2-24-8511/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-24-8511

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg

10. oktoober 2024, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasi

A ja B hagi Y vastu elatise nõudes

Hagihind

5178,96

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hagejad: A (ik xxxxxxxxxxxx)

B (ik xxxxxxxxxxxx)

Hagejate seaduslik esindaja: X (ik xxxxxxxxxxxx,

elukoht xxx)

Hagejate lepinguline esindaja: Aleksei Naumkin, e-post:

xxx

Kostja: Y (ik xxxxxxxxxxxx, elukoht xxx)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Y`ilt A kasuks alates 30.05.2024 kuni A täisealiseks saamiseni

igakuine elatis 287,72 eurot (baassumma 272,76 eurot, lisandub 3% Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvatud pool

lapsetoetust 40 eurot) mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene

lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast

kuust.

3. Välja mõista Y B kasuks alates 30.05.2024 kuni B täisealiseks saamiseni igakuine

elatis 287,72 eurot (baassumma 272,76 eurot, lisandub 3% Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvatud pool

lapsetoetust 40 eurot)mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene

lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast

kuust.

4. Välja mõistetud elatis tuleb X arvelduskontole, selgitusega „elatis“.

Menetluskulud

5. Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt 2022 vanemate kooselu purunes, nad lahutasid abielu ja lapsed jäid

elama emaga. Alates august 2023 kostja tasub elatise igale lapsele 200 eurot kuus, kokku on

400 eurot. Antud raha hagejate ülalpidamiseks ei jätku. Laste ema on hoolduspuhkusel kuni

lapse kolme aastaseks saamiseni ja saab igakuiselt ainult sotsiaaltoetust 160 (lastetoetus kahele

lapsele) eurot. Kohtla-Järve Linnavalitsus toetab toimetulekutoetusega keskmiselt on 250 eurot

kuus. Muud sissetulekud puuduvad. Kostja peab maksma hagejatele elatise alates hagi

esitamisest summas 287,72 eurot kuus ühele lapsele ja kahele kokku 575,44 eurot (287,72 x2),

kuid mitte vähem kui PKS § 101 lg 3-5 sätestatud määr, kuni hagejate täisealiseks saamiseni.

Hagejad paluvad välja mõista nende kasuks igakuine elatise summas 287,72 eurot, kuid mitte

vähem kui PKS § 101 lg 3-5 sätestatud määr, alates hagi kohtusse esitamisest kuni hageja

täisealiseks saamiseni.

KOSTJA VASTUS

2. Kostja väitel hagejad temast ei põlvne. Kostja sissetulek on ca 950 euro kuus ja kostja tasub

kokku 400 eurot kuus. Kostja ei ole võimeline tasuma elatist nõutavas määras. Kostja leiab, et

ta vabaneb elatise tasumisest selles ulatuses, mis kahjustab tema igakuist enese tavalist

ülalpidamist summas 575 eurot. Kui kohus leiab, et on vaja suurendada elatise, ei saa ta siis

laenu tagastada, kostjal ei jätku raha tööle sõitmiseks, jääb ta üldse töötuks. Kostja palub

elatist vähenda alla alammäära. Kui kostja täidaks ülalpidamiskohustust miinimumulatuses

oma kahte lapse suhtes, siis talle ei jääks peale kõikide kulude kandmist midagi, sest tulu

saamine on seotud ka kuludega (transpordikulud, sidekulud ja muud kulud). Laste ema on

ühise korteri müünud, raha võttis endale ja korteri ostuks võetud laenu tagastamises ei osale.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi

tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejad elavad oma isa juures.

Perekonnaseaduse (PKS) §-de 96 ja 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal

pidama. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras muutuva suurusena.

Kostja väitel ei ole ta võimeline elatist tasuma nõutavas ulatuses.

4. Kohus leiab, et kostja on võimeline tasuma elatist miinimummääras ja elatise suuruse

vähendamiseks alust ei ole. Kostja sissetulek on selleks piisav. Kostja väited tema enda

ülalpidamise kahjustamisest selleks alust ei anna. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on

kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid.

Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava

sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest

tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest

üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (RKRKo 2-16-

2343 p 13).

5. Samuti ei anna elatise vähendamiseks alust kostja väited lapse ema poolt korteri müügist,

raha jätmisest endale ja laenu tagastamises mitte osalemisest. Kui tegemist on vanemate

ühisvara, sh. ühiste kohustustega, on kostjal võimalik nõuda ühisvara jagamist ja kahju

hüvitamist, kuid vanemate varalised suhted ei mõjuta laste ülalpidamiskohustust. Kostja

sissetulek (keskmiselt 950 eurot) on oluliselt suurem laste ema sissetulekust, milleks on ainult

toetused riigilt ja kohalikult omavalitsuselt (kokku 410 eurot). Äriregistrist nähtub, et kostja

on kahe ettevõtte, so. XXX OÜ (xxxxxxxx) ja YYY OÜ (xxxxxxxx) ainuosanik ja juhatuse

liige. Kostja elab lastest eraldi, millest tulenevalt ei tegele lastega igapäevaselt ja on tal

avaram võimalus töötada, sissetulekut teenida ja suurendada.

6. Kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda

tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning

kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. PKS § 101 lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem

kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Elatise suuruse kindlaksmääramisel on arvestatud

asjaoluga, et osa laste vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega. Hagi tuleb rahuldada, st.

mõlema hageja kasuks tuleb kostjalt välja mõista igakuine elatis alates 10.01.2024 kuni laste

täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud minimaalses määras ja muutuva suurusena.

Menetluskulud

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

(TsMS § 173 lg 1). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses

TsMS § 174 lg 1 ja 2).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Kohus jätab poolte menetluskulud poolte enda kanda ja seetõttu ei määra kindlaks

menetluskulude rahalist suurust.

Tarmo Tina

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/