2-22-13958/16 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-22-13958

Määruse tegemise kuupäev ja koht

9. oktoober 2024, Narva kohtumaja

Kohtunik

Tamara Šabarova

Kohtuasi

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu

avaldus V P ja O R vastu ning alternatiivselt

XXX, Uusküla tn 9 korteriühistu vastu kahju

hüvitamise nõudes

Menetluse liik

Menetlustoiming

Hagita menetlus

Avalduse lahendamine kirjalikus menetluses

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood

110051834) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali

kaudu (registrikood 12831829)

Avaldaja lepinguline esindaja Arvi Luhakooder

Puudutatud isik I V P (isikukood XXX)

Puudutatud isik II O R (isikukood XXX)

Puudutatud isikute I ja II lepinguline esindaja

vandeadvokaat Ilya Zuev

Puudutatud isik III Narva, Uusküla tn 9

korteriühistu (registrikood 80180269)

Puudutatud isiku III seaduslik esindaja juhatuse

liige Ljudmila Vilder

RESOLUTSIOON

1. Vastu võtta AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldusest loobumine

V P ja O R vastu ning lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-13958 V P ja O R

suhtes.

2. Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus Narva,

Uusküla tn 9 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes.

3. Mõista Narva, Uusküla tn 9 korteriühistult (registrikood 80180269) välja AB

„Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829) kasuks kahju

hüvitis summas 2500 euro (põhinõue) ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 27. augustist 2024 kuni põhinõude

täieliku tasumiseni.

Menetluskulud

4. Jätta V P ja O R menetluskulud AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kanda.

Jätta V P ja O R menetluskulud kindlaks määramata. Hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

5. Jätta AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali menetluskulud, mis on kantud

seoses Narva, Uusküla tn 9 korteriühistu vastu nõude esitamisega, Narva,

Uusküla tn 9 korteriühistu kanda.

Tsiviilasi nr 2-22-13958

6. Mõista Narva, Uusküla tn 9 korteriühistult (registrikood 80180269) välja AB

„Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood

12831829) kasuks

menetluskuluna 512 eurot.

7. Mõista Narva, Uusküla tn 9 korteriühistult välja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali kasuks viivist väljamõistetud menetluskuludelt (512 eurot) VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

Saata kohtumäärus menetlusosalistele

EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie

kuu möödumist määruse tegemisest arvates.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD

1. AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu esitas 20.09.2022 Viru Maakohtule avalduse

V P ja O R vastu.

Avalduse kohaselt:

1.1 Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil XXX. Avaldaja ja

korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr XXX.

Kindlustusvõtjaks on K K. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 200 eurot.

1.2. Avaldaja sai kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt 26.06.2022 toimus kindlustatud

korteris veekahju. Kahjuteate kohaselt said kahjustada WC, vannituba ja köök.

1.3. Avaldaja tegi korteriühistule päringu kahju põhjuse kohta. KÜ vastuse kohaselt on

veekahju alguse saanud korterist nr 82, kus purunes kaasomandis olev soojaveetoru.

1.4. Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud korteri nr XXX üle 05.07.2022 ning koostas

ülevaatuse akti ja kahjustada saanud korteri skeemi. Ülevaatuse akti kohaselt on korteris nr 78

saanud kahjustada WC lagi, sein, integreeritud kapp, põrand; vannitoa lagi ja sein; köögi lagi,

sein ja põrand. Ruumide kahjustatud piirkonnad on märgitud korteri skeemile. Ülevaatuse

käigus pildistas avaldaja esindaja korteri nähtavad kahjustused.

1.5. Korteri nr XXX remondiks tegi hinnapakkumise S OÜ summas 4157,16 eurot. Hageja

hinnangul oli korteri remondiks tehtud hinnapakkumine mõistlik. Hinnapakkumises näidatud

kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks.

2(7)

Tsiviilasi nr 2-22-13958

1.6. Kuna kindlustusvõtja soovis kindlustushüvitist rahas, siis pidasid avaldaja ja

kindlustusvõtja läbirääkimisi kahju hüvitamise osas ning leppisid kokku, et avaldaja hüvitab

kahju summas 2500 eurot kindlustusvõtja arvelduskontole. Avaldaja hüvitas kahju summas

2500 eurot. Omavastutus summas 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.

1.7. Puudutatud isikud 1 ja 2 on korteriomandi XXX (registriosa nr XXX) ühisomanikud.

1.8. Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikutele kuuluvast korterist, esitas avaldaja

03.08.2022 puudutatud isikutele kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Avaldaja palus kahju

hüvitada hiljemalt 17.08.2022. Puudutatud isikud kahju ei hüvitanud.

Avaldaja hinnangul on puudutatud isikute käitumise ja kindlustatud korteri omanikul

veelekkest põhjustatud kahju vahel põhjuslik seos. Korteriomanikul on kohustus hoida korras

eriomandi ese ning hoiduma eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele

kaasomanikele kahjulikku mõju. Avaldaja nõuab puudutatud isikutelt solidaarselt 2500 euro

kahju hüvitamist. Avaldaja ei nõustu puudutatud isikute seisukohaga, et lekke koht asus

korteriühistu mõjusfääris.

2. Puudutatud isikud nõuet ei tunnista. Puudutatud isikute korter on kindlustatud Swedbanki

kaudu. Swedbanki kindlustus tellis ekspertiisi ning vastutavateks isikuteks ei ole puudutatud

isikud, vaid tehniline probleem ja avarii on korteriühistu mõjusfääris, vastutatavaks isikuks

on korteriühistu. Seega puudutatud isikutel puudub vastutus avaldaja ees.

3. Avaldaja esitas 27.08.2024 kohtule alternatiivse kahju hüvitamise nõude Narva, Uusküla tn

9 korteriühistu (edaspidi ka korteriühistu) vastu. Palub alternatiivselt välja mõista

korteriühistult avaldaja kasuks kahju summas 2500 eurot (põhinõue), viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 27.08.2024 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni, avaldaja menetluskulu ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

avaldaja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni

menetluskulu täieliku tasumiseni.

Avalduse kohaselt kui maakohus tuvastab, et V P ja O R ei ole oma kohustust rikkunud, võib

avaldajal olla õigus nõuda kahju hüvitamist oma kohustust rikkunud teistelt isikutelt. Kuna

antud hetkel saab eeldada, et V P ja O R on oma kohustust rikkunud ning nad ei ole

vastupidist tõendanud, siis esitab avaldaja korteriühistu vastu nõude alternatiivselt. Poolte

vahel puudub vaidlus, et korteris XXX purunenud veetoru oli kaasomandis. Avaldaja

hinnangul võivad ka käesoleval juhul vastutada kahju eest V P, O R ja Narva, Uusküla tn 9

korteriühistu solidaarselt.

4. Viru Maakohus 30.08.2024 võttis alternatiivse nõude korteriühistu vastu menetlusse.

5. Korteriühistu 21.09.2024 võttis avalduses toodud asjaolud õigeks ning on nõus avalduse

rahuldamisega. 26.06.2022 toimunud avarii korteris nr XXX on toonud kaasa ka korterite nr

XXX ja nr XXX ujutamist: on läinud katki toru PPR diameetriga 32 mm – kuuma vee

torustiku püstik, mis on korteriühistu vastutuse mõjusfääris.

6. Avaldaja 24.09.2024 esitas avalduse, milles loobub nõudest puudutatud isikute I ja II vastu

ja palub rahuldada nõue puudutatud isiku III vastu.

7. Puudutatud isikutel I ja II ei ole vastuväiteid avaldusest loobumine osas. Kuivõrd

korteriühistu tunnistas avaldust, paluvad jätta menetluskulud korteriühistu kanda. Puudutatud

isikud ei soovi esitada menetluskulude nimekirja.

8. Korteriühistu teatab, et on nõus avalduse rahuldamisega. Puudutatud isik III võtab endale

kanda avaldaja menetluskulud seisuga 24.09.2024 kogusummas 594 eurot.

3(7)

Tsiviilasi nr 2-22-13958

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduste ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja

hinnanud kogutud tõendeid kogumist, leiab, et tuleb võtta vastu avaldusest loobumine

puudutatud isikute I ja II suhtes ja lõpetada nende suhtes asjas menetluse. Korteriühistu vastu

esitatud avaldus tuleb rahuldada.

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja

kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 475 lg 2 sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses

läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel kohus

lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb

korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi

on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Riigikohus selgitab lahendis 2-19-

19561 p 13, kui asja sisu järgi on tegemist hagita menetluses lahendatava asjaga, siis sellises

menetluses esitatava nõude olemus ei muutu asjaolu tõttu, et nõue on läinud kas

loovutamisega või seaduse alusel võlausaldajalt üle kolmandale isikule.

11. Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg 3 tähenduses.

Avaldaja kui kindlustusandja nõue põhineb asjaolul, et VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb

kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud

isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Tegemist on nõude üleminekuga

seaduse alusel kannatanult kindlustusandjale. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse

nõude loovutamise kohta sätestatut (VÕS § 173 lg 2). Kolmas isik võib esitada

kindlustusandja vastu kõik vastuväited, mis ta oleks saanud esitada ka kahju kannatanud isiku

vastu (VÕS § 171 lg 1). Nõude üleminek ei muuda selle identiteeti.

12. Kohus lahendab asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita

asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

TsMS § 475 lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse

tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab

kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

Nõudest loobumine

13. Avaldaja esitas kohtule avalduse puudutatud isikute I ja II vastu esitatud nõudest

loobumiseks. Avaldaja loobub oma nõudest puudutatud isikute vastu kuna puudutatud isik III

(korteriühistu) võttis avaldaja nõude õigeks. Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei ole

seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi.

Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võtab kohus avaldusest loobumise vastu ja lõpetab menetluse

tsiviilasjas puudutatud isikute I ja II vastu. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui

menetlus on lõpetatud, ei saa hageja (avaldaja) uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja

(puudutatud isiku) vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti.

Avalduse lahendamine

4(7)

Tsiviilasi nr 2-22-13958

14. Avaldaja ja korteriühistu ei vaidle selle üle, et korteris nr XXX aadressil XXX purunes

26.06.2022 kaasomandis olev soojaveetoru, tekitades veekahju juhtumi. Samuti ei vaidle

menetlusosalised selle üle, et veekahju juhtumi tõttu sai kannatada elamu korter nr XXX, mis

oli kindlustatud avaldajaga sõlmitud kodukindlustuse lepinguga.

12. Korteriühistu kinnitab, et avarii toimumise koht on korteriühistu mõjusfääris, läinud katki

kuuma vee torustiku püstik. Kohus leiab, et asjas saab lähtuda sellest, et puudutatud isikute I

ja II korteris purunes ühise veevarustusesüsteemi toru, s.o korteriomanike kaasomandi osa.

13. Avaldaja kui kinnistusandja on esitanud puudutatud isiku III vastu VÕA § 115 lg 1 alusel

kahju hüvitamise nõude.

Avaldaja võib nõuda VÕS § 115 lg 1 ja § 127 alusel puudutatud isikult kahju hüvitamist, kui

on täidetud eelkõige järgmised eeldused: 1) puudutatud isik on kohustust rikkunud (VÕS §

115 lg 1); 2) puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st

rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1);3) avaldajale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg

1, § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5)

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

14. Korteriühistu vastutab kahju hüvitamise eest juhul, kui on tuvastatud, et rikutud on mõnda

korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemisega seotud kohustust, mida korteriomanikud

täidavad KrtS § 12 lg 1, § 34 lg-te 1 ja 2 kohaselt korteriühistu kaudu (korteriomandite

kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus). Korteriomandite kaasomandi osa eseme

valitsemise kohustus tähendab eelkõige korteriomanike ühist ning korteriühistu kaudu

täidetavat kohustust tagada korteriomandite kaasomandi osa eseme korrashoid, remont ja

korteriomanditeks jaotatud ehitise säilitamine ja hoidmine korteriomanike määratud

seisukorras.

15. Asjas on leidnud tõendamist, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi

esemest (veetorustikust). Vaidlusalune toru korteriomanike kaasomandi osa, mille seisundi

jälgimine ja korrashoiu tagamine on eeskätt korteriühistu kohustus. Nimetatud seisukohta

kinnitab mh kohtupraktika (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 19. septembri 2023 määrus

tsiviilasjas nr 2-20-9263, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa eeldada, et kaasomandis

paiknevate tehnosüsteemide seisukord püsib ajas muutumatuna, st tehnosüsteemides (s.o

veetorustikus) võib tekkida aja jooksul puuduseid ning selliste puuduste ärahoidmise kohustus

on eelkõige korteriühistul.

16. VÕS § 127 lg-te 1 ja 2 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses,

milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise

tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju

hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega

sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Kuna kuuma vee toru püstik purunes, saab eeldada, et puudutatud isik III rikkus kohustust

tagada kaasomandi osa eseme korrasolek. Korteriühistu vastuses toodu ei lükka eelmärgitud

eeldust ümber, samuti ei ole puudutatud isik III tõendanud, et rikkumine oleks vabandatav

(VÕS § 103 lg 1). 20. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudutatud isik III on kohustust

rikkunud ning ta vastutab selle rikkumise eest. Rikkumise tagajärjel on tekkinud avaldajale

kahju, seega esineb rikkumise ja kahju vahel põhjuslik seos.

5(7)

Tsiviilasi nr 2-22-13958

17. Avaldusest ja kohtule esitatud tõenditest nähtub, et korteris aadressil XXX veelekke

tagajärjel kahjustada saanud WC (lagi, seinad, integreeritud kapp, põrand), vannituba (lagi ja

sein), köök (lagi, sein ja põrand) (dtl 35-151). Korteri nr XXX remondiks tegi

hinnapakkumise S OÜ summas 4157,16 eurot (dtl 25). Kohus nõustub avaldaja hinnanguga,

et korteri remondiks tehtud hinnapakkumine mõistlik. Hinnapakkumises näidatud kulud olid

vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks.

Kuna kindlustusvõtja soovis kindlustushüvitist rahas, lepiti kokku et avaldaja hüvitab kahju

summas 2500 eurot kindlustusvõtja arvelduskontole. Vaidlust ei ole selle üle, et avaldaja

maksis vara kahjujuhtumi välja kindlustushüvitise 2500 eurot (dtl 20).

18. Puudutatud isik III on nõus avalduse rahuldamisega. Kohus leiab, et avaldaja nõue

korteriühistu vastu on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Puudutatud isikult III tuleb välja mõista

avaldaja kasuks kahjuhüvitis summas 2500 eurot.

19. Avaldaja taotleb põhinõudelt viivise väljamõistmist alates 27.08.2024 kuni põhinõude

täieliku tasumiseni seadusjärgses määras. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab avaldaja nõude

korteriühistu vastu.

MENETLUSKULUD

20. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS §

174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

21. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

Avaldaja loobus avaldusest puudutatud isikute I ja II vastu põhjusel, et korteriühistu võttis

nõude õigeks ehk ei esine praegusel juhtumil aluseid puudutatud isikutelt I ja II avaldaja

menetluskulude väljamõistmiseks ning menetluskulud jäävad avaldaja kanda. Puudutatud

isikud avaldasid, et ei esita oma menetluskulude nimekirja. Kohus järeldab, et nad ei soovi

menetluskulude hüvitamist. Kohus jätab avaldusest loobumisega seotud menetluskulud

kindlaks määramata.

22. Kohus leiab, et TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud puudutatud isiku III

kanda, sest asjaolusid arvestades on see avaldaja suhtes õiglane. Kohus rahuldas avalduse.

23. Lähtuvalt TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS

§-s 218 sätestatu kohaselt.

24. Taotluse kohaselt on avaldaja kantud menetluskulud summas 594 eurot, seal hulgas on

riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 544 eurot. Avaldajale on osutatud õigusabi 4,53

tundi ulatuses, hinnaga 120 eurot tund ilma käibemaksuta.

6(7)

Tsiviilasi nr 2-22-13958

Avaldaja oli tasunud käesolevas asjas hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 50 eurot, mis

on TsMS § 138 lg 1 ja 2 tulenevalt põhjendatud avaldaja menetluskulu.

Avaldajat esindas käesolevas tsiviilasjas TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele vastav lepinguline

esindaja. Tema on osutanud õigusabi kohtuvaidluse ettevalmistamisel ja avalduse

koostamisel, tasu on vastavalt menetluskulude nimekirjale 120 eurot, käibemaksu ei lisandu.

Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu on mõistliku suurusega.

Menetluskulude nimekiri sisaldab lepingulise esindaja ajakulus toimingud kogu menetluse

kestel. Kohus leiab, et põhjendamatu on korteriühistu kanda jätta toimingud seoses

26.10.2022 kohtumääruse ja kolme (27.10.2022, 04.11.2022, 10.11.2022) seisukohtade

tutvumisega kokku 41 minuti ehk 0,68 tundi. Need toimingud on tehtud kuni korteriühistu

vastu nõude esitamiseni. Muud avaldaja lepingulise esindaja kulud 3,85 tundi, seal hulgas ka

avalduse esitamise ajakulu on põhjendatud, kokku summas 462 eurot.

25. Seega on avaldaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 512 eurot (riigilõiv 50

eurot + lepingulise esindaja kulu 462 eurot) ja tuleb mõista puudutatud isikult III välja

avaldaja kasuks.

26. Avaldaja on taotlenud mõista menetluskuludelt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu

täieliku tasumiseni. Kohus rahuldab avalduse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova

kohtunik

7(7)