2-24-7475/25 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Merili Ratasepp

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-7475

Tsiviilasi

G.H hagi H.V (H.V) vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja G.H (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Andrus Miilaste

Kostja H.V (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

24. september 2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi ja mõista H.Vlt välja G.H kasuks mittevaralise kahju hüvitis 2000

eurot.

2. Mõista H.Vlt välja G.H kasuks viivis kahjuhüvitiselt 2000 eurolt alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

3. Jätta menetluskulud H.Ve kanda.

4. Mõista H.Vlt G.H kasuks välja menetluskulude katteks 1620 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb H.V tasuda G.H-le menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

1

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. G.H (hageja) esitas 12. mail 2024 Tartu Maakohtule hagi H.V (H.V, kostja) vastu, milles

palub mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel

äranägemisel ja viivise kohtu poolt määratud kahjuhüvitiselt alates hagiavalduse esitamisest

kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt töötas hageja XXX 3. c klassi klassiõpetajana. Hageja tagastas 17.

aprillil 2024 pärast tunde 3. c klassi õpilastele eesti keele tööd. Õpilase E.V (H.V, laps) töö

hinnati puuduliku hindega. Õpilane tundis huvi, kas ta saab töö järgi vastata. Õpetaja vastas

õpilasele: „Kulla laps, õpi natuke, lähen viin pikapäevarühma õpilased sööma ja tulen kohe

tagasi.“ Klassi tulles õpilast ei olnud. Hageja sai kell 13:18 õpilase emalt Stuudiumisse kirja,

milles tundis huvi, mis põhjusel ei saanud õpilane eesti keele tööd vastata. Lapsevanemale jäi

lapse kiusamise mulje. Hageja vastas lapsevanemale ja selgitas, et lapsele sai selgitatud, et

töö on vaja enne ära õppida ja keegi ei keelanud õpilasel õppima jääda. Pärast 5. tundi

lähevad pikapäevarühma õpilased sööma ja lapsed, kes soovivad vastata/õppida teavad seda ja

ootavad vahetunni ära. Hageja vastas, et tema eesmärgiks ei ole kedagi kiusata ja

mittelubamise juttu ei olnud. Andmaks lapsevanemale lisaselgitusi helistas hageja õpilase

emale ja selgitas muuhulgas, et laps sai arenguvestlusel kiita. Lapsevanema etteheide oli, et

hageja kiusab ainult tema last ja pöördub lapse poole ees- ja perekonnanimega. Hageja tegi ka

Stuudiumi kaudu teatavaks, et õpilane saab reedel 19. aprillil 6. tunni ajal vastama tulla.

Õpilase isa H.V helistas 17. aprillil 2024 kell 18:00 hagejale koju ja süüdistas hagejat tema

poja kiusamises ja pere terroriseerimises, laskmata hagejal sõnagi vahele öelda. Hageja üritas

mitu korda öelda stopp. Kostja ärritus ja ütles hagejale: “Sina lits mulle stopp ei ütle. Sa lits

veel kahetsed seda ja maksad selle eest valusalt. Kena pensionipõlve Sulle!“ Õpilase isa lisas,

et töötab väga kõrgel kohal. Antud vestlust kuulis pealt hageja abikaasa, kes sekkus ja sai

samuti lapsevanemalt sõimata.

Kostja telefonnumbrilt saadeti 17. aprillil 2024 kell 21:11 hageja telefoninumbrile SMS, kus

oli väljavõte Eesti õigekeelsussõnaraamatust termini „lits” kohta. Kostja saatis samal päeval

kell 21:20 SMS-i, kus süüdistas hagejat ebapädevuses, vääritus käitumises, liiderdamises jms.

Kostja saatis 18. aprillil 2024 kell 08:01 SMS-i, kus lubas pöörduda kooli juhtkonna poole ja

eeldas, et hageja vabandab.

Hageja esitas 19. aprillil 2024 kostjale kohtueelse nõudekirja isikuõiguste rikkumise

lõpetamiseks. Hageja soovis kostjalt kirjalikku vabandamist 7 päeva jooksul. Kostja vastas

hagejale 19. aprillil 2024 jäädes oma arvamusele kindlaks.

Kostja kahjustas enda väljaütlemistega hageja isiklikke õigusi, teotas tema au ja andis

ebakohaseid väärtushinnanguid (VÕS § 1046 lg 1). Hageja taotleb VÕS § 134 lg 2 alusel

mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist kohtu õiglasel äranägemisel. Kostja on hageja

abikaasa juuresolekul hageja au ja väärikust alandanud, sõimates teda litsiks. Kostja süüdistas

hagejat vääritus käitumises, lapse/laste kiusamises, liiderdamises, manipuleerimises ja

ebavõrdes kohtlemises, andes sellega väärtushinnangu hageja ametikohustuste kohta. Kostja

on olnud hageja suhtes ähvardav. Kõik see on tekitanud hagejas psüühilisi kannatusi,

alaväärsustunnet, jõuetust, hingelist valu, unetust. Hageja saab psühholoogilist abi ja teraapiat

traumaterapeudi juures.

2. Kostja esitas vastuse hagiavaldusele, milles avaldas kahetsust juhtunu osas ja avaldas soovi

lahendada vaidlus läbirääkimiste teel. Kohus andis kostjale korduvalt tähtaja

kompromissläbirääkimiste pidamiseks, kuid kostja hageja poole kompromissi sõlmimiseks ei

pöördunud.

2

3. Asjas toimus kohtuistung 24. septembril 2024. Kostja tunnistas kohtuistungil, et ta kasutas

hageja kohta järgmiseid sõnu ja väljendeid: lits, inimesena julm, vääritu, valelik,

ebakompetentne, alavääristav, bipolaarne ning psüühiliste häiretega olev isik. Kostja leiab, et

tema ei pea millegi pärast vabandama, vaid tema ees peab vabandama hoopis hageja, kuna

hageja kiusas ja alavääristas tema last. Kostja arvates oli tema sõnakasutus õigustatud.

KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.

5. Hageja on tuginenud sellele, et kostja rikkus tema isiklikke õigusi avaldades tema kohta

ebakohaseid väärtushinnanguid. Hageja nõue on suunatud mittevaralise kahju hüvitamisele.

Nõude aluseks on VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on isiku

au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu

kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui

seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki,

põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine

on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid või kolmandate isikute või

avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud

hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.

VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1050 kohaldamise eeldused on järgmised: kas kostja

on tekitanud hagejale kahju tema isiklike õiguste rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 4), kahju

tekitamine on õigusvastane ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine (VÕS § 1046)

ning kostja on kahju tekitamises süüdi (VÕS §-d 1043 ja 1050) (vt RKTKo 09.03.2022, 2-20-

2032, p 12).

Kohus peab väärtushinnangu puhul tuvastama selle avaldamise õigusvastasuse VÕS § 1045

lg 1 p 4 ja § 1046 tähenduses (RKTKo 18.05.2022, 2-20-12495/29, p 11). Selleks, et

väärtushinnangu avaldamine oleks õigusvastane, peab väärtushinnang olema kannatanu au

teotav. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui

väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle

põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviisist (RKTKo 18.05.2022, 2- 20- 12495/29, p

11).

Vaidlust ei ole selles, et kostja on hagejale hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel helistanud,

saatnud SMS-e ja e-kirja nimetades hagejat litsiks, inimesena julmaks, väärituks, valelikuks,

ebakompetentseks, alavääristavaks, bipolaarseks ning psüühiliste häiretega olevaks isikuks.

Kostja ei ole vaielnud vastu hagiavalduses toodud faktilistele asjaoludele ja toimunud

sündmuste kirjeldusele. Kostja tunnistas ka 24. septembri 2024. a kohtuistungil, et ta on

hageja suhtes eelnimetatud sõnu ja väljendeid kasutanud. Kostja kohtuistungil antud

selgistuste kohaselt ei kahetse ta toimunud sündmusi ega oma käitumist. Kostja on arvamusel,

et tema ei pea hageja ees vabandama vaid hoopis hageja peab kostja ees vabandama, sest

hageja on tema last kiusanud ja alavääristanud. Kostja leiab siiani, et tema sõnakasutus oli

õigustatud.

Kohus leiab, et kostja on avaldanud hageja kohta tema au teotavaid ebakohaseid

väärtushinnanguid. Kohtu hinnangul ei saa olla kahtlust, et kostja kasutatud väärtushinnangud

on au teotava iseloomuga, mistõttu ei pea kohus vajalikuks analüüsida iga sõna ja väljendi au

teotavat iseloomu eraldi ja põhjalikumalt.

3

Kohus on seisukohal, et eeltoodud sõnade ja väljendite kasutamine kostja poolt ei olnud

õigustatud. Kohtu hinnangul oli 17. aprillil 2024. a toimunud sündmuse näol tegemist

arusaamatusega. Kohtule ei nähtu asjas esitatud materjalidest ja kohtistungil avaldatud

seisukohtadest, et hageja oleks last kuidagi kiusanud või alavääristanud. Kohtuistungil küsis

kohus korduvalt, milles täpsemalt seisnes lapse kiusamine või alavääristamine, kuid kostja ei

osanud seda täpsemalt selgitada. Kostja tõi üksnes välja, et hageja on kiusanud tema last

sellega, et hageja pani temale puuduliku hinde. Puuduliku hinde panemist ei saa pidada lapse

kiusamiseks või alavääristamiseks ning kostja sõnakasutus ei olnud kohtu hinnangul sellises

olukorras õigustatud. Siinjuures selgitas hageja koheselt lapse emale, mis täpsemalt juhtus

ning andis selgitused selle kohta, kuidas ja millal saab laps uuesti vastama tulla. Kohus leiab,

et sellises olukorras ei olnud kostja sõnakasutus ja ebatsensuursete väljendite kasutamine

põhjendatud. Kohtu hinnangul rikkus kostja hageja isiklikke õigusi teotades tema au.

6. Isikliku õiguse rikkumine on VÕS § 1046 lg 1 esimese lause kohaselt õigusvastane, kui

seadusega ei ole sätestatud teisiti. Isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse

kindlakstegemiseks tuleb kohtul VÕS § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2 järgi teha kaalutlusotsus.

Teise isiku isiklikku õigust rikkunud isik vastutab juhul, kui ta on selles rikkumises süüdi

(VÕS § 1043 ja § 1050).

Praegusel juhul on hageja isiklike õiguste rikkumine VÕS § 1046 lg 1 alusel õigusvastane.

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine (VÕS § 1046 lg 2) ning kostja vastutab hageja

isiklike õiguste rikkumise eest.

7. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse

korral alati maksta kahjustatud isikule mõistlik rahasumma (vt nt RKTKo 4.10.2017, nr 2-15-

16007/50, p 18 ja 25.10.2017, nr 2-18-15284/52, p 14). Seega piisab mittevaralise kahju eest

rahalise hüvitise väljamõistmiseks sellest, kui on tehtud kindlaks, et kostja vastutab hageja

isikliku õiguse rikkumise eest. Mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama. Kuna

mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus hüvitise suuruse VÕS § 127

lg 6, § 134 lg-te 2, 5 ja 6 ning TsMS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude alusel,

arvestades mh rikkumise intensiivsust, kestust jms asjaolusid (vt RKTKo 25.09.2013, nr 3-2-

1-80-13, p-d 19 ja 20). VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise

määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud

isikusse pärast rikkumist (vt RKTKo 04.10.2017, nr 2-15-16007/50, p 18).

Hageja on taotlenud TsMS § 366 järgi õiglast rahalist hüvitist kohtu äranägemisel. Sellisel

juhul ei tohi kohtu väljamõistetud hüvitis olla sümboolse suurusega (vt RKTKo 26.06.2013,

nr 3-2-1-18-13, p-d 21 ja 21). Kohane rahaline hüvitis, mis peegeldab rikkumise asjaolusid,

täidab ka preventsioonifunktsiooni ja väljendab ühiskonna hukkamõistu rikkuja

õigusvastasele teole ning on leevenduseks kannatanule talle isikliku õiguse rikkumisega

tekitatud ülekohtu eest. Kohus saab mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel arvestada

kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kannatanusse pärast rikkumist ning hüvitiste suurust

sama liiki asjade kohtupraktikas.

Riigikohus on analüüsinud mittevaraliste kahju hüvitiste suurust isiklike õiguste rikkumisel ja

leidnud, et 2020. a kuni 2022. a kohtupraktika kohaselt jäid väljamõistetud hüvitised

vahemikku 100 – 20 000 eurot, keskmine hüvitis oli 1502 eurot (vt Riigikohtu kohtupraktika

analüüs: Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2020.–2022. a, lk 13).

