3-24-1776/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Määruse tegemise aeg ja koht

9. oktoober 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1776

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 03.06.2024

ettekirjutuse nr 1052279445 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X (Bangladeshi Rahvavabariigi kodanik,

sündinud XX XX XXXX), volitatud esindaja Kaimo

Räppo

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Kristiina-Marita Alliksoo

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta X vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.

2. Rahuldada X kaebus ning tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 03.06.2024

ettekirjutus tervikuna.

3. Rahuldada kaebaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ning mõista

Politsei- ja Piirivalveametilt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 20

eurot.

4. Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi ja sünniaeg tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 08.11.2024. Kui apellant

ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et

ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X on Bangladeshi Rahvavabariigi kodanik, kes omab elamisluba1 Soomes töötamiseks

kehtivusega 24.11.2022–24.11.2026.

2. Harju Maakohtu 29.05.2024 otsusega väärteoasjas nr 4-24-1879 tunnistati X süüdi

liiklusseaduse (edaspidi LS) § 227 lg 4 ja § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemises ning mõisteti karistuseks vastavalt 4 ja 3 päeva aresti. Kohus otsustas

pöörata väärteomenetluse seadustiku § 205 lg 1 alusel kohtuotsuse koheselt täitmisele.

Määratud arest (kokku 7 päeva) kuulus kandmisele viivitamata. Aresti kandmise aja

alguseks arvati X kinnipidamine 28.05.2024. Maakohtu otsus jõustus 06.06.2024.

3. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) lõpetas välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) §

52 lg 1 punkti 7 ja § 52 lg 4 punkti 1 alusel 03.06.2024 teatisega2 nr 0390/2024

ennetähtaegselt X viisavaba lubatud viibimisaja ja lühendas seda ühekordselt. Samal päeval

tegi PPA X ettekirjutuse nr 10522794453 Eesti Vabariigist lahkumiseks seitsme päeva

jooksul, kuid mitte hiljem kui 10.06.2024, ning kohaldas tema suhtes siseriiklikku

sissesõidukeeldu kolmeks aastaks (edaspidi ettekirjutus). X täitis temale koostatud

ettekirjutuse ja lahkus Eestist 04.06.20244.

4. X (edaspidi kaebaja) esitas 13.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles

ettekirjutuse nr 1052279445 täies ulatuses tühistamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja seisukoht

5.1. Ettekirjutus on õigusvastane ja tuleb tühistada.

5.2. Kaebajat karistati ühe ja sama väärteo eest kaks korda, st rikutud on ne bis in idem

põhimõtet. Kaebajal puuduvad kehtivad karistused, va Harju Maakohtu 29.05.2024 otsusega

määratud arest, mille kaebaja on ära kandnud.

5.3. Vaidlustatud ettekirjutuse kohaselt ei vasta kaebaja Eestisse saabumise väidetav eesmärk

tegelikule eesmärgile. Nimetatud järeldus ei vasta tegelikele asjaoludele. Kaebaja reisis koos

kahe sõbraga Soomest Läti Vabariiki ja sealt tagasi Soome. Vastustaja ei ole ettekirjutuses

põhjendanud, miks ohustab kaebaja avalikku korda.

5.4. Ettekirjutusest ei nähtu, miks on alust arvata, et kaebaja ei lõpetaks süütegude

toimepanemist. Kaebaja ei ohusta Eesti avalikku korda, kuna kaebajal ei ole ega ole olnud

plaani ega tahtmist pikemalt Eestis peatuda. Kaebaja suhtes on rakendatud

ebaproportsionaalseid meetmeid sissesõidukeelu osas. On kaheldav, kas PPA-le antud ütlused,

mille kohaselt tal ei ole plaani ega tahtmist Eestis peatuda; tal ei ole kolmeaastase

sissesõidukeelu kohaldamisele vastuväiteid; sissesõidukeelu kehtestamine ei sega tema elu, on

antud vabalt. Ei nähtu õiguste selgitamist ega arutelu, ammugi mitte võimalust esindaja

kasutamiseks niivõrd kaaluka küsimuse osas.

1 Digitaalse kohtutoimiku lehekülg (edaspidi dtl) 12–13.

2 Dtl 18.

3 Dtl 15jj.

4 Vt vastus kaebusele, lisa 5; dtl 49.

5.5. Vastustaja lõpetas vaidlustatud otsusega kaebaja viisavaba lubatud viibimisaja ja seda

lühendati ühekordselt VMS § 52 lg 1 punkti 7 ja § 52 lg 4 punkti 1 alusel. Kaebajal on Soome

kehtiv elamisluba, jääb arusaamatuks, kuidas ja mis alusel viidatud sätteid kohaldati.

5.6. Kaebaja soovib anda ütlusi kohtuistungil5. Kohus on ennatlikult jõudnud seisukohale

nagu õigushüve, mille üle vaieldakse, ei oleks kaalukas. Sissesõidukeeld võib tuua kaasa

kaebajale mistahes Schengeni riigis negatiivseid tagajärgi.

6. Vastustaja seisukoht

6.1. Kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

6.2. Kaebajat ei ole karistatud ühe ja sama süüteo eest kaks korda. Ettekirjutus on

haldusõiguslik meede.

6.3. PPA nõustub kaebajaga, et vaidlustatud otsuses puuduvad arusaadavad põhjendused, miks

kaheldi kaebaja saabumise eesmärgis. Tegemist on PPA eksimusega ning asjaolusid selliseks

arvamuseks ei esinenud. Vaidlust ei saa olla, et kaebaja pani toime avalikku korda ohustava

teo.

6.4. Arvestades kaebaja toime pandud tegu ning prognoosi, et ta võib seda teha ka tulevikus,

on kolmeks aastaks sissesõidukeelu kohaldamine põhjendatud. Vastavad seisukohad on

esitatud ettekirjutuses. PPA ei ole sissesõidukeeldu kohaldades kaalutlusõiguse teostamisel

eksinud. Olgugi, et süüteo toime panemist ja sellega seonduvalt avaliku korra ohustamist ei

saa välistada ühegi isiku puhul, siis kaebaja puhul on oluline arvestada, et ta pani süüteo toime

ajal, mil ta viibis lühikest aega Eestis. Eelnevat arvesse võttes ei saa kaebaja puhul välistada

uue sarnase süüteo toime panemist ka tulevikus. Alust kohaldada sissesõidukeeldu kolmest

aastast lühemaks ajaks ei olnud. Kaebaja ei toonud temaga toimunud ärakuulamise käigus ega

kaebuses välja ühtegi vastavat asjaolu. Samuti ei esinenud asjas humaanseid kaalutlusi.

Kaebaja andis 03.06.2024 toimunud küsitlusel teada, et tal puudub igasugune seos Eestiga.

Lisaks ei olnud kaebajal Eestiga seoses mingeid plaane ning ta kinnitas, et sissesõidukeeld ei

sega tema elu. Kui sissesõidukeeld justkui ei mõjuta kaebajat, kuna tal ei ole ega ole olnud

plaanis pikemalt Eestis peatuda, siis ei riiva ega riku kohaldatud sissesõidukeeld kaebaja

õigusi. Tegemist on üksnes siseriikliku sissesõidukeeluga.

6.5. Kohaldatud sissesõidukeeld on lubatav ja proportsionaalne. Ka ei viita miski sellele, et

kaebaja ütlused on saadud kaheldaval viisil. Kaebaja kuulati lahkumisettekirjutuse

koostamise protsessis ära ning tal oli võimalik tuua välja asjaolud, mis võinuks omada mõju

määratavale sissesõidukeelule. Kaebajale on selgitatud küsitluse alguses tema õiguseid ja

kohustusi. Lisaks on teda hoiatatud valeandmate esitamise eest. Küsitluse protokolli lõpus

kinnitab kaebaja allkirjaga, et talle tõlgiti protokolli sisu ning tal ei olnud sellele vastuväiteid.

6.6. PPA lõpetas kaebaja seadusliku aluse ajutiseks Eestis viibimiseks (VMS § 43 lg 1 punkt

6), mis tulenes kaebajal Soome elamisloast, ennetähtaegselt. Kuna kaebajal puudus muu alus

Eestis viibida, tuli talle seejärel koostada ettekirjutus Eestist lahkumiseks, milles kohaldati

põhjendatult sissesõidukeeldu kolmeks aastaks.

5 Kaebaja vastav taotlus saabus kohtule täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks antud tähtaja sees pärast

asja määramist läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.

6.7. Kaebajal ei ole võimalik vaidlustada 03.06.2024 ettekirjutust täies ulatuses, vaid üksnes

sissesõidukeelu kohaldamise osas, kuna lahkumiskohustus on kaebaja poolt juba täidetud.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Vaidluse all on ettekirjutuse, millega kohustati kaebajat Eestist lahkuma hiljemalt

10.06.2024 ja talle kohaldati siseriiklikku sissesõidukeeldu kolmeks aastaks, õiguspärasus.

8. Vaidlust ei ole, et:



kaebajal on Soome Vabariigi elamisluba kehtivusega kuni 24.11.2026;



kaebaja viibimisõigus lõpetati PPA 03.06.2024 teatisega nr 0390/2024;



kaebaja lahkus Eestist 04.06.2024.

9. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada. HMS § 54 sätestab haldusakti ühe õiguspärasuse

eeldusena kaalutlusvigade puudumise. Kaalutlusvigadeks on muu hulgas seaduses sätestatud

kaalutlusõiguse teostamata jätmine või mõne olulise asjaolu arvestamata jätmine. Kohtule ei

nähtu, et ettekirjutuse tegemisel oleks PPA arvestanud, et kaebajal on Soome elamisluba, mis

omakorda tingib PPA-le kaalutlusõiguse lahkumisettekirjutuse tegemiseks.

10. Õige on PPA seisukoht, et väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS)

§ 7 lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt tuleb ebaseaduslikult Eestis viibivale välismaalasele

teha lahkumisettekirjutus. Ent VSS sätestab sellest kaalutlusõiguseta kohustusest ka erandid.

Riigikohus märkis 16.06.2023 otsuse nr 3-21-838 punktis 18, et teatud juhtudel võidakse osa

isikuid kohustada Eestist lahkuma ilma lahkumisettekirjutust tegemata. Seejuures viitas

Riigikohus VSS § 76 lg-le 3, mis sätestab, et välismaalast, kellel on seaduslik alus Schengeni

konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigis elamiseks või ajutiseks viibimiseks,

kohustatakse lahkuma sellesse riiki. Kui välismaalane seda kohustust ei täida või välismaalase

väljasaatmine on avaliku korra või riigi julgeoleku huvides, tehakse talle ettekirjutus lahkuda

Eestist VSS § 17 lg-s 1 sätestatud vastuvõtvasse riiki.

11. Arvestades asjaolu, et kaebajal on Soome elamisluba, siis oleks PPA pidanud VSS § 7 lg

1 kohaldamise kõrval kaaluma ka VSS § 76 lg 3 kohaldamist, ehk kas asjaolusid arvestades on

lahkumisettekirjutuse tegemine vajalik. Kohtule ei nähtu, et PPA oleks VSS § 76 lg 3

kohaldamist üldse praegusel juhul kaalunud ning hinnanud, kas lahkumisettekirjutuse

tegemine on vajalik ja põhjendatud. Ehkki kohus möönab, et VSS § 76 lg 3 näeb ette, et

avaliku korra tagamise huvides võidakse lahkumisettekirjutus teha, siis ei nähtu

ettekirjutusest, et PPA oleks sellest aspektist ettekirjutuse tegemist analüüsinud. Avaliku korra

tagamise vajadus nähtub üksnes sissesõidukeelu kehtestamise põhjendusest. Ettekirjutusest

nähtuvalt ei olnud lahkumisettekirjutuse tegemise aluseks kaebajast lähtuv oht avalikule

korrale, vaid asjaolu, et kaebaja viibimisaeg lõpetati ennetähtaegselt ning kaebajal ei olnud

Eestis viibimiseks enam seaduslikku alust. Seega ehkki üldjuhul puudub PPA-l kaalutlusõigus

lahkumisettekirjutuse tegemiseks, siis praegusel juhul ei olnud see nii. Kohtule ei nähtu, et

PPA kaalutlusõiguse ja VSS §-i 76 kohaldamise välistaks kaebajale tehtud ajutise

viibimisõiguse lõpetamise teatise tegemine või asjaolu, et kaebaja oli viibimisõiguse

lõpetamisele eelnevalt kandnud Harju Maakohtu 29.05.2024 otsuse nr 4-24-1879 alusel

karistust 7 päeva aresti.

12. VSS § 7 lg-s 1 sätestatud lahkumisettekirjutuse tegemine ning VSS § 76 lg-s 3 sätestatud

isiku kohustamine lahkuma Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigi riiki ei

ole samatähenduslikud. Sel põhjusel ei saa lugeda ettekirjutuse resolutsiooni

lahkumiskohustuse osas ka selliselt, et sellega oleks kaebajale pandud VSS § 76 lg-s 3

sätestatud lahkumiskohustus.

13. Kuna lahkumiskohustuse tegemine ei olnud kaalutlusõiguse teostamata jätmise tõttu

õiguspärane, siis ei ole õiguspärane ka sellele järgnenud sissesõidukeelu kehtestamine. Ehkki

kohus möönab, et teatud juhtudel võib PPA kohaldada isikule sissesõidukeeldu ka ilma

lahkumiskohustust määramata, siis ei ole praegusel juhul PPA seda teinud. Nimelt põhineb

kaebajale kohaldatud sissesõidukeeld sellel, et teatisega lõpetati kaebaja viibimisõigus ja talle

tehti lahkumisettekirjutus ehk VSS 2. ptk sätetel. Seda kinnitab nii ettekirjutuse põhjendav osa

kui ka sissesõidukeelu kehtestamise õiguslikud alused (VSS § 74 lg 1 ja lg 42). Kaebajale ei

kohaldatud sissesõidukeeldu VSS 5. peatüki alusel, mis lubab sissesõidukeelu kehtestamist

lahkumisettekirjutust tegemata.

14. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et PPA 03.06.2024 ettekirjutus tuleb tühistada.

Ettekirjutuse tühistamine ei välista PPA õigust kohaldada kaebajale sissesõidukeedu VSS 5.

peatüki sätete alusel.

Vastuväite lahendamine

15. Kaebaja avaldas pärast asja kirjalikus menetluses läbivaatamiseks määramist, et soovib

anda ütlusi kohtuistungil. Kaebaja hinnangul jõudis kohus ennatlikult seisukohale nagu

õigushüve, mille üle vaieldakse, ei oleks kaalukas. Kohus käsitab kaebaja esindaja taotlust

vastuväitena kohtu tegevusele. Kohus on seisukohal, et kaebaja esindaja vastuväide ei ole

põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

16. Esmalt märgib kohus, et kohus ei pidanud asjaomaseid õigushüvesid piisavalt kaalukaks,

et need muudest asjaoludest sõltumatult tingiks vajaduse asja arutamiseks kohtuistungil.

Ehkki kaebaja jaoks võivad vaidlusest mõjutatud õigushüved olla kaalukad, on kohtu jaoks

oluline see, et käesolev asi on olnud vaidluse lahendamiseks kirjalikus menetluses piisavalt

selge. Asjas olulised faktilised asjaolud on selged ja üheselt mõistetavad. Vaidluse all olevad

küsimused liigituvad õiguslike küsimuste hulka. Arvestades asja sisulist iseloomu, ei nähtu

kohtule muud vajadust istungi korraldamiseks, sh küsimustes, mille kohta on poolte

õigusteadmistega esindajad kirjalikke seisukohti avaldanud.

17. Mis puudutab kaebaja soovi anda kohtuistungil ütlusi, siis ei ole kohtuistungi

korraldamine lubatud pelgalt selleks, et menetlusosaline saaks ette kanda kirjalikult esitatud

seisukohti. Samuti ei ole kohtuistung kohaks, kus menetlusosaline saaks esitada uusi avaldusi.

Ka kaebaja vande all üle kuulamine ei ole kaebaja enda taotlusel võimalik (HKMS § 64).

Kuna kaebaja ei saa kohtuistungil esitada uusi avaldusi (sh väiteid), siis saaks kohus

kohtuistungil lähtuda üksnes seni kirjalikus menetluses avaldatust. Kaebajal on olnud

võimalik kirjalikus menetluses seisukohti avaldada ning kohtule ei nähtu, et suulise istungi

korraldamine võiks asja lahendamisele kuidagi kaasa aidata. Kohus hindab haldusakti

õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2) ega hinda kaalutlusotsuse

otstarbekust (HKMS § 158 lg 3).

18. Kaebaja vastuväide kohtu tegemisele jääb rahuldamata.

Menetluskulud ja muud menetluslikud otsustused

19. HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kuna kohus rahuldab kaebuse, siis tuleb kaebajale hüvitada kaebuse esitamisel tasutud

riigilõiv 20 eurot. Õigusabikulud jätab aga kohus kaebajale hüvitamata, kuna kohtule esitatud

taotlus ei vasta nõuetele. Nimelt sätestab HKMS § 109 lg 1, et menetluskulude

väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja

kuludokumendid. /…/ Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja

kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude

nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

20. Kaebaja ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille alusel saaks kohus

hinnata ühe või teise menetlustoimingu tegemiseks kulunud aja põhjendatust. Kaebuses

märkis kaebaja, et tema menetluskulud on 1000 eurot (sh käibemaks) ning need sisaldavad

ettekirjutuse analüüsimist ning kaebuse koostamist6. Täiendavate seisukohtade esitamisel

märkis aga kaebaja, et ta on tasunud kaebuse koostamise ja esitamise eest õigusabi kulusid

kokku 1830 eurot7. Selle kohta esitati kohtule ka arve nr 2024/0131.

21. Kuna kohtule ei ole esitatud menetluskulude nimekirja ning kaebuse esitamisel ja

kirjaliku menetluse seisukohtadele lisatud arve ja menetluskulude hüvitamise taotlus erinevad

teineteisest ulatuslikult, ehkki on esitatud ühe ja sama asja eest, siis ei ole kohtul võimalik ka

kontrollida kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus märgib, et kohtule esitatud arve pärineb

kaebuse esitamisele eelnenud ajast8, mistõttu tõusetub kohtul ka küsimus, miks kaebaja taotles

algselt väikesemas ulatuses menetluskulude hüvitamist ning mida kohtule esitatud arve

tegelikult sisaldab. Seega, kuna kohtule ei ole esitatud nõuetekohaselt menetluskulude

nimekirja ning kohtule ei ole menetluskulude tekkimine jälgitav, siis jäävad kaebaja õigusabi

kulud tema enda kanda.

22. Asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus selles kaebaja nime ja sünniaja

tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

6 Dtl 4

7 Dtl 56–57.

8 Kaebus esitati kohtule 13.06.2024 ning arve koostati 12.06.2024.