3-24-2419/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2419

Määruse kuupäev

9. oktoober 2024

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

E.S-i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses psühhiaatrilise abi osutamata jätmisega

Menetlusosalised

Kaebaja E.S

Vastustaja Tartu Vangla, volitatud esindaja Agu Rillo

RESOLUTSIOON

1. Jätta E.S-i kaebus läbi vaatamata.

2. Võtta asja materjalide juurde haldusasja nr 3-24-2355 juurest Tartu Vangla 8.

oktoobri 2024. a vastus kaebusele.

3. Jätta E.S-i taotlus tõendite kogumiseks läbi vaatamata.

4. Jätta E.S-i taotlus haldusasja nr 3-24-2419 liitmiseks haldusasjadega nr 3-24-2321 ja

3-24-2355 rahuldamata.

5. Tühistada Tartu Halduskohtu 1. oktoobri 2024. a määruse resolutsiooni p-ga 6

vastustajale määratud kaebusele vastamise tähtaeg.

6. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

155 lg 5 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E.S (kaebaja) esitas 23. juunil 2024 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju

hüvitamiseks. Tartu Vangla psühhiaater ei osutanud kaebajale abi ja ei kuulanud teda ära.

Sellega alandas psühhiaater kaebaja väärikust ja kahjustas tema vaimset tervist. Psühhiaatri

tegevus oli tingitud kaebaja konfliktist teise psühhiaatriga, kuivõrd arstid on omavahel sõbrad.

Kaebaja on kinnipeetav, kellel puudub teatud olukordades enda üle kontroll ning ta tervis

seati ohtu. Kaebajal puudub vanglas psühhiaater, kellega koostööd teha.

3-24-2419

2. Tartu Vangla jättis 23. augusti 2024. a otsusega nr 1-13/24/409-2 kaebaja kahjunõude

rahuldamata. Vangla on tutvunud kaebaja tervisekaardiga alates 12. aprillist 2018 ning tema

terviseandmetest ei nähtu kahjunõudes väidetud kahju tekkimist. Kaebajale on psühhiaatri

teenust osutatud vastavalt vajadusele ning piisavalt. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit,

millest võiks järeldada, et vangla on kaebaja väärikust alandanud. Miski ei viita sellele, et

psühhiaatri osutatud tervishoiuteenus oleks olnud keskmisest tervishoiuteenusest madalama

kvaliteediga. Ükski tõend ei kinnita ka kaebaja väidet, et tervishoiuteenuse kvaliteet oleks

olnud mõjutatud kaebaja eelnevast rünnakust teise tervishoiutöötaja vastu.

3. Kaebaja esitas 26. augustil 2024 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Tartu

Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses talle psühhiaatrilise abi osutamata

jätmisega. Kaebaja palub tema kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 20 000 eurot või

õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. Kaebaja põhjendab, et psühhiaater ei osutanud talle abi

ega kuulanud teda ära, alandas kaebaja väärikust ning kahjustas tema vaimset tervist.

Psühhiaatri tegevus on tingitud kaebaja konfliktist teise psühhiaatriga. Psühhiaater läks töölt

minema ning kaebajale jäigi abi osutamata. Kaebaja selgitab täiendavalt, et tema viimane

vastuvõtt oli 11. juunil 2024 ning seejärel võimaldati talle uuesti teise psühhiaatri vastuvõttu

alles 31. juulil 2024. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.

4. Tartu Vangla esitas kohtule 2. septembril ja 11. septembril 2024 vastused kohtunõuetele.

Vangla esitas kohtule kaebaja 23. juuni 2024. a kahju hüvitamise taotluse, Tartu Vangla 23.

augusti 2024. a otsuse nr 1-13/24/409-2 ja kaebaja tervisekaardi väljavõtte. Vanglale

teadaolevalt ei ole vanglas menetluses kahjunõuet seoses asjaoluga, et kaebaja viimane

psühhiaatri vastuvõtt oli 11. juunil 2024 ning seejärel võimaldati talle uuesti teise psühhiaatri

vastuvõttu 31. juulil 2024.

5. Tartu Halduskohus vabastas 1. oktoobri 2024. a määrusega kaebaja riigilõivu tasumise

kohustusest kaebuse esitamisel seoses väärikuse alandamisega ning märkis, et tervisekahju

puudutavas osas on kaebus riigilõivuvaba. Kohus võttis menetlusse E.S-i kaebuse Tartu

Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses talle 11. juunil 2024 ja varasemalt

psühhiaatri poolt psühhiaatrilise abi osutamata jätmisega, millega vangla alandas väidetavalt

kaebaja väärikust ning põhjustas talle tervisekahju. Kohus andis vastustajale tähtaja kaebusele

vastamiseks. Ühtlasi palus kohus kaebajal selgitada hüvitamisnõude aluseks olevaid

asjaolusid. Kaebaja peab kohtule täpselt selgitama, millal ja millistel vastuvõttudel

psühhiaater talle abi ei osutanud ning milles kaebajale abi osutamata jätmine seisnes. Samuti,

kuidas alandas vangla sellega kaebaja väärikust ja kahjustas tema tervist, milles talle

põhjustatud kahju täpselt seisneb ning kuidas on tekkinud kahju põhjuslikus seoses vangla

tegevusega.

6. Kaebaja esitas 8. oktoobril 2024 kohtule vastuse, milles selgitab, et tema hüvitamisnõue on

seotud 11. juuni 2024. a psühhiaatri vastuvõtuga. Psühhiaater ei huvitunud vastuvõtul sellest,

mida kaebaja talle rääkis, ei teinud kaebajast välja ega võimaldanud talle vajalikku

psühhiaatrilist abi, sh ei pikendanud tema ravi ega paigutanud teda psühhiaatriaosakonda. 11.

juunil 2024 tehtud sissekande kohaselt pidi kaebaja uus vastuvõtt toimuma ajavahemikul 15.

juuni kuni 19. juuni 2024, kuid kaebaja sai psühhiaatri juurde oluliselt hiljem. Psühhiaater

oleks pidanud kaebajale tuge pakkuma, kuid ei teinud seda, alandades kaebaja väärikust ning

kahjustades tema tervist. Kaebaja taotleb vanglalt täiendavate tõendite kogumist.

2

3-24-2419

7. Kaebaja esitas 9. oktoobril 2024 kohtule taotluse, milles soovib teada, kas oleks võimalik

ühendada haldusasjade nr 3-24-2321, 3-24-2355 ja 3-24-2419 menetlused, kuna haldusasjad

on sarnase sisuga.

KOHTU SEISUKOHT

8. Algselt sai kohus aru, et kaebaja nõuab Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamist seoses 11. juunil 2024 ja varasemalt psühhiaatri poolt psühhiaatrilise abi osutamata

jätmisega. Kuna kohtule jäid hüvitamisnõude asjaolud ebaselgeks, palus kohus kaebajal

täpselt selgitada, millal ja millistel vastuvõttudel psühhiaater talle vajalikku abi ei osutanud

ning milles kaebajale abi osutamata jätmine seisnes. Nüüdseks on kaebaja täpsustanud, et

tema esitatud hüvitamisnõue puudutab üksnes 11. juuni 2024. a vastuvõttu, mil psühhiaater ei

võimaldanud talle vajalikku psühhiaatrilist abi, alandades sellega kaebaja väärikust ja

kahjustades tema vaimset tervist. Kohus on seisukohal, et kaebuse edasine sisuline

menetlemine ei ole põhjendatud.

9. HKMS § 151 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast

kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad sama seadustiku § 121 lg-s 1 sätestatud asjaolud.

HKMS § 121 lg 1 p 3 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja

on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem

kaebus on kohtu menetluses.

