3-24-1276/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1276

Määruse kuupäev

9. oktoober 2024

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla vastu perega

kohtumistel isiklike riiete kandmise keeluga põhjustatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks (periood 03.01.2024-

22.02.2024 ja tulevik)

Menetlusosalised

Kaebaja – Siim Grossberg

Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse algatamiseks.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonna-

kohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

4. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

5. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus

määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 12).

Asjaolud

1. Kaebaja Siim Grossberg esitas 29.04.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla

otsusele nr 1-13/24/154-2. Kaebuses esitatud põhjendused on järgmised.

Kaebaja on korduvalt taotlenud luba isiklike riiete kandmiseks perega kohtumisel, kuid

vangla keeldub põhjendamatult. Keeld ei arvesta kaebaja pere erisustega - abikaasa töötab

välismaal, lühiajaliste kokkusaamiste võimalust ei ole, kaebaja on lapsi, kellega ta varem

kohtunud ei olnud, näinud kahel korral ja pidi seejuures kandma vanglavormi jne. Kaebajal on

lastega raske sidet luua, kuna ta näeb vanglavormis hirmuäratav välja. Korduva keeldumisega

on vangla õigusvastaselt sekkunud kaebaja perekonnaellu ja alandanud tema väärikust.

Vastustaja oleks pidanud lahendama kaebaja taotlused kaalutlusõigust kasutades. Otsuse oleks

pidanud tegema vangla direktor, kuna tegemist oli taotlusega kalduda kõrvale kodukorra

nõuetest. Kaebaja esitas nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks 1500 eurot ja iga edasise

keeluga 100 eurot.

Kaebaja taotles põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust vangla sisekorraeeskirja üle osas, mis

puudutab isiklike riiete kandmise võimaluse puudumist perekonnaga kohtumisel. Kaebaja

taotles ka vabastamist riigilõivu tasumisest.

2. Tartu Vangla esitas kohtule kohtueelse menetluse dokumendid.

2.1. Kaebaja 22.02.2024 mitme osana esitatud kahju hüvitamise taotluse ja 24.02.2024

esitatud kahju hüvitamise taotluse lisa, milles kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitamist

1500 eurot ja iga edasise keeluga 100 eurot. Kaebaja leidis, et vanglavormi kandmine on

ebaproportsionaalne sekkumine tema era- ja perekonnaellu. Perega kohtudes alandab

kasutuses olev vanglavorm tema inimväärikust. Kaebaja tahab kanda isiklikke riideid. Vangla

ei ole pakkunud kaebajale inimväärseid kokkusaamistingimusi.

2.2. Tartu Vangla 29.04.2024.a otsuse nr 1-13/24/154-2, millega jäeti kaebaja kahju

hüvitamise taotlus rahuldamata. Vangla hinnangul peab kaebaja õigusvastaseks seda, et tal ei

võimaldata kanda isiklikku riietust perega toimunud pikaajalistel kokkusaamistel. Kahju

hüvitamise taotluse ajavahemiku 18.05.2021-02.01.2024 osas lahendas vastustaja

13.03.2024.a otsusega nr 1-13/24/3-2. Seega vaatas vangla kahjunõude läbi ajavahemiku

03.01.2024-22.02.2024 osas. Sellel perioodil toimus kaebajal kaks pikaajalist kokkusaamist,

mõlemad abikaasaga. Kaebaja on esitanud taotlused isiklike riiete kandmiseks, kuid need on

jäetud rahuldamata. Vangla põhjendas, et kehtiv õigus ei näe ette, et kinnipeetav võiks kanda

pikaajalise kokkusaamise ajal muid riideid kui vanglavormi. Vangla ei saa oma algatusel

kõrgemalseisvast õigusaktist (vangistusseadusest) erandeid teha. Seega ei saa pidada

õigusvastaseks, et vangla ei andnud luba kanda pikaajalisel kokkusaamisel isiklikke riideid.

3. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja esitas kohtuasjas 3-24-767 kaebuse, milles ta

kohtueelse menetluse osas tugineb Tartu Vangla 13.03.2024.a otsusele nr 1-13/24/3-2.

Kaebuse menetlusse võtmine on otsustamisel.

Kaebaja on kohtuasjas 3-24-232 esitanud kaebuse perepildi tegemise korra muutmiseks

kohustamise nõudes (kaebaja soovis, et pikaajalise kokkusaamise ajal tehakse perepilt ja ta

saab kanda isiklikke riideid). Kohus tagastas kaebuse. Lahend jõustus 02.04.2024.

Kohtu seisukoht

4. Kaebaja esitas mittevaralise kahju hüvitamise nõude alusel, et tal ei lubatud pikaajalistel

kokkusaamistel kanda isiklikke riideid. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud perioodi, mille

eest ta hüvitist taotleb.

Kaebaja on juba esitanud kohtule kaebuse, milles ta taotleb hüvitist seoses kokkusaamistel

isiklike riiete kandmise keeluga ja tugineb kohtueelse menetlusena vastustaja otsusele, milles

käsitleti perioodi 18.05.2021-02.01.2024. Kohus tõlgendab kaebust nii, et käesolevas

kohtuasjas taotleb kaebaja hüvitist perioodi eest, milles kohtueelseks menetluseks on määruse

punktis 2 nimetatud taotlus ja otsus. See tähendab, et käsitletavaks perioodiks on 03.01.2024-

22.02.2024. Kaebaja taotleb hüvitist ka selle eest, kui vastustaja edasiulatuvalt, pärast selle

perioodi lõppemist keelab tal kanda pikaajalisel kokkusaamisel isiklikke riideid.

5. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel,

kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

6. Riive intensiivsust hinnatakse lähtudes sellest, millises proportsioonis on omavahel kasu,

mida kaebaja võib kaebuse rahuldamise korral saavutada, ning õigusemõistmisega seotud

kulud (seletuskiri seaduseelnõu 496 SE I juurde, lk 22). HKMS § 133 lg 1 alusel on varaliselt

hinnatava hüve korral õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa

1000 eurot. Kohus ei ole riive intensiivsuse hindamisel seotud sellega, millises summas

taotleb kahju hüvitamist kaebaja. Hinnata tuleb seda, millise suurusega hüvitise

väljamõistmine on tõenäoline. Kaebaja võimalik kasu hüvitamisnõude esitamisel seisneb

rahalise hüvitise saamises ning seda tuleb kaaluda võrreldes täiemahulise kohtumenetluse

läbiviimisega seotud kuludega.

Küsimust sellest, kas mittevaralise kahju hüvitamise eeldused on täidetud, ei saa käsitleda

abstraktselt. Kohus saab lähtuda konkreetsetest kokkusaamistest ja nendega seotud

asjaoludest. Käesoleva asja lahendamisel saab lähtuda sellest, et käsitletaval ajavahemikul on

kaebajal toimunud kaks pikaajalist kokkusaamist, mõlemad abikaasaga.

7. Kohtu hinnangul ei saa asjaolu, et kaebajale ei võimaldatud kahel pikaajalisel

kokkusaamisel abikaasaga isiklike riiete kandmist, pidada tema õiguste intensiivseks riiveks.

Kaebuse põhjal sõlmis kaebaja abielu vangistuse ajal. Kaebaja abikaasale pidi olema algusest

peale teada, millises olukorras oleva isikuga ta abielu sõlmib, s.h millist riietust tuleb kaebajal

kokkusaamistel kanda. Ei ole usutav, et kaebaja kohustus kanda vangla riietust mõjutab

olulisel määral kaebaja suhteid abikaasaga. On väga vähe tõenäoline, et kaebajale määratakse

sel alusel rahaline hüvitis, rääkimata sellest, et hüvitis ületab 1000 eurot (HKMS § 133 lg 1).

Põhjendatud ja proportsionaalne ei ole täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine selleks, et

anda hinnang, kas kaebajal on kahel pikaajalisel kokkusaamisel isiklike riiete kandmise

mittevõimaldamise tõttu tekkinud rahas hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju.

Kaebaja õiguste intensiivseks riiveks ei saa pidada seda, et vastustaja ei pruugi tulevikus

lubada kaebajal kanda kokkusaamistel isiklikke riideid. Põhjendatud ei ole täiemahulise

kohtumenetluse läbiviimine selle küsimuse käsitlemiseks ennetavalt, olenemata kokkusaajate

isikutest, kokkusaamise asjaoludest ja põhjendustest, millele kaebaja isiklike riiete kandmise

taotluses tugineb.

8. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 alusel on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks

vastustaja õigusvastane tegevus. Praeguses asjas on väga vähe tõenäoline, et kohus hindab

vastustaja tegevuse õigusvastaseks.

Vastustaja on järginud vangistust reguleerivaid õigusakte ja Tartu Vangla kodukorda.

Vangistusseaduse (VangS) § 46 lg 1 sätestab, et kinnipeetav kannab vangla riietust, kui

vangistusseadusest või vangla sisekorraeeskirjast (VSKE) ei tulene teisiti. VSKE § 83 lg 1

kordab vangla riietuse kandmise kohustust. VangS või VSKE ei näe ette erandit pikaajalise

kokkusaamise puhuks. Isikliku riietuse kandmine on VangS § 46 lg 2 alusel võimalik

avavanglas viibiva kinnipeetava, VangS § 82 lg 9 alusel arestialuse ning VangS § 93 lg 1

alusel vahistatu puhul. Kaebaja nende isikute hulka ei kuulu. Ka Tartu Vangla kodukorra p

4.2 näeb ette kinnipeetava kohustuse kanda väljaspool enda elukambrit vangla riietust.

Kohtupraktikas on sedastatud, et vangla riietuse kandmise kohustus on üks osa

julgeolekuabinõude tervikust (Riigikohtu otsus asjas 3-19-1838, p 34). Vangla riietuse

kandmise nõude eesmärk on eristada kinnipeetavaid muudest isikutest, et tagada vangla

julgeolek. Ühtse riietuse kandmise kohustus ei saa iseenesest olla väärikust alandav. Kohtu

hinnangul ei ole kasutusel olev vangla riietus värvi, tegumoe vms omaduste poolest väärikust

alandav. Kohustus kanda vangla riietust, s.h pikaajalise kokkusaamise ajal, on vangistusega

kaasnev paratamatus.

9. Kohus möönab põhimõttelist võimalust, et vangla riietuse kandmise reeglist saab

konkreetsetel erandlikel asjaoludel ja põhjendustel kõrvale kalduda. Kaebuse põhjal tehti

näiteks kaebajale erand abielu sõlmimisel. Kuid seda, kas vastustaja õiguspäraselt keeldus

kaebajale isiklike riiete kandmise loa andmisest, saab hinnata üksikjuhtumi kaupa iga juhtumi

asjaolusid arvestades. Kohtule ei ole äratuntav, et kõrvalekaldumine vangla riietuse kandmise

reeglist võiks olla põhjendatud kaebaja kokkusaamisel abikaasaga. Kokkusaamisi lastega

vaadeldaval perioodil ei toimunud. Kohus siiski märgib, et ka kokkusaamise puhul lastega

tuleb erandi tegemise vajadust pigem eitada, kui puuduvad faktilised asjaolud, millest

järeldada, et vangla riietus ülesaamatult takistab vanema ja lapse vahelist suhtlemist.

10. Kohus leiab määruse punktis 8-9 toodud põhjendustel, et puudub alus põhiseaduslikkuse

järelevalve menetluse algatamiseks. Kaebuse tagastamise korral ei ole vaja lahendada kaebaja

taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

11. Kohus ei leidnud kohtute infosüsteemist andmeid selle kohta, et kaebaja oleks esitanud

kaebuse pikaajalisel kokkusaamisel isiklike riiete kandmise lubamiseks kohustamiseks.

Kaebajal on võimalus esitada vastustajale uuesti sellekohane taotlus tulevikus (kui kaebaja

saab vastava kokkusaamise puhul välja tuua selle kasuks rääkivad konkreetsed erandlikud

asjaolud) ning pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist esitada kohustamiskaebus

kohtule.

12. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus

määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg

4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks