2-23-15279/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Maris Kuurberg, Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2024. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-15279

Kohtuasi

X hagi Y vastu varalise kahju 7200 euro ja

mittevaralise kahju 1000 euro ning viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.03.2024 määrus (menetlusse võtmisest

keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja: Y (isikukood XXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 13.03.2024 määrus ja saata tsiviilasi menetlusse võtmise

otsustamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

28.10.2023 esitas X (hageja) Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu varalise kahju 7200

euro ja moraalse kahju 1000 euro ning viivise nõudes. Hageja esitas koos hagiga menetlusabi

taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Maakohus jättis hagi 20.12.2023 määrusega käiguta, milles selgitas, et hagejal tuleb hagis

välja tuua kõik konkreetsed faktilised asjaolud, mis on hageja nõude rahuldamise eelduseks.

Hagejal tuli hagis mh täpsustada: lepingu sõlmimise kuupäeva ja viisi, teise poole

isikuandmeid, lepingu kehtivust ja tingimusi, kokkulepitud poolte ja kostja kohustusi, nõude

2-23-15279

sissenõutavust. Kohus selgitas, et hageja isiklike õiguste rikkumine peab olema õigusvastane,

kui hageja soovib saada kostjalt mittevaralise kahju hüvitist. Samuti tuli esitada kohtule tõendid.

Hagi ja selle 04.01.2024 ja 07.02.2024 täienduste kohaselt laenas hageja oma tuttavalt 7200

eurot. Laenuandja andis selle hageja palvel kostja kätte hoiule. Kostja omastas õigusvastaselt

hageja rahalised vahendid. Kostja tekitas hagejale otsest varalist kahju ja moraalset kahju, mis

kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja pöördus kuriteokaebusega Politsei- ja Piirivalveameti

(PPA) poole, kes algatas kostja suhtes kriminaalmenetluse nr XXXXXXXXXXXX.

3.1. Laenulepingule ei ole kehtestatud vorminõuet. Selle võib sõlmida ka suuliselt. Peale

laenuandja viibis raha üleandmise juures mitu tunnistajat. Hageja hinnangul ei esine hagis

sellised puudusi, mis välistaksid hagi menetlusse võtmise.

Maakohtu määrus ja põhjendused

Maakohus keeldus 13.03.2024 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371

lg 2 p 2 ning TsMS § 371 lg 1 p-de 9 ja 10 alusel hagi menetlusse võtmast (p 1). Maakohus

jättis menetluskulud hageja kanda (p 2) ja menetluskulude rahalise suuruse nende puudumise

tõttu kindlaks määramata (p 3). Maakohus põhjendas määrust järgmiselt.

4.1. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust. Kohus

saab esitatud nõude õigusliku aluse kindlaksmääramisel tugineda üldjuhul üksnes poolte

esitatud faktilistele asjaoludele ja tõenditele. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit

asjaolude tuvastamiseks ja oma väidete kinnitamiseks. Kohus ei otsi tõendeid ise.

4.2. Hagi esitati puudustega, mida pole kõrvaldatud. Hagis esitatud asjaoludest jääb ebaselgeks

hageja nõuete kujunemine. Hageja esitas hagis varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude.

Selgitatud ei ole nõuete kujunemist. Piisav ei ole hagimenetluse algatamiseks sellest, et hageja

tugineb anonüümse isikuga sõlmitud laenulepingule, kelle isikut ta ei avalda. Samuti anti

laenulepingu alusel raha üle lepinguga seotud kolmandale isikule, kellega ei ole võimalik peale

väidetavat raha kättesaamist kontakti saada.

4.2.1. Hagi kohaselt on laenulepingus kolm osapoolt: võlausaldaja, võlgnik ja kolmas isik.

Tunnistajad, keda hageja soovib istungile kutsuda, kuna nad olid raha üleandmise juures,

saavad tõendada raha üleandmise fakti, aga mitte laenulepingu asjaolusid ja selle sõlmimise

fakti. Viimast saab tõendada laenulepingu teine pool. Suusõnalise lepingu puhul on ka olemas

ajaline hetk, millal laenuleping on sõlmitud, ning sõlmimise koht, mida hageja kohtule ei

avalda. Hageja, viidates suulisele laenulepingule, ei ole avaldanud kohtule ka laenulepingu teist

poolt. Hagejal tuleb tõendada laenulepingu kehtivust, millest tuleneb hageja nõue, kui hageja

tugineb lepingulisele võlasuhtele ja selle rikkumisele. Seda ei ole võimalik kontrollida, kui

puuduvad andmed, millega lepingu kehtivust saaks kontrollida.

4.2.2. Hageja pöördus raha varguse/omastamise kuriteokaebusega nr XXXXXXXXXXXX

PPA poole. Tsiviilnõudeid saab kriminaalmenetluses lahendada, kui kriminaalmenetlus

varguse või omastamise osas on lõppenud ning vastavate isikute süü on kindlaks tehtud.

Käesolevas tsiviilkohtumenetluses ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada, kui

hageja tugineb vargusele või omastamisele. Hagist jääb selgusetuks, kas hageja tugineb

lepingulise võlasuhte rikkumisele, deliktilisele nõudele või mingile muule alusele.

2-23-15279

4.2.3. Ainuüksi väide, et hageja sai mittevaralist kahju, ei ole piisav mittevaralise kahju hüvitise

nõudmiseks. Hageja ei ole tõendanud mittevaralise kahju tekkimist. Mittevaralise kahju nõude

esitamine ei ole hagejale eluliselt vajalik.

4.3. Avaldust ei ole võimalik rahuldada osas, milles hageja taotleb laenuraha varguse või

omastamise tõttu kahju hüvitamist. Avaldusega ei ole hageja eesmärki võimalik saavutada.

Menetlusabi andmine hageja poolt avalduses märgitud andmete põhjal ei ole põhjendatud.

Määruskaebus

Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb vaidlustatud määruse tühistamist ja asja saatmist

maakohtule menetlusse võtmiseks. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

5.1. Maakohus on rikkunud menetlusnorme ja materiaalõigust, mis on viinud ebaõige lahendi

tegemiseni ja hageja kohtusse pöördumise õiguse ebaproportsionaalse piiramiseni.

Vaidlusalune määrus on vastuolus ringkonnakohtu ja Riigikohtu seisukohtadega.

5.2. W andis hagejale laenu ja on kohtuistungil nõus seda kinnitama. Kohtul on võimalik

eelistungil täpsustada, kui jäi midagi selgusetuks. Kohus saab tõendite esitamist nõuda peale

kostjalt vastuse saamist. Käesoleval hetkel ei ole veel teada, kas kostja vaidleb hagile vastu või

tunnistab seda ja/või millele ta vastu vaidleb.

Menetluse edasine käik

Maakohus andis 26.03.2024 määrusega menetlusabi ja vabastas hageja määruskaebuselt

riigilõivu 70 euro tasumisest. Maakohus leidis, et hagejal ei ole oma majanduslikust seisundist

tulenevalt piisavalt vara kaebuselt riigilõivu (70 euro) tasumiseks.

Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning saata tsiviilasi menetlusse

võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et seoses kriminaalmenetlusega ei saa esitada hagi

tsiviilkohtumenetluses. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 381 lg 1 annab kannatanule

õiguse esitada kahtlustatava, süüdistatava või tsiviilkostja vastu tsiviilhagi, mille kohus vaatab

läbi kriminaalmenetluses (vt ka RKKKm 20.12.2019, 1-12-5921 p 12). Hageja ei tugine hagis

tsiviilhagi esitamisele kriminaalmenetluses. Kui kannatanu kriminaalmenetluses tsiviilhagi ei

esita või kui kohus selle läbi vaatamata jätab, võib kannatanu esitada sama nõude tema õigusi

rikkunud isiku vastu tsiviilkohtumenetluses (vt ka KrMS § 225 lg 1¹ ja § 296² lg 3).

Kolleegiumi hinnangul keeldus maakohus ennatlikult hagi menetlusse võtmisest TsMS §

371 lg 2 p 2 alusel põhjusel, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Jättes avalduse TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud

põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui

hagis esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt

nt RKTKm 13.09.2017, 2-16-17452, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hagis esitatud

2-23-15279

asjaoludel järeldada, et hagiavalduses esitatud nõuded oleksid täies ulatuses perspektiivitud ja

kohus saaks hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda.

Hagi menetlusse võtmise otsustamisel tuleb kohtul lähtuda hageja esile toodud asjaoludest.

Ringkonnakohus ei jaga maakohtu arusaama, et hageja pole käesolevas asjas hagi alust

menetlusse võtmise otsustamiseks piisava selgusega esile toonud. Hagiavaldusest nähtuvalt

soovib hageja saada kostjalt raha ja tugineb sellele, et hageja sai kolmandalt isikult laenu 7200

eurot, kuid raha andis kolmas isik kostja kätte. Kostja käes on raha hageja väitel õigusvastaselt.

Hageja tahab seda raha endale. Määruskaebusmenetluses avaldas hageja ka kolmanda isiku

(laenuandja) nime, mistõttu on asjakohatu maakohtu etteheide, et hageja tugineb anonüümse

isikuga sõlmitud laenulepingule. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel ei saa kohtud hinnata

tõendeid (vt ka RKTKm 13.02.2018, 2-17-8939, p 9). Hagis esitatud asjaoludel ei saa asuda

seisukohale, et hageja 7200 euro suurust nõuet kostja vastu pole võimalik rahuldada ühelgi

materiaalõiguslikul alusel. Esitatud asjaoludest on mõistetav, et kostja väidetav tegevus on

tekitanud hageja varalises sfääris negatiivse varalise diferentsi. Kohus ei saa hagi menetlusse

võtmisel TsMS § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 kohaldades kontrollida, kas hageja esile toodud asjaolud

(sh põhjuslik seos) on tõendatud. Asjakohane ei ole vaidlustatud määruses esitatud etteheide

tõendite esitamata jätmise kohta (vt ka RKTKm 06.01.2021, 2-19-20574, p 9; TlnRnKm

17.05.2024, 2-23-16387p 11).

Õige on maakohtu seisukoht, et hageja on mittevaralise kahju 1000 euro nõude aluseks

olevad asjaolud esitanud hagis puudulikult. See ei tähenda, et kohus peaks antud juhul hagi

menetlusse võtmisest keelduma ka selle nõude osas. Juhul kui hageja pöördub kohtusse

probleemiga, mis väärib kohtulikku kaitset, ja kui hagis esinevad menetlemist või hagi

rahuldamist takistavad puudused, mis on kõrvaldatavad, tuleb kohtul enda ette toodud

probleemi analüüsimise järel selgitada, mida on nende puuduste kõrvaldamiseks vaja teha. Kui

hageja esitatud kujul ei ole nõuet võimalik rahuldada, on maakohtu ülesanne eelmenetluses

sellele hageja tähelepanu pöörata ja anda talle võimalus nõuet täpsustada (TsMS § 392 lg 1 p 1

ja § 3401 lg 1) (vt ka RKTKm 07.10.2020, 2-19-16249/17, p 16). Seega juhul, kui

hagiavalduses esitatud asjaolud ja nõue ei ole piisavad selleks, et pidada hagi õiguslikult

perspektiivikaks, kuid hagi oleks võimalik täpsustada, tuleb määrata hagejale TsMS § 3401 lg 1

järgi tähtaeg hagi täpsustamiseks (vt ka RKTKm 25.02.2015, 3-2-1-162-14, p 25). Maakohus

jättis hagi käiguta mh mittevaralise kahju nõudes, kuid on selgitanud hagejale üldsõnaliselt

üksnes seda, et hageja isiklike õiguste rikkumine peab olema õigusvastane. Maakohus ei

selgitanud hagejale, et on ebaselge, milles hagejale tekkinud mittevaraline kahju väljendub ja

kuidas on selle suurus 1000 eurot kujunenud. Isiklike õiguste rikkumine on vaja esile tuua

konkreetselt, mitte abstraktselt (nt vaimsed ja psüühilised kannatused jms). Maakohtul on

võimalik seda hagejale selgitada ja anda võimalus hagi täpsustamiseks mittevaralise kahju

nõude osas ning otsustada seejärel hagi menetlusse võtmise küsimust uuesti.

Põhjendamatu on antud juhul maakohtu tuginemine ka sellele, et hagiavalduses esitatud

nõudelt ei ole tasutud riigilõivu (TsMS § 371 lg 1 p 10). Hageja on 04.01.2024 esitanud

ettenähtud vormil menetlusabi taotluse ja maakohus on pidanud käesolevas asjas võimalikuks

anda hagejale menetlusabi riigilõivu maksmisel määruskaebuse esitamisel. Maakohtul tuleb

hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel lahendada ka TsMS § 187 lg 1 kohase

määrusega menetlusabi taotlus hagiavalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu osas.

Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi hagi menetlusse võtmise

uueks otsustamiseks.

2-23-15279

Ringkonnakohus ei saa maakohtu asemel otsustada hagi menetlusse võtmist, mistõttu

kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt.

TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus saadab asja menetlusse võtmise

otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Maris Kuurberg

Gea Lepik