2-21-17093/58 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

09. oktoober 2024. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-17093

Tsiviilasi

K.P. kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine;

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlgnik/usaldusisik: K.P. (ik XXX; viibimiskoht: Turu

56, Tartu linn, 51004)

võlausaldajad:

1. Eesti Töötukassa (rg-kood 12045597; e-post

XXX)

2. Kohtutäitur Rocki Albert (e-post XXX)

3. Kohtutäitur

Aive

Kolsar

(e-post

aivekolsar.buroo@taitur.net)

4. Plusplus Capital AS (rg-kood 11919806; e-post

XXX)

5. Kohtutäitur Jane Rumjantseva (e-post XXX)

6. Maksu-ja Tolliamet (rg-kood 70000349; e-post

XXX)

7. Otepää Vallavalitsus (rg-kood 75001566; e-

post XXX)

8. Aktiva Finance Group OÜ

(rg-kood

10746479; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

23.09.2024

RESOLUTSIOON

1. Keelduda K.P. (isikukood: XXX) vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest.

2. Lõpetada K.P. suhtes kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada K.P. usaldusisiku kohustustest K.P. kohustustest vabastamise

menetluses.

4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade K.P. kohustustest

vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 28.12.2021 kohtumäärusega kuulutati välja K.P. pankrot ja kohus määras

pankrotihalduriks Einar Vallandi. Tartu Maakohtu 25.10.2022 kohtumäärusega (jõust.

17.11.2022) lõpetati K.P. pankrotimenetlus raugemise tõttu ning algatati võlgniku suhtes

kohustustest vabastamise menetlus. Kohus jättis usaldusisiku määramata ja kohustas K.P.

täitma usaldusisiku ülesandeid. Usaldusisik pidi teostama väljamakseid võlausaldajatele

iga aasta 1.oktoobril ja esitama aruandeid vangistuses viibides kord aastas 15.oktoobril ja

pärast vangistusest vabanemist iga poole aasta tagant, 15.aprillil ja 15.oktoobril.

2. Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 15.10.2023. Aruannet tähtajaks ei esitatud. Kohus

saatis võlgnikule korduvalt meeldetuletusi vanglasse. Võlgnik aruannet ei esitanud.

3. Kuna võlgnik jättis täitmata aruande esitamise kohustuse, siis kohus määras võlgniku

ärakuulamiseks istungi 06.03.2024. Toiming oli määratud virtuaalruumi kaudu Tartu

Vanglaga, kus võlgnik viibib. Võlgnik selgitas kohtule, et töötas enne vanglat ehitusel ja

vanglas olles toidujagajana. Kohus teatas, et täidetud ei ole aruannete esitamise kohustust.

Võlgnik vastas, et ei osanud neid kirjutada. Kohus selgitas ja kohustas võlgnikku esitada

aruanne 25.03.2024, vastasel juhul menetlus lõpetatakse. Võlgnik aruannet määratud

tähtajaks ei esitanud.

4. Võlgnik esitas 06.05.2024 avalduse pankroti tühistamiseks.

5. Kohus palus 13.05.2024 kirjas võlausaldajatel esitada enda seisukoht menetluse lõpetamise

osas.

5.1. PlusPlus Capital AS esitas oma seisukoha 13.05.2024, milles teatas, et võlgnik ei ole

teostanud ühtegi makset kohustustest vabastamise menetluse jooksul. Nõude jääk on

endiselt 1779,55 eurot. Võlgnik ei ole kohtu kinnitusel esitanud ühtegi aruannet

menetluse jooksul. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgnik täitnud ühtegi kohustustest

vabastamise eeldust (FIMS § 47) ning võlgnik on jätnud süüliselt oma kohustused

täitmata. Võlgnikule on teavitatud tema kohustustest esitada andmeid oma

finantsseisu kohta ja kohustustest tasuda võlausaldajatele maksimaalses ulatuses

nõudeid. Võlgnik ei ole seda teinud. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise avaldus tuleks rahuldada, kuid

kindlasti tuleks võlgnik kohustustest vabastamata jätta

5.2. Maksu-ja Tolliamet esitas oma seisukoha 23.05, milles märkis, et võlgniku

pankrotimenetluses jäi rahuldamata Maksu- ja Tolliameti nõue summas 4793,11

eurot. Kohustustest vabastamise menetluse ajal on nõude katteks laekunud 0,67 eurot

ehk alla 1% kogunõudest. Lisaks on võlgnikule lisandunud juurde menetluskulude

hüvitise nõuded kogusummas 1784,98 eurot (kriminaalasjad nr 1-21-3121 ja 1-23-

5162). Maksu- ja Tolliametil ei ole vastuväiteid K.P. kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamise osas ning palub jätta võlgnik kohustustest vabastamata.

5.3. Eesti Töötukassa esitas oma seisukoha 24.05.2024, milles leiab, et võlgniku avaldust

ei saa käesoleval hetkel rahuldada, sest võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algusest on möödunud liiga lühike aeg. Tartu Maakohus on 25.10.2022 määrusega

tsiviilasjas 2-21-17093 algatanud K.P. (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse. Määruse punkti 9 juures on kohus märkinud järgmist: Kui

füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest

vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise

menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1

tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

(PankrS § 1933 lg 2). Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme

aasta möödumist menetluse algatamisest. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku

avaldus tuleb jätta rahuldamata.

5.4. Kohtutäitur Aive Kolsar esitas oma seisukoha 27.05, milles ta annab teada, et ei

vaidle menetluse lõpetamisele vastu.

5.5. Neli võlausaldajat jättis oma seisukoha kohtule tähtaegselt esitamata.

6. Võlgnik esitas 09.08.2024 ja 13.08.2024 avaldused, milles soovis endale määrata

usaldusisikut, küsis täpsustavaid küsimusi ja soovis enda ärakuulamist kohtu poolt.

7. Kuna võlgniku poolt esitatud avaldused ei olnud kohtule üheselt arusaadavad, siis kohus

määras vastavalt võlgniku soovile võlgniku ärakuulamiseks istungi 23.09.2024. Võlgnik

avaldas istungil, et soovib pankrotimenetluse lõpetamist, sest ta võlgnevused ei ole nii

suured ja ta saab need vanglast vabanedes ära maksta. Vanglas ei saa eriti midagi maksta

kuna seal ei ole võlgnikule erialast tööd. Võlgnikul on järgmisel aastal võimalus

ennetähtaegselt vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.

2. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

3. PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku

taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest

vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes

2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku

kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

4. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

5. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes

nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu

20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14).

Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest

vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal

nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse

teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku

kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus

tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14).

6. PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. K.P. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos.

7. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud

sellega võlausaldajate huve.

8. PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

Tartu Maakohtu 25.10.2022 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise

menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule

perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele

väljamaksete tegemise kohta.

Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud üks aruanne. Võlgnik kohtule

aruandeid esitanud ei ole. Kohus on võlgnikule vanglasse meeldetuletused saatnud kahel

korral (26.10.2023 ja 22.11.2023). Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on võlgnik

meeldetuletused kätte saanud.

Kuna võlgnik jättis täitmata aruande esitamise kohustuse, siis määras kohus võlgniku

ärakuulamiseks istungi 06.03.2024. Toiming oli määratud virtuaalruumi kaudu Tartu

Vanglaga, kus võlgnik viibib. Istungil kohustati võlgnikku aruannet esitama 25.03.2024.

Võlgnik ei ole täitnud oma aruande esitamise kohustust. Võlgnik esitas hoopis 06.05.2024

avalduse pankroti tühistamiseks. Võlgnik on oma käitumisega näidanud selgelt üles huvi

puudumist antud menetluse suhtes. Kohustustest vabastamise menetluse näol on tegemist

vabatahtliku menetlusega, kus initsiatiiv ja huvi peab tulema võlgniku poolt. 09.08.2024 ja

13.08.2024 esitas võlgnik kohtule avaldused, milles soovis endale määrata usaldusisikut.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud

kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta

ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.

9. PankrS § 173 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Kohus teostas päringu Riigi Tugiteenuste Keskusele, et välja selgitada mis summa on

võlausaldajate nõuete katteks kogunenud võlgniku vabakasutuskontole ning kas võlgnik

on esitanud taotluse väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Riigi Tugiteenuste Keskus

vastas, et võlgniku vangla kontole on kogunenud 339,92 eurot, kuid taotlust väljamaksete

tegemiseks võlgnik esitanud ei ole.

Kohus teostas võlausaldajatele päringu, et välja selgitada loovutuskohustuse täitmine.

Kohtule vastuse esitanud võlausaldajad kinnitasid, et võlgnik ei ole teinud mitte ühtegi

makset nõuete katteks.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 toodud

eraldamiskohustust.

10. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud

üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü

olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses

või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest

keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus,

raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud PankrS § 173 lg 2-5

sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Võlgnik ei ole esitanud kohtule ühtegi aruannet ning võlausaldajate kinnitusel ei ole

toimunud mitte ühtegi makset nõuete rahuldamiseks. Asjaolu tõttu, et võlgnik ei esita

aruandeid, ei ole olnud võimalik võlgniku kohustuste täitmise kontroll. Võlgniku

kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine. Võlgnik avaldas

23.09.2024 istungil, et soovib pankrotimenetluse lõpetamist. Võlgnik ka selgitas oma

soovi: tema kohustuste summa ei ole nii suur ja ta soovib selle vanglast vabanemise järel

tööleasumisel tasuda.

Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse

alusel ning antud juhul on võlgnik avaldanud kohtule soovi menetluse lõpetamiseks.

Samuti on võlausaldajad nõus pankrotimenetluse lõpetamisega.

11. Kohus on nimetanud PankrS § 172 lg 6 alusel usaldusisikuks võlgniku enda. Võlgnik on

kinnitanud, et ta on suuteline ja nõus usaldusisiku kohustusi täitma. Võlgnik

usaldusisikuna ei ole oma kohustusi täitnud. Muuhulgas on usaldusisikul PankrS § 172 lg

2, lg 3 nimetatud kohustused – tegema võlausaldajatele väljamaksed üks kord aastas

vastavalt jaotistele, usaldusisikul on õigus kontrollida, kas võlgnik täitab oma kohustusi.

TsMS § 4772 lg 1 sätestab: kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, …

likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui

seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise

korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Lg 2 järgi kohtu määratud

isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib

kohus trahvida ja isiku ametist vabastada.

Käesoleval juhul ei ole K.P. täitnud oma ülesandeid ka usaldusisikuna.

12. PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või

usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada

kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva

paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Kohus leiab, et eespool välja toodud rikkumised annavad aluse menetluse lõpetamiseks

ennetähtaegselt jättes võlgniku kohustustest vabastamata.

13. Eelnevalt kohtu poolt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt PankrS

§ 175 lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta

möödumist lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamata. Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2-5 toodud kohustusi olles

vähemalt hooletu ning rikkunud sellega võlausaldajate huve.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

14. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda K.P. pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka K.P. pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

15. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna

kohus lõpetab K.P. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb K.P. vabastada ka

usaldusisiku kohustustest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik