1-11-8454/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-11-8454

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

22. augustil 2011 Tallinnas Kriminaalasja number 1-11-8454 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Brett Kohtuistungi sekretär Marili Lämmergas Kriminaalasi

A.R süüdistuses KarS § lg kokkuleppemenetluses; Prokuröri abi Kristel Praun Tõlk Julia Zautina

Süüdistatav A.R

isikukood: XXX, Vene Föderatsiooni kodanik, emakeel vene keel, kõrgem haridus, pensionär, elukoht: XXX, tõkendit ei ole kohaldatud; Varasem karistatus

Varem kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras karistatud 5 korda. Kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p. 4 ja 9;

248 lg 1 p 5 ja 249; 310, 311; 313 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada A.R (i.k. XXX) KarS § 375 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks vangistus tähtajaga 4 (neli) kuud.

2. KarS § 70 lg 2 alusel arvestada mõistetud karistusest maha 3 päeva vangistust -

19.10.2010 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega A.R-ile pandud kohustuse osa, mille A.R on täitnud, arvestades tema keskmiseks päevasissetulekuks 18,27 eurot (142.98 eurot/18.27 eurot = 7,8 päevamäära, ~9 päevamäära) ja lõplikuks karistuseks lugeda vangistus tähtajaga kolm (3) kuud ja kakskümmend seitse (27) päeva.

3. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel täielikult mitte pöörata A.R-ile mõistetud karistust täitmisele, kui A.R ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja kulgemist arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o. alates 22. augustist 2011.

4. KrMS § 175 lg 1 p 1, 3, 9 ja 10 alusel välja mõista A.R-ilt riigituludesse menetluskuluna:

- ekspertiisimaksumus 385,00 eurot;

- kaitsetasu 38,36 eurot;

- toimikumaterjalide paljundamise kulu 3,11 eurot;

- sundraha summas 417,03 eurot.

1-11-8454

Väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB

Pangas arve nr 10220034796011 või Swedbank’is konto nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „A.R 1-11-8454 menetluskulu“. Kviitungid esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Võttes aluseks KrMS § 423 ja 417 lg 2 tuleb kohtukulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise korral esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU A.R süüdistati KarS § 375 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et alates eeluurimisel täpselt tuvastamata ajast kuni 10.03.2010 käitles A.R suures koguses käitlemiseks mittelubatud kanget alkoholi, mis ei ole kantud riiklikku alkoholiregistrisse ning on maksumärgiga märgistamata järgnevalt – A.R hoidis, ladustas ja toimetas edasi enda kasutuses oleva sõiduautoga Audi 80, reg.nr XXXkokku 19,08 liitrit 96,06 – mahuprotsendilist etanooli vesilahust.

A.R poolt juhitud sõiduauto peeti Põhja maksuja tollikeskuse tollikorralduse osakonna liikuvkontrollitalituse ametnike poolt kinni 10.03.2010. Kinnipidamisel leiti sõidukist suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi, so. neljas 5-liitrises pudelis 19,08 liitrit 96,06 % etanooli vesilahust, mis võeti tollikontrolli käigus A.R valdusest ära. Oma tegevusega rikkus A.R Alkoholiseaduse § 7 lg 1, mille kohaselt on keelatud käidelda alkoholi, mis ei vasta alkoholiseaduse § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele, st ei vasta alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetele; ei ole kantud riiklikku alkoholiregistrisse ega oma seega riiklikku alkoholiregistrisse kandmise aluseks olevat katsetulemuste protokolli või sertifikaati, tarbijapakendit, tootenäidist ega ole maksumärgistatud.

Vastavalt Alkoholiseaduse § 7 lg 5 on käitlemiseks mittelubatud alkohol suures koguses, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kümnekordselt või enam alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse § 46 lõikes 6 nimetatud aktsiisimäära, mis teo toimepanemise hetkel oli 222 krooni (14,18 eurot) alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. A.R poolt hoitud alkoholi arvestuslik aktsiis tulenevalt alkoholi-, tubakakütuse ja elektriaktsiisi seaduse § 46 lg 6 moodustab 4069.00 krooni (260.05 eurot).

Antud summa ületab enam kui kümnekordselt nimetatud seadusega kehtestatud aktsiisimäära, seega on tegemist alkoholiga suures koguses. KarS § 375 lg 1 sätestab kuriteona maksumärgiga märgistamata või käitlemiseks mittelubatud alkoholiga kauplemise, kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust või kui

1-11-8454

teo objektiks oli alkohol suures koguses, samuti maksumärgiga märgistamata või käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise suures koguses. Seega pani A.R toime suures koguses käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmise, ladustamise ja edasitoimetamise, s.o KarS § 375 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Pooled leppisid kokku kvalifitseerida kuritegu KarS § 375 lg 1, et kuriteoga varalist kahju ei tekitatud, kuid Eesti Vabariigil on saamata alkoholiaktsiisi 4069.00 krooni (260,05 eurot) ning karistuseks kohaldada 4 kuud vangistust, millest KarS § 70 lg 2 alusel arvestada maha 19.10.2010 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega A.R-ile pandud kohustuse osa, mille A.R on täitnud. Lõplikuks karistuseks lugeda kolm (3) kuud ja kakskümmend seitse (27) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus täitmisele pööramata, kui A.R ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KOHTU PÕHJENDUSED

22. augusti 2011 istungil kinnitas süüdistatav, et ta sai kokkuleppest aru ja nõustub sellega.

Kohus jõudis süüdistatavat küsitledes siseveendumusele, et kokkulepet sõlmides väljendas süüdistatav oma tõelist tahet. Kaitsja ja prokurör kinnitasid, et nad jäävad kokkuleppe juurde.

Kohus leiab, et kokkuleppest keeldumiseks ja kriminaaltoimiku tagastamiseks, aga ka kriminaalmenetluse lõpetamiseks puuduvad alused. Kohus nõustub kokkuleppes märgitud kuriteo kvalifikatsiooni, samuti karistuse liigi ja määraga ja et kuriteoga ei ole tekitatud varalist kahju.

Seetõttu nõustub kohus kokkuleppega ning mõistab süüdistatava kokkuleppes esitatud kuriteos süüdi ning mõistab süüdistatavale kokkuleppes märgitud karistuse. Juhindudes KrMS § 180 lg 1, 2 ja § 175 lg 1 p 1, 3, 9 ja 10 ning § 179 kuuluvad süüdimõistetult riigi kasuks väljamõistmisele menetluskulud.

Velmar Brett Kohtunik /allkiri/