2-24-7866/13 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-7866

Tsiviilasi

A.X-i avaldus XXX, F. R. Kreutzwaldi tn 2

korteriühistu vastu juhatuse kohustamiseks teabe ja

dokumentide esitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. augusti 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.X-i määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): A.X (isikukood

XXX), esindaja Ülli Kastepõld

Vastustaja (puudutatud isik): XXX, F. R. Kreutzwaldi

tn 2 korteriühistu (registrikood 80562752), esindajad

juhatuse liikmed I.X, T.P ja U.B

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde XXX, F. R. Kreutzwaldi tn 2 korteriühistu määruskaebuse

vastusele lisatud kõnelogid.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 14. augusti 2024. a määrus menetluskulude

jaotuse osas.

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud XXX, F. R.

Kreutzwaldi tn 2 korteriühistu kanda.

4. Rahuldada A.X-i määruskaebus.

5. Lugeda määruse tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

5.1. Võtta vastu A.X-i avaldusest loobumise avaldus.

5.2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-7866.

5.3. Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

5.4. Tagastada määruse jõustumisel A.X-i avalduse alusel A.X-i kontole nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX pool menetluses tasutud riigilõivust ehk 25 eurot.

6. Jätta määruskaebuse menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. A.X (avaldaja) esitas 17. mail 2024 Tartu Maakohtule avalduse XXX, F. R. Kreutzwaldi tn

2 korteriühistu (puudutatud isik) vastu juhatuse kohustamiseks teabe ja dokumentide

esitamiseks.

Maakohus võttis avalduse 10. juunil 2024 menetlusse. Puudutatud isik vastas avaldusele 13.

juunil 2024, teatades, et vastas teabenõudele 27. mail 2024 ja edastas vastuse koos lisadega ka

kohtule. Avaldaja loobus 1. juulil 2024 avaldusest. Avaldaja palus jätta menetluskulud

puudutatud isiku kanda.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus võttis 14. augusti 2024. a määrusega loobumise vastu ning lõpetas

tsiviilasjas menetluse. Juhindudes TsMS §-st 172 leidis maakohus, et menetluskulud tuleb

jätta avaldaja kanda, sest avaldaja ei ole oma menetlusõiguste käsutamisel näidanud üles

mõistlikku hoolsust ega käitunud heas usus ning on sellega põhjustanud põhjendamatu

kohtumenetluse.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse osas, millega maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja palus teha

asjas uue määruse, millega jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Maakohus ei saanud jätta menetluskulusid avaldaja kanda, kuna avaldaja pöördus kohtusse

enda seadusega kaitstud õiguste kaitseks ning puudutatud isik rahuldas nõude kohtumenetluse

ajal. Menetluse tingis asjaolu, et puudutatud isik ei esitanud avaldajale seaduses ettenähtud aja

jooksul nõutud teavet ja informatsiooni. Menetluskulude jätmine avaldaja kanda, kelle suhtes

puudutatud isik ei täitnud kohustust anda teavet ning edastada dokumente, ei ole õige ega

õiglane.

Kohus ei saa tugineda puudutatud isiku väidetele, et nõutud dokumendid on avaldajale varem

esitatud, ning avaldajale teatati telefonis 8. aprillil 2024, et teabenõudele vastus viibib.

Kumbki väide ei ole tõene. Varem ei ole puudutatud isik avaldajale teabenõudes soovitud

teavet ega dokumente andnud ning telefoni teel avaldajat ega tema esindajat vastuse

viibimisest ei teavitatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu.

Puudutatud isik teavitas avaldajat teabenõude vastuse viibimisest. Puudutatud isiku juhatuse

liige T.P helistas avaldaja esindajale Ülli Kastepõllule 8. aprillil 2024. Kõne kestis 26 minutit

1 sekund, mille jooksul juhatuse liige selgitas, et avaldajale on korduvalt nõutavat teavet

edastanud, ning vastus avaldajale viibib, aga juhatus vastab kindlasti. Avaldaja esindaja ei

teavitanud juhatuse liiget, et kavatseb alustada kohtumenetlust

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja TsMS § 659

alusel tühistada osas, milles maakohus jaotas menetluskulud. Ringkonnakohus teeb tühistatud

osas uue määruse, millega jätab menetluskulud maakohtus puudutatud isiku kanda. Avaldaja

määruskaebus rahuldatakse.

Maakohtu määrus on jõustunud osas, milles maakohus menetluse lõpetas. TsMS § 654 lg 2², §

659 alusel esitab ringkonnakohus määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

6. TsMS § 662 lg 3 alusel võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde puudutatud isiku

määruskaebuse vastusele lisatud kõnelogid.

7. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku menetluskulude jätmine avaldaja kanda ei ole

põhjendatud. Maakohtu määratud menetluskulude jaotus ei võta kohaselt arvesse menetluse

lõppemise viisi, kohtusse pöördumise ja avaldusest loobumise asjaolusid.

TsMS § 172 lg 1 teine lause näeb ette, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus

otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on

asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu

taotluse, väite või tõendi.

TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi,

seejuures tuleb järgida õigluse põhimõtet (vt nt RKTKm 15. märts 2023 nr 2 19-517, p 20).

TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamine on diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme

kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt nt RKTKm 7. oktoober

2020 nr 2-18-11359, p 14). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ületas menetluskulude

avaldaja kanda jättes diskretsiooni piire.

Maakohus põhjendas menetluskulude avaldaja kanda jätmist põhiliselt asjaoluga, et

puudutatud isik täitis teabenõude 27. mail 2024 hilinemisega pärast seda, kui avaldaja oli

pöördunud kohtusse, kuid enne seda, kui kohus 10. juunil 2024 avalduse menetlusse võttis.

Maakohtu hinnangul oli avaldajal piisavalt aega, et nõude täitmisest kohtule teatada ning sel

moel avalduse menetlemist vältida.

Ringkonnakohtu hinnangul oleks avaldaja pidanud kohut nõude täitmisest koheselt teavitama,

kuid see ei tingi avaldaja menetluskulude jätmist tema enda kanda. Maakohus saab nimetatud

asjaolu arvestada menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel.

8. Puudutatud isik esitas määruskaebuse vastusega tõendina kõnelogi, millest nähtub, et

juhatuse liige T.P võttis telefoniga 8. aprillil 2024 ühendust A.X-i volitatud isiku Ülli

Kastepõlluga. Puudutatud isik väidab, et telefonikõnes teavitati avaldaja esindajat muuhulgas

sellest, et juhatuse vastus avaldajale viibib, aga juhatus vastab kindlasti. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole esitatud tõend nimetatud asjaolu tõendamiseks piisav. Kuigi telefonikõne

kestis 26 minutit, ei saa kõne pikkusest järeldada, et avaldaja esindajale teavitati juhatuse

vastuse viibimisest. Avaldaja esitas oma dokumendi- ja teabenõude puudutatud isikule e-posti

teel, mistõttu puudutatud isikule pidi avaldaja esindajale telefonikõnega vastates olema

arusaadav, et sellega jääb puudutatud isikule avaldatu sisu suhtes tõendusrisk. Avaldaja

hoiatas teabenõudes, et kuue nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus ei ole

sellele nelja nädala jooksul vastanud, võib avaldaja vastavalt korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse § 45 lg-le 3 pöörduda kohtusse. Seega ei saanud kohtumenetlus olla

puudutatud isikule üllatuslik. Lisaks tuleb arvestada, et avaldaja õigus kohtule nõude

esitamiseks on ajaliselt piiratud.

9. Asjas tuleb arvestada TsMS §-i 168. Nii õiguskirjanduses kui Riigikohtu praktikas on

leitud, et menetluskulude jaotamisel hagita menetluses on TsMS § 477 lg 1 kaudu kohaldatav

ka TsMS § 168 (vt nt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. V. Kõve

jt, Tallinn 2017, § 168 komm 3.1.a ja § 172 komm 3.1.a; RKTKm 4. juuni 2012 nr 3-2-1-85-

12, p 14; 14. aprill 2021 nr 2-19-10324, p 19).

10. Maakohus lõpetas TsMS § 428 lg 1 p 3, § 477 lg-te 1 ja 6 esimese lause alusel avalduse

menetlemise, sest avaldaja loobus avaldusest. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja

menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja

lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 5 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab

selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja

hageja menetluskulud.

Avaldaja loobus avaldusest seetõttu, et puudutatud isik rahuldas tema nõude. TsMS § 168 lg 5

seob menetluskulude jaotuse avalduse esitamise aja, mitte avalduse menetlusse võtmise ajaga.

Puudutatud isik täitis avaldaja nõude alles pärast kohtusse avalduse esitamist, mistõttu ei oma

tähtsust, et nõue täideti enne avalduse menetlusse võtmist. Avaldajal tekkisid menetluskulud

juba avalduse kohtusse esitamise, mitte alles avalduse menetlusse võtmisega. Kuna avalduse

esitamise tingis asjaolu, et puudutatud isik ei esitanud avaldaja teabenõudele õigeaegselt

vastust, ei ole menetluskulude avaldaja kanda jätmine avaldaja suhtes õiglane.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud

korras (TsMS § 174 lg 4).

11. TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätab ringkonnakohus menetluskulud

määruskaebemenetluses menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)