Legislator Case Law & Legislation
1-08-3760/17 AI generated

1-08-3760/17 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-08-3760/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-08-3760

Legislator headnote

AI generated

1-08-3760/17 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: 1-08-3760

Keywords

AI generated
financial hardship changed financial circumstances severe personal hardship insufficient economic hardship cost-of-living adjustment sufficient financial means
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-08-3760

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. august 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-3760 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 1. juuli 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik prokuröri abi Enn Pustaki (Pustak) määruskaebus RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras:

1. tühistada Viru Maakohtu 1. juuli 2011 määrus materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu.

2. asendada D.U-le

Viru Maakohtu 14.03.2008 kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse ärakandmata osa, so 104 päevamäära, 1 (ühe) kuu 4 (nelja) päeva vangistusega.

3. prokuröri abi Enn Pustaki määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele

esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Maakohtu 14.03.2008 otsusega mõisteti D.U süüdi KarS § 424 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 120 päevamäära ulatuses, so summas 12 600 krooni

riigituludesse. KarS § 66 lg 1 sätteid kohaldades määrati rahalise karistuse tasumine ositi, makstes alates aprillist 2008 igakuiselt vähemalt 1260 krooni ja määrates rahalise karistuse tasumise lõpptähtajaks 31.01.2009. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti D.U-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 kuuks.

09.12.2010 esitas kohtutäitur Andrei Krek maakohtule avalduse D.U-le mõistetud

rahalise karistuse tasumata osa summas 10 930,13 krooni (698,56 eurot) asendamiseks

™S § 206 lg 2 alusel ja KarS §-s 70 sätestatud korras. Kohtutäituri avalduse kohaselt on

- 2 -

täitemenetlus võlgniku suhtes alustatud 20.03.2009. Kohtutäituri andmeil puudub võlgnikul vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohus jättis määrusega kohtutäitur A. Kreki avalduse D.U-le asenduskaristuse määramiseks rahuldamata.

Maakohus viitas ™S § 206 lg-le 2 ja KarS § 70 lg-le 1,2. Maakohus leidis, et D.U rahalise karistuse täitmata osa on 104 päevamäära (otsuse kohaselt päevamäär 105 krooni, so 6,71 eurot), mis vastab 34 päevale vangistusele või 68 tunnile üldkasulikule tööle.

Maakohus viitas KarS § 82 lg 1 p-le 2 ning märkis, et D.U suhtes tehtud kohtuotsus jõustus 24.03.2008, mistõttu on käesolevaks ajaks kohtuotsuse täitmine aegunud. Maakohus leidis, et KarS § 82 lg 2 p-s 3 sätestatud otsuse täitmise aegumise peatumise alust ei esine.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

Prokurör esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistamist ning D.U-le mõistetud rahalise karistuse tasumata osa 698,56 eurot asendamist KarS § 70 lg 2 alusel 1 kuu 4 päeva vangistusega.

Prokurör leiab, et maakohtu määrus on põhjendamatu ja ebaseaduslik, kuna maakohus on vääralt tõlgendanud materiaalõigust.

Karistusõiguse teooriast lähtudes annab KarS § 66 kohtule võimaluse karistuse ajatamiseks

kohtuotsuse tegemisel. Andes võimaluse lahendada karistuse ositi kandmise küsimus juba otsuse tegemisel, sätestati sellega ühtlasi karistuse ajatamise materiaalõiguslik alus, erinevalt KrMS §-st 424, mis annab karistuse ajatamise menetlusõigusliku aluse. Maakohus on määruse tegemisel jätnud tähelepanuta, et KarS § 82 sätestatud karistuse täitmise pööramine hõlmab ka

KarS § 66 sätestatud karistuse kandmist ositi, mistõttu tuleb antud asjas hakata karistuse täitmise aegumist lugema mitte kohtuotsuse jõustumisest 24.03.2008, vaid 31.01.2009, millise tähtajani oli D.U-le mõistetud karistuse täitmine ajatatud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu määruse põhjendustega ja leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning määruskaebus rahuldada.

™S § 210 kohaselt kohaldatakse kohtuotsusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude täitmisele ™S § 204 lg-s 2, § 205 lg-s 1 ning §-s 207 ja §-s 208 sätestatut.

™S § 207 lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse

sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.

KarS § 82 lg 1 p 2 kohaselt ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et D.U suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse täitmine on aegunud ning põhjendab seda järgnevalt.

Ringkonnakohus märgib, et ™S § 207 lg 1 ja KarS § 82 lg 1 p 2 grammatilisest tõlgendusest lähtuvalt saab kohtuotsuse täitmine olla aegunud üksnes juhul, kui jõustunud kohtuotsust ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul täitma hakatud (KarS § 82 lg 1). Samas ei hõlma KarS § 82 lg 1 p-s 2 sätestatud tähtaeg üksnes täitmisele asumist, vaid ka selle lõpuleviimist, mis

- 3 -

tähendab, et pärast 3-aastase tähtaja möödumist tuleb täitemenetlus ka selle aja raames täitmisele pööratud nõude puhul aegumise tõttu lõpetada.

Kohtutäituri avaldusest nähtub, et täitemenetlus D.U suhtes alustati 20.03.2009 (tl 41– 42). Kohtuotsus, mis oli täitemenetluse alustamise aluseks, on jõustunud 24.03.2008. Seega ei ole kohtuotsuse täitmisele pööramisega täitemenetluses rikutud KarS § 82 lg 1 p-s 2 sätestatud 3-aastast tähtaega. Samas, lähtudes kohtuotsuse jõustumise ajast, oleks KarS § 82 lg 1 p-s 2

sätestatud 3-aastane aegumistähtaeg möödunud. Ringkonnakohus leiab, et D.U osas esineb aegumistähtaja peatumise alus ning põhjendab seda järgnevalt.

Esmalt märgib ringkonnakohus, et käesoleval juhul tuleb KarS § 82 lg 1 p-s 2 sätestatud

aegumistähtaega arvestama hakata ajast, mil kohtuotsusega mõistetud rahaline või varaline

karistus on muutunud sissenõutavaks, st selle täitmist on võimalik võlgnikult nõuda. Käeoleval juhul määrati D.U-le süüdimõistva otsusega rahalise karistuse tasumine ositi, st kuni kohtu poolt määratud lõpptähtpäevani ei olnud D.U-le määratud rahalise karistuse nõue sissenõutav. Seega tuleb käesoleval juhul 3-aastast aegumistähtaega arvestama hakata D.U suhtes ajast, millal kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus muutus sissenõutavaks, so 01.02.2009. Seega ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et käesoleval juhul ei esine KarS § 82 lg 2 p 3 otsuse täitmise aegumise peatumise alust.

Alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohtu poolt D.U-le tasumiseks määratud lõpptähtajani esines ringkonnakohtu hinnangul aegumise peatumise alus KarS § 82 lg 2 p 3

mõttes, kuna kohtuotsusega karistuse kandmise määramine ositi, on käsitletav karistuse täitmise tähtaja pikendamisena, mistõttu peatub selleks ajaks KarS § 82 lg 1 p-s 2 sätestatud

aegumistähtaeg. Kuna rahalise karistuse tähtaega pikendati kuni 31.01.2009, tuleb aegumistähtaega arvestama hakata 01.02.2009 ning sellest tulenevalt ei ole käesolevaks ajaks D.U suhtes täitemenetluse raames nõutav rahalise karistuse täitmata osa nõue aegunud.

Ringkonnakohus märgib, et 09.12.2009 on jõustunud KarS § 82 lg 5, mis sätestab täitmisele

pööratud rahalise karistuse sissenõude aegumistähtaja, so 7 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest, kuid nimetatud säte ei ole KarS § 5 lg 3 kohaselt rakendatav, kuna raskendab D.U

olukorda ning aegumistähtaja arvestamisel tuleb lähtuda KarS § 82 lg 1 p-s 2 sätestatust.

KarS § 70 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat,

asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras või sõltuvusraviga KarS §-s 692 sätestatud korras.

D.U suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse kohaselt tuli D.U mõistetud rahaline

karistus tasuda ositi lõpptähtajaga 31.01.2009 (tl 35–36). Nimetatud tähtajaks D.U

kohtuotsusega mõistetud rahalist karistust tasunud ei olnud. Maakohtuistungil on D.U

selgitanud, et kokkuleppe sõlmimisel tundus talle, et ta saab rahalise karistuse tasumisega hakkama, aga ei saanud (tl 73). Seega puudub ringkonnakohtu hinnangul vaidlus selles, et D.U rahalise karistuse täitmata jätmine oleks põhistatud asjakohaste argumentidega.

Täitemenetluse käigus on võlgniku arestitud kontodelt laekunud kohtutäiturile 13.10.2009 1729,10 krooni (rahalise karistuse katteks 1315,10 krooni ja täitekulude katteks 414 krooni) ning 14.01.2010 474,77 krooni (rahalise karistuse katteks 354,77 krooni, kohtutäituri tasu 120 krooni). Seega on D.U rahalise karistuse tasumata osa 10 930,13 krooni (tl 41–42, 60), so 698,56 eurot, mida ei ole võimalik D.U-lt sisse nõuda.

- 4 - Ringkonnakohus leiab, et D.U-le mõistetud kuid täitmata rahalist karistust on võimalik asendada KarS § 70 lg 1 kohaselt vangistusega. Õige on maakohtu poolt leitu, et D.U on karistuse täitmata osa 104 päevamäära, mis vastab KarS § 70 lg 2 kohaselt 34 päevale, so 1 kuu 4 päeva, vangistusele.

D.U kaitsja on maakohtu istungil taotlenud muuhulgas tasumata rahalise karistuse asendamist üldkasuliku tööga (tl 74). Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et vastavalt

KarS § 70 lg-st 1 on võimalik rahalist karistust asendada üldkasuliku tööga üksnes

süüdimõistetu nõusolekul. Nimetatud nõusolekut D.U maakohtus või muul viisil

avaldanud aga ei ole, mistõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik kaaluda rahalise karistuse tasumata osa asendamist üldkasuliku tööga.

Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja määruskaebus rahuldada.

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau