kohaselt arvestada elukeskkonna ja maastiku omapäraga, võimalusega tagada

kinnistutele juurdepääsutee ja tehnovõrkudega liitumine, tuleb vältida loodavatel kinnistutel

ribastumist, tuleb arvestada olemasolevate teede, liinide ja maaparandussüsteemide otstarbeka

kasutamise võimalusi. Käesoleval juhul on kinnistul juba moodustatud kaks katastriüksust ning

osasid maakorralduslike asjaolusid (näiteks ribastumine) ei pea kohus kaaluma. Samas on vajalik

kaaluda kinnistule juurdepääsu ja tehnovõrkude rajamise võimalusega ning olemasolevate

maaparandussüsteemide ja teede kasutamisega (nt juurdepääsu tee kinnistule). Kohus selgitas

nimetatud pooltele 05.04.2024 ning andis pooltele tähtaja seisukohtade ja tõendite esitamiseks

(dtl 584-589).

32. Hageja esitas selgitused, et kostja omab W katastriüksuse taga metsakinnistut, millele on

eraldatud juurdepääs Q kinnistust. Seega on hageja seisukohal, et W katastriüksust on võimalik

jagada reaalosadeks (dtl 678). Kostja nimetatule vastuväiteid ei esitanud. Tõendeid, mille alusel

saaks kaaluda kinnistute jagamist reaalosadeks, kumbki pool kohtule ei esitanud.

33. Asjaolu, et kinnisasi on katastriüksusteks jagatud, ei võta kohtult õigust ja ka kohustust

hinnata maakorralduslikku võimalust kaasomandis oleva kinnisasja jagamiseks reaalosadeks.

Riigikohus on selgitanud, et see, kas asja olemus võimaldab selle jagamist, hõlmab mh

elukeskkonna ja maastiku omapära hoidmise, otstarbeka juurdepääsutee tagamise, kinnisasja

kiildumise ja ribasuse vältimise ning teede, liinide, muude ehitiste ja maaparandussüsteemide

otstarbeka kasutamise võimaluse hindamist (RKTKo 15.12.2003, 3-2-1-103-03, p 26). Kinnisasja

jagamisel tuleb arvestada maatüki olemust ja maakorralduse nõudeid (vt lisaks eelpool viidatud

Riigikohtu otsusele ka RKTKo 29.05.2012, 3-2-1-61-12, p 12). Seega isegi siis, kui kinnisasjast

on eraldi katastriüksused moodustatud, on kohtul kaasomandi lõpetamisel vajalik hinnata

maakorralduse nõuete täitmist. Maakorraldusseaduse (MaaKS) § 5 lg 2 näeb ette muuhulgas

järgmised nõuded: kinnisasjale otstarbeka juurdepääsutee tagamine; kinnisasja terviklikkuse ja

otstarbeka kuju tagamine, lihtsate ja selgete piiride loomine ning looduslike piiride arvestamine;

kinnisasja kiildumise ja ribasuse vältimine; teede, liinide, muude ehitiste ja

maaparandussüsteemide otstarbekas rajamine ja kasutamine. MaaKS § 13 lg 4 järgi on kinnisasi

jagamatu, kui jagamise tulemusena muutub võimatuks kinnisasja kasutamine vastavalt

sihtotstarbele või kui ei ole võimalik moodustada katastriüksust. Seega tuleneb ka MaaKS § 13

lõikest 4, et kui katastriüksused on juba moodustatud, tuleb hinnata, kas kinnisasja kasutamine

vastavalt sihtotstarbele on võimalik. Samuti tuleb arvestada maatüki olemust, mis hõlmab lisaks

elukeskkonna ja maastiku omapära hoidmisele ka otstarbeka juurdepääsutee tagamise ning teede,

liinide, muude ehitiste ja maaparandussüsteemide otstarbeka kasutamise võimaluse hindamist (vt

ülalviidatud RKTKo 15.12.2003, 3-2-1-103-03, p 26).

34. Kohus möönab, et Q ja W katastriüksuste kasutamine võib teineteisest eraldiseisvalt olla

füüsiliselt võimalik, ning kinnistud võivad olla õiguslikult eraldi kasutatavad sihipäraselt.

Maakatastri piltidelt nähtuvalt võiks olla W katastriüksusele olemas ka ligipääs avalikus

kasutuses olevalt teelt (dtl 685). Asjaolu, et katastriüksused on eraldi kasutatavad, näitab ka, et

üks katastriüksus on 100% elamumaa ja teine katastriüksus 100% maatulundusmaa, kus on

metsamaa 3 ha, ning kasvava metsa üldtagavara on 139 tm, ning asjaolu, et kinnistul on

moodustatud kaks katastriüksust. Pooled ei ole kohtule väitnud, et üks pooltest sooviks asuda

elama W katastriüksusele, milleks oleks vaja teha ulatuslikke investeeringuid näiteks juurdepääsu

tee, elektriühenduse loomine ja liitumine; puurkaevu rajamine jne või mingeid muid

investeeringuid. Seega kohus möönab, et kinnistut võiks olla võimalik jagada reaalosadeks.

35. Kuna pooled aga ei ole kohtule tõendeid esitanud katastriüksuste eraldi kinnisasjana

kasutamise osas, siis on kohus seisukohal, et käesoleval juhul tuleb kaasomandi jagamisel ja

kaasomandi jagamise viisi otsustamisel arvestada poolte vaheliste suhetega. Riigikohus on

selgitanud, et kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Kohus

peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest (vt

nt RKTKo 09.05.2006, 3-2-1-45-06, p-d 19 ja 20). Kuigi kaasomandi lõpetamiseks ei ole vaja

olulist põhjust, saab kohus kaasomandi lõpetamise viisi valikul arvestada mh poolte suhete ja

senise läbisaamisega (RKTKo 29.05.2012, 3-2-1-61-12, p 12).

36. Pooled on esitanud hulgaliselt väiteid, et üks ja teine pool on kandnud kulusid kinnistu

hooldamiseks ja kasutamiseks. Hageja on esitanud tõendid, et on sõlminud elamu kindlustuse,

paigaldanud videovalve ja interneti, mille eest hageja on tasunud ainuisikuliselt (dtl 307-315).

Lisaks on hageja ainuisikuliselt Q kinnistul tegelenud sõltuvalt hooajast erinevate töödega, et

säilitada kinnisasja väärtus: hageja on soetanud murutraktori ja bensiini, vajalikud õlid, niitnud

muru, trimmerdanud, ostnud vajaliku segukütte ja õlid, kaevanud, rohinud, istutanud, harinud

maad, lõiganud kuivanud oksi ja veekasvu viljapuudel- ja põõsastel, korjanud mädanenud õunu,

lükanud lund, koristanud sodi, ostnud sõnnikut viljaaiale, harinud maad ja ostnud selleks

vajalikud riistad, paigaldanud mullamuttide jaoks lõksud, teinud sipelga ja putukatõrjet, ostnud

erinevaid väetisi. Hageja on tegelenud erinevate majapidamistöödega: pesnud maja, ostnud

pesuvahendid ja tööriistad, seadnud hiirtele lõksud, remontinud veepumbamaja, tellinud

korstnapühkija, vahetanud tapeeti ja valgustid, hooldanud ja tühjendanud välikäimlat, ostnud

majja mööbli, sh köögimööbli koos külmkapiga, rajanud pesemisvõimaluse.

37. Kostja väitel on kostja samuti hooldanud kinnisasja ning sõltuvalt hooajast tegelenud

erinevate töödega: riisunud lehti, niitnud muru, lasknud üle vaadata majas olevad küttesüsteemid.

Asjaolu, et hageja on maja koristanud ja soetanud vajalikud koristusvahendid, ei ole seotud

kaasomandi säilitamisega, vaid asjaoluga, et hageja kasutab aeg-ajalt elamut. Tavapärane on, et

isik, kes kasutab maja, ka koristab seda, sh tühjendab välikäimlat. Tapeedi ja valgustite

vahetamine ei ole vajalik kinnistu säilitamiseks. Samuti ei ole vajalik videovalve ja valgustite

paigaldamine, kuna elamu ei asu sellises piirkonnas, kus toimuks hulgaliselt videovalvet. Lisaks

on videovalve paigaldatud ilma kostja nõusolekuta. Lisaks takistab hageja kostjal elamu

kasutamist, hageja on lukustanud tee poolt sisse tuleva värava, ühe kuuri ja ühe toa. Pooltel

puudub kaasomandi kasutamise kokkulepe.

Kostja märgib, et tegemist on kostja lapsepõlvekoduga, kust kostja lahkus xxxx, kuid jäi seda

siiski tihedalt külastama. Eelnevalt kuulus maja kostja isale, kes rahaliste probleemide tõttu oli

sunnitud kinkima maja oma lastele (kostjale, M YY-le ja C XX-ile). Suulise kokkuleppe kohaselt

pidid lapsed kinnistu oma isale tagasi kinkima, kui isa probleemid saavad lahendatud. M YY

kinkis aga oma osa kinnistust enda tütrele ehk hagejale ning hageja ostis ära C XX-ile kuuluva

osa. Peale kinnistu kinkimist lastele jätkasid kostja vanemad kinnistu parendamist ja hooldamist:

vahetasid välja katla, soojustasid maja välifassaadi, remontisid sauna katust, paigutasid

imbväljaku süsteemi, soojustasid lagede pealse pööningu, ning parendasid kõrvalhooneid. Kostja

sooviks on tagasi kolida oma lapsepõlvekoju ja võimaldada seda teha oma vanematel. Hageja

elab käesoleval ajal v, ning külastab kinnistut harva.

38. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb kaasomandi jagamisel ja kaasomandi jagamise

viisi otsustamisel arvestada poolte vaheliste suhetega ja emotsionaalse sidemega.

39. Eeltoodust nähtuvalt on poolte vahelised suhted konfliktsed. Kogu menetluse aja on pooled

süüdistanud üksteist, ning esitanud üksteise vastu väiteid, et kes on midagi kinnistul teinud, ning,

kes takistab kaasomanikku kinnisasja kasutamast. Käesolev menetlus on käinud u kaks aastat.

Pooled on proovinud kahe aasta jooksul sõlmida korduvalt kompromissi kinnistu jagamise osas.

Asjaolu, et pooled ei ole saavutanud kompromissi, ning on süüdistanud üksteist kompromissile

mitte jõudmises, näitab, et pooled ei ole võimelised kokkulepeteks. Poolte konfliktseid suhteid

arvestades, ei ole kohtu arvates mõistlik ja ka õiglane kohtulahendiga panna pooled olukorda, kus

igapäevaselt võib oodata jätkuvaid konflikte. Seega ei oleks põhjendatud kinnistu jagamine

käesolevas olukorras reaalosadeks.

40. Puudub vaidlus, et hageja elab juba aastaid v, ning külastab Eesti Vabariiki pigem harva.

Hageja ei ole esitanud väiteid, et plaanib tagasi kolida Eesti Vabariiki. Puudub vaidlus, ning on

tõendatud, et vaidlusalune kinnistu kuulus varasemalt kostja emale R XX ja isale T XX, kes

kinkisid xx.xx.xxxx kinnistu oma lastele (dtl 664-667) sooviga, et kõik lapsed saaksid Q

kinnistust 1/3. Asjaolu, et vanemad soovisid kinnistut edasi kasutada tõendab asjaolu, et

kinnistule on seatud eelmärge isiklikuks kasutusõiguseks T XX ja R XX kasuks (dtl 413). T XX

on oma kirjalikus selgituses selgitanud, et soovib Q kinnistut ka edasi kasutada, ning on teinud

seal erinevaid töid (dtl 598-600, 668-672).

41. Kohus on seega seisukohal, et arvestades, et poolte omavahelised suhted on konfliktsed, ning,

et tegemist on eelnevalt kostja vanematele kuulunud kinnistuga, ning, et kostja vanemad on

soovinud selle jätta oma lastele, ning, et hageja elab aastaid v, on põhjendatud rahuldada kostja

vastuhagi ja jätta kinnistu kostja ainuomandisse. Kohus leiab, et arvestades, et tegemist on kostja

lapsepõlvekoduga, siis on kostjal paratamatult kinnistuga seoses emotsionaalsem side. Kindlasti

on emotsionaalne side kinnistuga ka hagejal, kuid käesolevalt kaalub kostja side hageja oma üle.

Seejuures rahalise ja töise panuse võrdlemine sendi täpsuse või töötundide arvuga, ei muuda ühe

poole emotsionaalset sidet vähemaks või rohkemaks.

42. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kaasomandi jagamisel ei tohiks hüvitise suurus st

isiku rahaline kohustus, mis tal tekib kaasomandi lõpetamisel teise kaasomaniku ees, olla suurem

sellest, mis ta on ise nõus tasuma. Omandist ilma jäämine ei ole ebaõiglane, kui selle eest

tasutakse õiglane hüvitis.

43. Kohtule esitatud UusMaa Kinnisvarabüroo eksperthinnangu x järgi on Q katastriüksuse

turuväärtuseks 70 000 eurot (dtl 374-412) ning Metsakorralduse Büroo OÜ kasvava metsa ja

metsamaa hindamise akti järgi on W katastriüksuse turuväärtuseks 12 282 eurot (dtl 415). Hageja

ei ole kohtule esitanud tõendeid, et kinnistu turuväärtus on teistsugune. Puudub vaidlus, et

hagejale kuulub kinnistust 2/3. Kostja on olnud nõus tasuma hagejale omandi kaotuse eest 54 855

eurot. Kohus arvestades kinnistu turuväärtust, on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja

õiglase hüvitisega.

44. Hageja palub kostjalt välja mõista ka 1/3 ehk 877,03 eurot perioodini kuni mai 2024 hageja

poolt tasutud majakindlustuse eest. Kostja leiab, et tegemist on toredusliku kuluga. AÕS § 72 lg 4

on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid. Vastavalt TsÜS § 63

esemele tehtud kulutused on: 1) vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda

täieliku või osalise hävimise eest; 2) kasulikud, kui nendega eset oluliselt parendatakse; 3)

toreduslikud, kui nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust, meeldivust või ilu. Kohus

selgitab, et asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaandest tuleneb, et kulutus, mida kaasomanikul

tuleb AÕS § 75 lg 1 alusel kanda, saab olla ka kindlustusmakse. Kohus leiab, et kindlustusmakse

puhul on tegemist põhjendatud nõudega. Hageja on tõendanud, et on tasunud perioodil

18.08.2019-03.10.2022 kindlustuse eest 1696,08 eurot (dtl 307-309), millest 1/3 on 565,36 eurot,

milline summa kuulub kostjalt välja mõistmisele.

45. Kuna kohus leiab, et hageja pakutud kaasomandi lõpetamise viis on sobiv, ei analüüsi

kohushageja alternatiivset kaasomandi lõpetamise viisi menetlusökonoomis põhimõttest lähtuvalt.

Teisi kohtule esitatud tõendeid ei pea kohus menetlusökonoomi põhimõtte kohaselt vajalikuks

analüüsida, sest need ei tõenda vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid.

Tsiviilasja hinna määramine

46. TsMS § 132 lg 4 p 4 sätestab, et hagihinna tähenduses loetakse mittevaraliseks ka kaasomandi

lõpetamise nõue. TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on

3500 eurot. Riigikohus on leidnud, et vastaspoole tahteavaldust andma kohustamise nõude puhul

on tegemist on iseseisev nõudega, mille hind on TsMS § 132 lg-st 1 järgi 3500 eurot (RKTKm

20.09.2017 tsiviilasjas 2-11-51581, p 9). Seega on hagihind 7000 eurot ja vastuhagi hind 7000

eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

47. Kuigi kohus rahuldab kostja vastuhagi, jäävad menetluskulud juhindudes TsMS § 163 lg 1

alusel poolte endi kanda, kuna kaasomandi lõpetamine on ka kõigi poolte huvides ning erandlike

asjaolude puudumisel tuleb lähtuda Riigikohtu väljakujunenud praktikast (vt RKTKo 27.09.2010,

3-2-1-70-10, p 14; vt ka RKTKo 08.03.2023, 2-20-17125, p 11; vt TsMS I komm, § 163, p

3.3.4.2).

48. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, puudub vajadus nende menetluskulude

suuruse kindlaksmääramiseks.

/digitaalselt allkirjastatud/

Nele Seping

Kohtunik