2-24-109210/6 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Agle Lauren

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.10.2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-109210

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

98,15 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Jekaterina Lumiste

Kostja XX (isikukood XXX )

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista XX-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja Tele2 Eesti AS-i ja XX

vahel 15.03.2023 sõlmitud Tele2 liitumislepingust nr 855094546 tulenev võlgnevus

54,30 eurot, viivis 8,94 eurot, sissenõudekulud 25 eurot.

3. Mõista XX-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks mitte muutunud viivis alates 08.05.2024 kuni põhinõude (54,30 eurot)

jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,05% päevas.

4. Jätta maakohtu menetluskulud kostja kanda.

5. Mõista XX-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhjendatud ja vajaliku

maakohtu menetluskuluna 280 eurot, sh riigilõiv 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 160 eurot.

6. Mõista XX-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude hüvitiselt

viivis alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

8. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

9. Toimetada kostjale käesolev tagaseljaotsus avalikult kätte väljaandes Ametlikud

Teadaanded vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõikele 12.

1(3)

10. Tagaseljaotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Kaja esitamine ja edasikaebamise kord

Käesoleva tagaseljaotsuse tegemise põhjuseks on asjaolu, et kostja ei ole tähtaegselt hagile

vastanud. Kohus toimetas hagi menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kostjale kätte

25.09.2024. Kohus määras kostjale hagivastuse esitamiseks tähtaja 14 päeva. Kostja ei ole

kuni käesoleva ajani hagivastust esitanud. Kohus teeb tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 alusel

põhjusel, et kostja ei vastanud hagile kohtu määratud aja jooksul. TsMS § 407 lg 1 viimase

lause kohaselt loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus

hoiatas kostjat hagi menetlusse võtmise määruses, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel

võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Käesolev tagaseljaotsus on vormistatud

kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is

või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv,

tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Menetluskulud

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse

määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

Menetluskulud jäävad kostja kanda, kuna lahend tehakse tema kahjuks (TsMS § 162 lg 1). ).

Hageja on taotlenud mõista välja tsiviilasja menetluskulud, milleks on hagi esitamisel tasutud

riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 427 eurot. Lisaks

2(3)

palub hageja välja mõista viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras.

Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 427 eurot ülepaisutatud. Põhjendamatu

on lepingulise esindaja tunnihind 122 eurot (TsMS § 175 lg 1). Kohus peab usutavaks, et

sellise hagi koostamiseks kulus 2 tundi, kuid hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 122

eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13

ja 3-2-1-115-13, p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks ka 170 eurot ilma

käibemaksuta, kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem

muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja

alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei

olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja

kohtuistungeid ei ole toimunud. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate

tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida tarbijalepingust tulenevaid kohustusi.

Sisuliselt muudetakse erinevate võlgnike puhul peamiselt isiku- ja arvandmeid. Hagis

sisalduvad nõuded tulenevad ühest lepingust ning tõenäoliselt on hagi koostamine ja

dokumentide komplekteerimine võimalik tunni ajaga. Hagile on lisatud tavapärased

dokumendid, millest osa pidi olema hagejal ja/või tema esindajal juba eelnevalt

komplekteeritud (sh maksekäsu kiirmenetluse tarbeks) – lepingud, võlateatised, volikiri,

haridust tõendav dokument, nõude loovutamist tõendav dokument. Põhjendamatu on ka

dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile kulunud 1,5 tundi, sest nende tegevuste kulu

on kaetud ja arvestatakse maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise

kulu juurde. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–

100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (TlnRKm 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60).

Maakohtu hinnangul on põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot, mistõttu kuuluvad hageja

lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes hüvitamisele kokku 160 eurot (2 h x 80

eurot, ei sisalda ega lisandu käibemaksu).

Hageja menetluskulud kokku on 280 eurot (100 eurot riigilõiv + maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot + 160 eurot õigusabikulud). Kohtute

infosüsteemi kohaselt on riigilõiv tasutud ja tegemist on vajaliku kuluga. Maksekäsu

kiirmenetluse kulude hüvitise väljamõistmine ja selle suurus on ette nähtud seaduses (TsMS §

4842). Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub

rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Agle Lauren

kohtunik

3(3)