2-20-17399/55 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2024. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-17399

Kohtuasi

X.X-i hagi E.H vastu kaasomandi lõpetamiseks ja

omanikukannete

muutmiseks

tahtevalduste

asendamiseks

E.H hagi X.X-i vastu kaasomandi lõpetamiseks ja

omanikukannete

muutmiseks

tahtevalduste

asendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 13.07.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

E.H apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): X.X (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Siret Saks

Kostja (apellant): E.H (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kaire Aus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kostja taotlus täiendava tõendi vastuvõtmiseks ja jätta

apellatsioonkaebusele lisatud Pärnu Maakohtu 13.09.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-

21-14005 vastu võtmata.

2. Jätta Pärnu Maakohtu 13.07.2023 otsus muutmata.

3. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda.

5. Määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

ringkonnakohtus 919,20 eurot ning mõista E.H-lt välja X.X-i kasuks

menetluskulude hüvitis 919,20 eurot.

6. Kohustada E.H-d tasuma X.X-ile menetluskulude hüvitise 919,20 eurot

tasumisega viivitamisel viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses

2-20-17399

sätestatud määras ringkonnakohtu otsuse jõustumisest kuni hüvitise täieliku

tasumiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X.X esitas 25.11.2020 Pärnu Maakohtule E.H vastu hagi kaasomandi lõpetamiseks ja

omanikukannete muutmiseks tahteavalduste asendamiseks. Hageja palub müüa kinnistu

asukohaga QQQ (registriosa nr XXX) enampakkumisel, müügitulemist täita AS-i SEB Pank

ees võetud laenukohustusest (laenuleping nr XX) tulenevad nõuded, tagastada kostjale 20 000

eurot ja ülejäänud raha jagada vastavalt kaasomandi osa suurusele. Alternatiivselt palub

hageja jätta kinnistu kostja ainuomandisse 42 160,80 euro suuruse hüvitise eest ja vabastada

hageja laenukohustusest.

2. Poolte kaasomandisse kuulub kinnistu asukohaga QQQ (registriosa nr XXX, edaspidi

kinnistu), mida pooled kasutasid elukaaslastena ühiselt ja panustasid sellesse. Kinnistu

omandamiseks sõlmisid pooled 07.01.2016 AS-iga SEB Pank laenulepingu nr XX (edaspidi

laenuleping) ning samal kuupäeval müügi- ja asjaõiguslepingud. Kinnistusraamatu kohaselt

kuulub pooltele kinnisasi võrdsetes ½ suurustes mõttelistes osades. Praeguseks on poolte

kooselu lõppenud ja kaasomand tuleb lõpetada.

3. Hageja ei nõustunud kostja vastuhagis toodud väidetega, et kostja on laenulepingu järgi

laenumakseid rohkem tasunud. Poolte osad laenu tagastamisel tuleb lugeda võrdseks. Elamu

renoveerimise ja muud kulud ei olnud vajalikud, on tehtud ilma kokkuleppeta ja on

tõendamata. Kinnistu turuväärtus ületab 141 000 eurot.

Kostja vastuväited ja vastuhagi

4. E.H esitas 02.12.2020 Pärnu Maakohtule X.X-i vastu hagi kaasomandi lõpetamiseks ja

omanikukannete muutmiseks tahteavalduste asendamiseks. Kostja palub jagada kinnistu

selliselt, et jätta kinnistu kostja ainuomandisse kohustusega maksta hagejale hüvitis omandi

kaotuse eest 10 583,75 eurot ning asendada hageja tahtevaldused kinnistusraamatu

omanikukannete muutmiseks.

5. Kinnistu on kostja ja poolte ühiste laste kodu. Hageja kolis kinnistult asuvast elamust välja.

Kinnisasja omandamiseks sõlmisid pooled 07.01.2016 AS-iga SEB Pank laenulepingu nr XY

ning samal kuupäeval müügi- ja asjaõiguslepingud. Kinnistusraamatu kohaselt kuulub

2-20-17399

pooltele kinnisasi võrdsetes ½ suurustes mõttelistes osades. Kostja tasus müügilepingu

kohaselt kinnisasja kaasomandisse omandamise eest 20 000 eurot ning igakuiseid

laenumakseid suuremas ulatuses kui hageja. Samuti tasus kostja notaritasu kinnisasja

omandamiseks ja kindlustusmakseid (sh laenukindlustusmakseid).

6. Lisaks panustas kostja kinnistul asuva elamu renoveerimisse, korrastamisse ja korrashoidu

27 900,29 eurot materjalide ostmiseks ja 2150 töötundi. Hageja kinnistusse ei panustanud ega

kandnud kaasomandiga seonduvaid kulusid, vaid hoopis kahjustas seda – hageja viis ära

kinnistult maaga ühendatud laste kiige selliselt, et jättis kostjale kohustuse taastada kiige

asukoha alune pind ja eemaldada maapinnalt kiige kinnituseks paigaldatud ankrupoldid.

Kostja kinnistule tehtud panus on kokku 44 402,09 eurot. Kinnistu turuväärtus on 141 000

eurot ja laenujääk hagi esitamise seisuga on 45 678,40 eurot.

7. Kostja arvestas hüvitise suuruse järgmiselt. Poolte vahel jagatavaks kinnisasja väärtuseks

(141 000 – 20 000 – 45 678,40 – 44 402,09) on 30 919,51 eurot. Kuivõrd kostja on tasunud

laenumakseid enam kui hageja (16 784,92 – 5745,11 = 11 039,81 ehk 65,77% kogu tasutud

laenusummast), on hagejale jääva hüvitise suuruseks 10 583,75 eurot (30 919,51 x 34,23% =

10 583,75 eurot).

8. Kostja on pidanud kandma kinnistu säilimiseks ja korrashoiuks vajalikke kulusid, kuna

hageja kolis kinnistul asuvast elamust välja ja kostja viibib enamus ajast välisriigis. Kostjal on

hageja vastu ka nõuded tulenevalt sellest, et tasus kaasomandis oleval kinnistul asuva elamu

elektri eest ja muru niitmise eest kokku 2513,22 eurot. Nimetatud nõuded saab tasaarvestada

hageja hüvitise nõudega kostja vastu, mille võrra tuleb vähendada hagejale kaasomandi

kaotuse eest tasutavat hüvitist.

Maakohtu otsus ja põhjendused

9. Maakohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohus lõpetas poolte

kaasomandi kinnistule selle müümisega avalikul enampakkumisel. Maakohus rahuldas hageja

taotluse kohtuotsuse korra kindlaksmääramiseks ning määras, et avaliku enampakkumise

tulemi arvel tuleb täita esmajärjekorras AS-iga SEB Pank sõlmitud eluasemelaenulepingust nr

XY tulenevad kohustused, tagastada kostjale 20 000 eurot ning üle jääv summa jagada poolte

vahel võrdselt. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

10. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

-

pooled on kinnistu asukohaga QQQ (registriosa nr XXX) võrdsetes ½ suurustes

mõttelistes osades kaasomanikud;

-

kinnistu omandamiseks sõlmisid pooled 07.01.2016 AS-iga SEB Pank laenulepingu nr

XY ning samal kuupäeval müügi- ja asjaõiguslepingud (sh hüpoteegi seadmise

lepingu);

-

kostja tasus müügilepingu kohaselt kinnisasja kaasomandisse omandamise eest kokku

20 000 eurot;

-

kinnistu turuväärtus on 31. augusti 2022 seisuga 173 000 eurot;

-

pooled kasutasid kinnistul asuvat elamut ühise eluasemena ja neil on ühised lapsed

ning praeguseks on kooselu lõppenud ja hageja elamust koos lastega välja kolinud.

2-20-17399

11. Menetluses kumbki pool seltsingulepingu sätetele ei tuginenud ega toonud esile

asjaolusid, mis viitaksid seltsingulepingu olemasolule. Seega ei olnud poolte vahel kinnistu

soetamisel seltsingulepingulist suhet ja kinnistu tuleb jagada kaasomandi sätete alusel.

12. Selleks, et hinnata, kas kostja hagi rahuldamine on võimalik, tuleb esmalt välja selgitada,

kas ja kui suures ulatuses peaks kostja hagejale hüvitist maksma ning kas hüvitise maksmine

on kooskõlas kostja vastava nõusoleku ja majandusliku võimekusega.

12.1. Kostja on olnud menetluses nõus hüvitisena maksma hagejale maksimaalselt 15 000

eurot. Põhimõtteliselt on võimalik tasaarvestada kostja väidetavaid nõudeid hageja vastu

hagejale kaasomandi jagamisel omandi kaotuse eest väljamõistetava võimaliku hüvitise

nõudega. Samas isegi, kui arvestada kostja hagis esitatud arvestuskäiku hagejale omandi

kaotuse eest hüvitamisele kuuluva rahasumma osas ja menetluses tasaarvestamiseks esitatud

kostja nõudeid asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 järgi, ületaks hagejale omandi kaotuse eest

makstava hüvitise suurus märkimisväärselt 15 000 eurot. Seetõttu ei saa kohus kaasomandit

lõpetada ja jagada kostja taotletud viisil.

12.2. Isegi kui võtta hüvitise suuruse arvutamise aluseks kostja väljapakutud arvutuskäik ja

asendada kinnistu turuväärtus ekspertiisiaktis tuvastatuga (173 000 eurot) ning tasaarvestada

kostja väidetav 44 402,09 euro suurune kulutuste nõue hagejale makstava hüvitisega, oleks

hagejale väljamõistetava hüvitise suurus vähemalt 21 537,35 eurot.

12.3. AÕS § 75 sätestab reegli kulutuste kandmise ja kahju katmise kohta, mis toimub

kaasomanike poolt vastavalt nende kaasomandi osa suurusele. Kaasomanik peab kandma

kulutusi vastavalt tema osale kaasomandis. Kostja on menetluses väitnud, et panustas oma

vahenditest kinnistul asuva elamu renoveerimisse, korrastamisse ja korrashoidu nii

materjalide ostu (27 900,29 eurot) kui ka töise panusega 2150 tunni ulatuses (16 501,80

eurot), s.o kokku 44 402,09 eurot. Arvestades, et kinnistu kuulub pooltele võrdsetes osades,

siis võiks hageja poolt eelnimetatud kuludest (kokku 44 402,09 eurost) kandmisele kuuluda

maksimaalselt pool ehk 22 201,05 eurot. Samuti ei olnud esile toodud asjaoludel pooltel

kokkulepet eelnimetatud kulutuste tegemiseks AÕS § 72 lg 1 mõttes.

12.4. Lisaks ei tõenda kostja esitatud tõendid kostja panust kaasomandi esemesse. Tehtud

kulusid ei ole võimalik seostada kostja poolt väidetud töödega. Esitatud arvetest on üksnes

väike osa väljastatud kostjale kaupade või teenuste eest tasumiseks. Ülejäänud arvetelt ei

nähtu, kellele need väljastati või nähtub see, et arve on väljastatud kellelegi teisele kui

kostjale. Võimalik ei ole järeldada, kui palju ja kelle eest kostja kulutusi tegelikult tegi.

Seejuures on osa väidetavalt ostetud asjadest vallasasjad, nagu nt jõuluehted, mis on seltsingu

puudumisel omandatud kaasomandi üldreeglite järgi ja kuuluvad kostjale ning hageja poolt

hüvitamisele ei kuulu. Töise panuse tõendamiseks on kostja esitanud üksnes enda poolt

koostatud ajatabeli, mille alusel ei ole võimalik tuvastada kinnistule väidetavalt tehtud töist

panust. See, et kostja on oma arvelduskontolt välja võtnud sularaha, ei tõenda seda, et selle

eest on tasutud kinnistul väidetavalt töötanud töölistele.

12.5. Arvestades kinnisasja väärtust (173 000 eurot) ja seda, et kostjal pole 44 402,09 euro

suurust kulutuste nõuet, mida hageja omandi kaotuse eest saadava hüvitise nõudega

tasaarvestada, on ilmne, et hagejale väljamõistetava hüvitise maksmine ei ole kooskõlas kostja

vastava nõusoleku ja majandusliku võimekusega. Hagejale väljamõistetava hüvitise suuruseks

kaasomandi kaotuse eest jääks 63 660,80 eurot (=173 000 – 45 678,40 / 2). Kui nimetatud

summast maha arvata poolte kokkuleppe kohaselt 20 000 eurot (kostja poolt kinnistu

müügilepingu järgi tasutu), oleks hagejale omandi kaotuse eest hüvitis 43 660,80 eurot.

2-20-17399

12.6. Kostja väitel on tal kinnistu alalhoidmisest tulenev kulutuste hüvitamise nõue kokku

2177,31 eurot (laenukaitse kindlustuse ja elamu kindlustuse eest ½ suuruses osas, elektri eest

¼ suuruses osas ja muru niitmise eest täies ulatuses) ja kahju hüvitamise nõue 335,91 eurot.

Arvestades, et nimetatud kulutused pole märkimisväärselt suured (kokku 2513,22 eurot), ei

mõjutaks need oluliselt hagejale väljamõistetava hüvitise suurust isegi nende tõendatuse

korral. Väljamõistetav hüvitis väheneks 43 660,80 eurolt 41 147,58 euroni. Seetõttu kohus

menetlusökonoomia kaalutlustel 2513,22 euro suuruse nõude põhjendatust ei hinnanud.

13. Kinnistu müük enampakkumisel on poolte huve kaaludes kõige mõistlikum ja õiglasem

viis kaasomandi lõpetamiseks.

13.1. Kuigi kinnistul asuv elamu on asjaolude kohaselt kostja elukoht, siis viibib ta enda

kinnitusel tegelikult suure osa ajast välisriigis ja see ei ole poolte ühiste laste alaline elukoht.

Järelikult on kinnistu avalikul enampakkumisel müümine hageja huvides ja see ei kahjusta

oluliselt kostja ega poolte ühiste laste huve.

13.2. Lähtudes kohtupraktikast on põhjendatud määrata kohtuotsuse täitmise kord kindlaks

selliselt, et kinnistu avalikul enampakkumisel saadud rahast täidetakse esmalt ühine

laenukohustus panga ees, seejärel tagastatakse kostjale kaasomandi lõpetamisel 20 000 eurot

ning ülejäänud raha tuleb jagada vastavalt kaasomandi osa suurusele.

Apellatsioonkaebus

14. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi

uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Alternatiivselt palub kostja teha uue otsuse, millega

rahuldada vastuhagi. Kostja vaidlustab kohtuotsuse ka menetluskulude jaotuse osas ja palub

jätta menetluskulud maakohtus ning ringkonnakohtus täies ulatuses hageja kanda.

15. Maakohus rikkus tõendite hindamise põhimõtet, mille tagajärjel tuvastas ebaõigesti

asjaolud ja kohaldas vääralt materiaalõigust. Lisaks rikkus kohus otsuse põhjendamise

kohustust, kui jättis tähelepanuta kostja väite ja tõendid selle kohta, et vaidlusalune kinnistu

on kostja kodu, kus viibivad kostja ja hageja kolm ühist last kostjaga kohtumise ajal (kuni 10

päeva kuus, puhkuste ajal rohkem) ja see on laste kodu.

16. Maakohus on jõudnud ebaõigele järeldusele sellest, et pooltel puudus kokkulepe (hageja

nõusolek) kaasomandile juurdeehituste ja parenduste tegemiseks. Hageja ei ole nõusoleku

puudumist kohtumenetluses välja toonud ning asjaolu, et kostja ehitas kinnistul asuvale

elamule juurdeehituse ja täiendavaid ehitisi ning rajas kasutusmugavusi poolte kooselu ajal

(milliseid hageja ise soovis ja kasutas), tõendab, et pooltel oli ehituseks omavaheline

kokkulepe.

17. Kostja on käesolevas menetluses korduvalt kirjeldanud töid, mida ta on teinud elamus ja

kogu kinnistul ning esitanud kõik tema valduses olevad tõendid tööde tegemiseks ostetud

materjalide kohta. Nii on kostja töise ja rahalise panuse tulemusel tõusnud kinnisasja hind 95

500 euro võrra – ostuhind oli 77 500 eurot, esialgse hindamise kohaselt 79 000 eurot, teisel

hindamisel 141 000 eurot ja 31.08.2022 oli kinnistu väärtus juba 173 000 eurot. Maakohus on

jätnud kinnisasja väärtuse tõusu arvesse võtmata.

18. Ebaõiged on kostja arvates maakohtu järeldused, et kostja poolt tehtud kulutused

kaasomandi korrashoiuks tuleb jätta arvesse võtmata, sest need on väikesed (2513,22 eurot).

Kostja on teinud kulutusi laenumaksetele (sh kindlustusriskide maandamiseks), kaasomandi

2-20-17399

haljastusele selle korrashoiuks nii suvel kui ka talvel ja nimetatud kulutused on vajalikud

mõlema kaasomaniku huvides, mistõttu nende kostja kanda jätmine on äärmiselt ebaõiglane,

isegi kui need ei ole tähelepanuväärselt suured.

19. Maakohtu otsus on olulises osas põhjendamata, sest kohus ei kaalunud poolte huve ega

hinnanud õiguste riivet, jättes mh arvestamata hea usu põhimõtte kostja suhtes. Kohus leidis

põhjendamatult, et kaasomandi lõpetamise nõude korral tuleb kaasomand tingimata lõpetada

hageja poolt taotletud viisil, pannes kinnisasja avalikule enampakkumisele, riivates sellega

ebaproportsionaalselt kostja õigusi. Kohtu otsus müüa kinnistu tähendab kostja jaoks ühtlasi

ka seda, et kostjal puudub võimalus eluaseme soetamiseks, kus kostjal oleks võimalus oma

lastega edaspidi kohtuda. Nimetatud asjaolu kahjustab omakorda kostja ja laste

suhtlemisõigust, mille osas pooltel kestab alates 13.09.2021 vaidlus Pärnu Maakohtus.

20. Kostja hinnangul on hagejale õiglaseks hüvitiseks 8746,99 eurot järgmise arvestuse alusel:

kostja on panustanud elamusse 20 000 eurot (sissemakse), 44 402,09 eurot (ehitus, sh töö ja

materjalid), enamtasutud laen 11 039,81 eurot, 2513,22 eurot (laenukaitse kindlustuse ja

elamu kindlustuse eest ½ suuruses osas, elektri eest ¼ suuruses osas ja muru niitmise eest

täies ulatuses), kokku on kostja panuseks 77 955,12 eurot. Hageja panuseks on 5747,11 eurot

laenumaksetena. Kokku on kaasomanikud osalenud kinnisasja laenu teenindamises,

korrashoius ja ehituses 83 702,23 euro ulatuses, mida tuleb pidada 100% ulatuses

kaasomanike panuseks ning millest kostja panus on 93,13% ja hageja panus 6,87%. Kuna

kinnistu väärtus on 173 000 eurot, millest tuleb tasuda laenu jääk 45 678,40 eurot, jääb poolte

vahel jagamiseks 127 321,60 eurot ja hageja panust (6,87%) arvestades on hüvitise summaks

8746,99 eurot.

Vastustaja seisukoht

21. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb kooskõlas tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 1 jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta

rahuldamata.

23. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha kostja apellatsioonkaebuses esitatud taotluse

osas täiendava tõendi vastuvõtmiseks. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega täiendava

tõendi – Pärnu Maakohtu 13.09.2021 määruse, millega soovib tõendada poolte vahelist

vaidlust tsiviilasjas nr 2-21-14005, millises menetluses on käesoleva kaebuse esitamise ajal

jätkuvalt vaidlusaluseks küsimuseks kostja ja laste vaheline suhtluskord. TsMS § 652 lg-st 3

tulenevalt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja

hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend,

mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta. Samuti juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud

varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval

põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või

kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Ringkonnakohus märgib, et

selleks, et tõendit saaks ringkonnakohtus vastu võtta, peab lisaks eeltoodule olema tõend ka

asjakohane (TsMS § 238). Ringkonnakohus jätab kostja esitatud dokumendi vastu võtmata

TsMS § 238 alusel kui asjakohatu tõendi. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa pelgalt poolte

2-20-17399

vahelisest vaidlusest lapsega suhtlemise üle ja selle lahendamiseks algatatud kohtumenetlusest

teha kaasomandi lõpetamise vaidluse lahendamiseks vajalikke järeldusi.

24. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme

õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte

huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda

üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire või oluliselt rikkunud menetlusõiguse

norme (vt ka RKTKo 27.09.2005, 3-2-1-85-05, p 22). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei

ole poolte huve kaaludes diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme oluliselt

rikkunud. Maakohus on piisavalt põhjendanud oma järeldust, mille kohaselt arvestab

kaasomandi lõpetamine kinnistu avalikul enampakkumisel müügi ja raha poolte vahel

jagamisega mõlema kaasomaniku huve. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442

lg-s 8 sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu poolt

tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused,

samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu

hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui

kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus

nõuetekohaselt ka teinud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse

põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

25. Tulenevalt AÕS § 76 lg-st 1 on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi

lõpetamist. See tähendab, et kui kohtule esitatakse kaasomandi lõpetamise hagi, peab kohus

lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või

vastuhagis (vt nt RKTKo 17.10.2005, 3-2-1-102-05, p 15). Kaasomandi lõpetamata jätmine ei

ole üldjuhul lubatud ning üksnes erandjuhul on hea usu põhimõttest tulenevalt võimalik jätta

kaasomand lõpetamata, kui hagis või vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei ole

õiglane (vt nt RKTKo 09.05.2006, 3-2-1-45-06, p-d 19 ja 20). Kohus peab kaasomandi

lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega. Muu hulgas tuleb arvestada

sellega, et ka kaasomanikud on omavahelistes suhetes kohustatud järgima tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) §-s 138 sätestatud hea usu põhimõtet. Olukorras, kus kaasomandi

lõpetamine hageja taotletud viisil ei oleks kohtu hinnangul kooskõlas hea usu põhimõttega,

peab kohus hagejale selgitama, miks kaasomandit sellisel viisil lõpetada ei saa ning millisel

viisil kaasomandi lõpetamine oleks kohtu arvates sobiv. Kui kasvõi alternatiivselt on taotletud

kõiki kaasomandi lõpetamise viise, mis asjaolusid arvestades võiksid kõne alla tulla, ei saa

kohus kolleegiumi arvates jätta kaasomandit lõpetamata, vaid peab valima viisi, mis vastab

kõige paremini kaasomanike huvidele (vt RKTKo 10.05.2017, 3-2-1-39-17, p 10).

Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et käesolevas asjas kaasomandi lõpetamata

jätmine ei oleks seaduse ega kohtupraktikaga kooskõlas. Selliseid erandlikke asjaolusid ega

hea usu põhimõtte vastasust, mis tingiks kaasomandi lõpetamata jätmise, käesolevas asjas

esile toodud asjaoludest ei nähtu. Seega tuli maakohtul valida ühe või teise hagis ja vastuhagis

esitatud kaasomandi lõpetamise viisi vahel.

25.1. Kostja esitas kaasomandi lõpetamise viisina kinnisasja jätmise kostja ainuomandisse

hagejale hüvitise maksmise vastu. Seejuures piiras kostja võimalikku hüvitist 10 000 euroga

(maakohtus nõustus kostja ka maksimaalselt 15 000 euroga). Maakohus leidis põhjendatult, et

kostja soovitud viisil kaasomandi lõpetamine ei ole võimalik. Riigikohus on korduvalt

selgitanud, et põhimõtteliselt ei ole õige jätta kaasomandis olevat kinnisasja ühe kaasomaniku

ainuomandisse suurema hüvitise maksmise vastu, kui viimane on valmis ja võimeline

maksma (vt nt RKTKo 26.04.2017, 3-2-1-14-17, p-d 23, 25). Käesolevas asjas on maakohus

sellest põhimõttest lähtunud.

2-20-17399

25.2. Kostja leidis maakohtus ja on ka apellatsioonkaebuses seisukohal, et arvesse tuleb võtta

kostja poolt kinnisasjale tehtud kulutusi summas 44 402,09 eurot, enamtasutud laenu 11

039,81 eurot ja kinnistu alalhoidmisest tulenevaid kulutusi summas 2513,22 eurot. Pooled ei

vaidle, et kinnistu turuväärtus on 173 000 eurot. Maakohus leidis, et lähtudes sellest

kinnisasja väärtusest oleks hüvitis, isegi kui lähtuda kostja arvutuskäigust, suurem (21 537,35

eurot) sellest, mida kostja on nõustunud maksma (15 000 eurot).

25.3. Maakohus leidis lisaks, et kostja ei ole ka tõendanud, et kostja on kulutusi summas 44

402,09 eurot kaasomandis olevale kinnisasjale teinud. Ehkki kostja on vaidlustanud maakohtu

poolse tõendite hindamise, ei ole kostja apellatsioonkaebuses selgelt esile toonud, mis osas

maakohus tõendite hindamisel eksis ja kuidas see mõjutas asja lahendust. Maakohus viitas

konkreetsetele kostja esitatud tõenditele (arved ja arvelduskonto väljavõte) ja kõiki neid

tõendeid hinnates asus seisukohale, et kostja väidetud kulud kinnisasjale ei ole tõendatud.

Ringkonnakohtu hinnangul maakohus tõendite hindamisel ei eksinud ning ringkonnakohus

nõustub maakohtu põhjendustega neid siinkohal kordamata.

25.4. Samuti leidis maakohus põhjendatult, et kostja väidetud kulusid ei saaks nende

tõendatuse korral ka tulenevalt AÕS §-st 75 tervikuna arvesse võtta, vaid lähtuda tuleb

kaasomandi osa suurusest. AÕS § 75 lg 1 annab teistele kaasomanikele omavahelises suhtes

õiguse nõuda, et iga kaasomanik osaleks ühiste kulutuste kandmises, sellise nõude võib

vajadusel ka kohtusse esitada (RKTKo 02.11.2005, 3-2-1-105-05, p-d 27, 28). Seega saaks

kostja poolt kantud kulusid kaasomandi esemele arvesse võtta ½ ulatuses, mistõttu praegusel

juhul oleks kohus saanud arvesse võtta kostja kulutusi kaasomandi esemele summas 22

201,05 eurot. Isegi kui seejuures võtta arvesse kostja poolt väidetavalt enamtasutud laenu

summas 11 039,81 eurot ja kinnistu alalhoidmisest tulenevaid kulutusi summas 2513,22 eurot,

oleks tegemist hüvitisega, mille suurus ületab oluliselt kostja poolt aktsepteeritud hüvitise

suurust. Sellises olukorras jättis maakohus põhjendatult hindamata, kas kulutusi summas

2513,22 eurot on asjakohane arvesse võtta ja kas need kulud on tõendatud.

25.5. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul määrava tähtsusega, kas pooltel

oli kokkulepe (hageja nõusolek) kaasomandile juurdeehituste ja parenduste tegemiseks või

mitte. Hageja on kostja väidetud kuludele vastu vaielnud ja kostja pidi seega tõendama, et ta

on teinud kulutusi kaasomandis olevale kinnisasjale.

25.6. Kostja väitel oleks maakohus pidanud arvesse võtma kinnisasja väärtuse tõusu. Nimelt

on kinnistu omandatud hinnaga 77 500 eurot ja 31.08.2022 oli kinnistu väärtus juba 173 000

eurot ning see on kostja väitel toimunud kostja poolse panuse tõttu. Ringkonnakohus kostjaga

ei nõustu. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et kostja ei ole tõendanud, et kinnisasja

väärtuse tõus oleks olnud tingitud üksnes kostja panustest. Lisaks ei ole kostja tõendanud, et

ta tegi kinnisasjale kulutusi.

26. Kostja on tuginenud sellele, et pooled on teinud kinnisasja omandamiseks rahalisi

panuseid. Riigikohus on selgitanud, et seltsingu likvideerimise sätteid saab kohaldada ühise

majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega

esemete (nt kinnisasi) jaotamisele (ja seda sõltumata eseme asjaõiguslikust kuuluvusest), kui:

mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad

majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (VÕS § 581 mõttes); pooltel oli eset soetades

või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara)

kestvaks loomiseks (vt RKTKo 03.12.2014, 3-2-1-109-14, p 19). Seega oleks analoogia alusel

seltsingu likvideerimise sätete (eelkõige VÕS § 600 lg 1 ja § 603 lg 1) kohaldamine

käesolevas asjas põhjendatud, kui mõlemad pooled tegid kinnisasja omandamiseks olulise

2-20-17399

rahalise panuse ja neil oli kinnisasja soetamisel tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise

väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks (nende kriteeriumite kohta vt lisaks ka RKTKo

24.09.2019, 2-16-12328, p 12). Kostja poolt esile toodud asjaoludel, mille puhul kostja panus

on 93,13% ja hageja panus 6,87%, ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist oluliste ja

võrreldavate panustega. Seetõttu ei saa käesolevas asjas seltsingu likvideerimise sätteid

kohaldada ja kostja poolt apellatsioonkaebuses esitatud arvutuskäik ei ole asjakohane. Lisaks

sellele, et poolte panused ei ole võrreldavad (üks panustas teisest oluliselt rohkem), ei

võimalda tuvastatud asjaolud järeldada, et pooltel oleks kinnisasja soetamisel olnud tahe

„majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks“.

27. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus ei kaalunud kaasomandi lõpetamise viisi

valikul poolte huve ega hinnanud õiguste riivet. Maakohus pidi kaasomandi lõpetama, kuna

selle lõpetamata jätmiseks alused puudusid. Nii nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, sai

maakohus kaasomandi lõpetamise viisi valikul lähtuda üksnes hagis või vastuhagis esitatud

nõudest. Kuna kostja poolt taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei olnud sobiv, saigi

maakohus valida üksnes hageja poolt taotletud viisi, milleks oli kinnisasja müük avalikul

enampakkumisel. Maakohus hindas seejuures ka selle tagajärgi kostja jaoks ja märkis

põhjendatult, et kinnistu avalikul enampakkumisel müümine ei kahjusta oluliselt kostja ega

poolte ühiste laste huve, kuna kostja viibib suure osa ajast välisriigis ja kinnistu ei ole poolte

ühiste laste alaline elukoht. Asjaolu, et kostjal puudub Eestis elukoht, kus poolte ühiste

lastega kohtuda, ei ole takistuseks kinnisasja kaasomandi lõpetamisele selle müügiga avalikul

enampakkumisel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

28. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

29. Hageja esitas 24.09.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja kandnud

apellatsioonimenetluses kulusid kokku 1944 eurot (käibemaksuga). Hageja menetluskulude

nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi 8 tunni ulatuses

tunnihinnaga 200 eurot (käibemaksuta) järgmiste toimingute eest: 13.07.2023 – otsusega

tutvumine 1 tund; 27.09.2023 – vastuse koostamine 1 tund; 15.01.-16.01.2024 – hagiavalduse

koostamine kokku 4,2 tundi; 09.08.2024 – suhtlemine kliendi ja vastaspoolega 0,5 tundi;

02.09.2024 – analüüs ja telefonivestlus 0,3 tundi; 04.09.2024 – kohtunõudele vastuse

koostamine 1 tund. Kostja ei ole enda seisukohta hageja kulude osas esitanud.

Menetluskulude suuruse kindlaksmääramisele kohaldatakse TsMS § 477 lg-t 5, mille kohaselt

ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele. Seega menetlusosalise kulude vajalikkust ja põhjendatust peab kohus hindama ka

siis, kui teised menetlusosalised kulude suurusele vastu ei vaidle. Ringkonnakohus leiab, et

hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud ei ole osaliselt põhjendatud. Tsiviilasja

toimikust ei nähtu, et hageja oleks apellatsioonimenetluses 15.01.-16.01.2024 või sellega

lähedasel ajal esitanud kohtule hagiavalduse või mingi muu menetlusdokumendi. 29.09.2023

esitas hageja vastuse apellatsioonkaebusele ja järgnev menetlusdokument oli hageja poolt

esitatud alles 12.09.2024. Ülejäänud menetlustoimingud on ringkonnakohtu hinnangul

põhjendatud ja vajalikud. Samuti on põhjendatud nendeks kulunud aeg, mistõttu loeb

ringkonnakohus hageja põhjendatud õigusabile kulunud ajaks apellatsioonimenetluses 3,8

tundi.

30. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 200 eurot (käibemaksuta) on kolleegiumi

hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud. Töötunnihind 200 eurot, millele

2-20-17399

lisandub käibemaks, ei ole vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning kohtupraktikat arvestades

vandeadvokaadist lepingulise esindaja tasuna ülepaisutatud või ebamõistlikult kõrge.

31. Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulud 919,20 eurot (= 400 x 20% + 360 x 22%).

32. Kohus märgib hageja avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Maris Kuurberg

Gea Lepik