Kohus leiab, et praegusel juhul tuleb mittevaralise kahju suuruse määramisel arvestada

rikkumise raskust ja ulatust, sh kestust ning kostja käitumist ja suhtumist hageja isikusse

pärast rikkumist. Kohus arvestab kahjuhüvitise suuruse määramisel asjas esitatud ja

tuvastatud asjaolusid: kostja ei piirdunud ühe telefonikõnega või ühe e-kirja või SMS-i

saatmisega, vaid kostja sõimas hagejat esiteks telefonikõnes, seejärel saatis õhtu jooksul

4

pärast tööaega mitu SMS-i, siinjuures kirjutas ka veel e-kirja kasutades väga vulgaarseid

väljendeid; kostja saatis hagejale SMS-i väljavõttega Eesti õigekeelsussõnaraamatust sõna lits

kohta, mis on kohtu hinnangul käsitletav mõnitamisena; kostja mitte üksnes ei sõimanud

hagejat, vaid ähvardas ka töö kaotamisega; hageja saatis kostjale kohtueelse nõudekirja

paludes vabandada, kuid kostja ei nõustunud sellega; kohus andis korduvalt kostjale

võimaluse sõlmida kompromiss, kuid kostja ei pöördunud kordagi hageja poole

kompromissläbirääkimiste pidamiseks; kostja ei kahetse juhtunut siiani vaid peab hageja

õiguste rikkumist õigustatuks, siinjuures arvab kostja endiselt, et hoopis hageja peaks tema

ees vabandama. Ka 24. septembri 2024. a kohtuistungil jäi kostja endiselt selle juurde, et tema

sõnakasutus oli õigustatud ning tema ei ole kuidagi käitunud ebatsensuurselt. Mõistetavalt on

sellised sündmused ja kostja käitumine põhjustanud hagejale psüühilisi kannatusi,

alaväärsustunnet, hingelist valu ja unetust. Hageja on selgitanud, et ta käib siiani terapeudi

juures abi saamas.

Arvestades eeltoodut ja seda, et kostja ei kahetse juhtunut ega ole hageja ees ka vabandanud,

leiab kohus, et mõistlik ja õiglane hüvitis on 2000 eurot. Kohus leiab, et praegusel juhul

esineb ka vajadus mõjutada kostjat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, kuna kostja ei

mõista siiani, et ta on ebaviisakalt käitunud ja selline sõnakasutus ei olnud õigustatud. Kohus

ei saa praegu kahju suuruse määramisel hinnata kostja varalist seisundit, kuna kostja ei

andnud kohtuistungil oma varalise seisundi kohta usaldusväärseid ütluseid. Kostja avaldas

esmalt, et tema varaline seisund on väga hea, kuna ta teeb koostööd erinevate rahvusvaheliste

organisatsioonidega. Hiljem muutis kostja oma seisukohti selgitades, et ta on Eestis hoopiski

töötu ja temal puudub üldse sissetulek. Mingil hetkel arvas kostja, et miinimumpalka ta

ilmselt siiski saab. Kohus ei pea kostja avaldatut usaldusväärseks.

8. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista mittevaralise

kahju hüvitis 2000 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise kahjuhüvitiselt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja

kanda.

10. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku 2145 eurot

(riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 420 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1725 eurot

(11,5 tundi hinnaga 150 eurot tund (käibemaksuta).

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigilõivu suurus ja maksmise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist põhjendatud

menetluskuluga (420 eurot).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabikulude suurus ei ole põhjendatud täies

ulatuses. Arvestades, et käesolev asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude

või tõendite poolest) mahukas ning asjas toimus üks kohtuistung, peab kohus põhjendatud ja

vajalikuks ajakuluks õigusabile kokku 8 tundi. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga

150 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu on mõistlik ja

põhjendatud. Seega on hageja lepingulise esindaja tasu 1200 eurot (8 x 150 eurot,

käibemaksuta).

5

Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku 1620 eurot (420 + 1200, käibemaksuta), mis

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale

hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

11. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merili Ratasepp

Kohtunik

6