9.1. Kohus on kohtute infosüsteemist tuvastanud, et kaebaja käesolevas asjas esitatud kaebuse

nõue ja selle alusena välja toodud asjaolud kattuvad tervisekahju puudutavas osas haldusasjas

nr 3-24-2355 esitatuga. Kaebaja esitas 17. augustil 2024 Tartu Halduskohtule haldusasjas nr

3-24-2355 kaebuse, milles nõuab Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses

vangla psühhiaatri poolt 11. juunil 2024 talle abi mitteosutamise, ära kuulamata jätmise, ravi

mittemääramise ja psühhiaatriaosakonda mittepaigutamisega. Kaebaja osundas, et talle ei

osutatud vaimse tervise abi, talle määratud ravi oli lühike ja ei aidanud kaebajat. Seega nõuab

kaebaja haldusasjas nr 3-24-2355 sarnaselt käesoleva haldusasjaga Tartu Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamist seoses talle 11. juuni 2024. a psühhiaatri vastuvõtul

psühhiaatrilise abi osutamata jätmisega ning eeltooduga talle tervisekahju põhjustamisega.

Kohus võttis 5. septembri 2024. a määrusega E.S-i kaebuse haldusasjas nr 3-24-2355

menetlusse. Käesolevas asjas esitatud hilisem kaebus on seega selles osas korduv.

9.2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus E.S-i kaebuse HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 3

alusel läbi vaatamata osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema

tervise kahjustamisega.

10. Osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema väärikuse

alandamisega, ei ole küll tegemist korduva kaebusega, kuid ka selles osas tuleb kohtu

hinnangul jätta E.S-i kaebus läbi vaatamata. HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta

kaebuse määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad sama

seadustiku § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus

tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

10.1. Kaebaja tervisekaardist nähtub, et psühhiaater on 11. juunil 2024 teinud kaebaja

ravipäevikusse järgmise kande: „Patsient vastuvõtul. Pahur, kriitiline ja üleoleva

suhtumisega nii vanglatöötajatesse kui arstidesse. Uurin, et kas antidepressandist

3

3-24-2419

võõrutamine on halvasti mõjunud, teinud närviliseks. Antidepressante ei soovi. Julgustatud

rohkem vestlema sektori psühholoogiga, kellega pidi olema hea kontakt. Tagasi järgmisel

nädalal seisundi hindamiseks. Jätkab esilagu ketipinori 200 mg ööseks, cyclodoli 4 mg“.

Kaebaja põhjendab, et vangla põhjustas talle 11. juuni 2024. a psühhiaatri vastuvõtuga

mittevaralist kahju, kuna psühhiaater ei huvitunud vastuvõtul kaebajast, ei teinud temast välja,

ei pakkunud kaebajale vajalikku tuge ning ei võimaldanud talle vajalikku ravi. Lisaks sellele,

et kaebaja hinnangul kahjustas vangla tema vaimset tervist on ta ka seisukohal, et psühhiaatri

tegevus eelkirjeldatud vastuvõtul alandas tema väärikust.

10.2. Psühhiaatri väidetav ükskõikne suhtumine ja vajaliku ravi andmata jätmine sai kaebajale

põhjustada eelkõige tervisekahju, mille osas toimub kohtumenetlus haldusasjas nr 3-24-2355

ning mille osas kohus kaebaja õiguse riive ulatusele hinnangut ei anna. Kohus on aga

seisukohal, et kuigi kaebaja heaolu võis psühhiaatri tegevuse tõttu teatud ulatuses langeda, siis

ei saanud eeltoodu tuua lisaks võimalikule tervisekahjule kaebajale kaasa selliseid kannatusi,

mida saaks pidada kaebaja väärikust intensiivselt riivavaks. Ka kaebaja kirjeldatud etteheited

vangla tegevusele seonduvad peamiselt tema vaimse tervise kahjustamisega ega kinnita, et

vangla oleks põhjustanud kaebajale täiendavalt ülemääraseid hingelisi üleelamisi.

10.3. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku

võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle

tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada

sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9

lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh

väärikuse alandamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine

on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette

vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada

rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017.

a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Kohus ei anna hinnangut,

kas vangla võis põhjustada kaebajale 11. juuni 2024. a psühhiaatri vastuvõtuga tervisekahju,

kuid leiab, et psühhiaatri tegevus eelkirjeldatud vastuvõtul ei saanud põhjustada kaebajale

lisaks eeltoodule selliseid ebamugavusi, mida võiks pidada kaebaja väärikust alandavaks

määral, et oleks õigustatud sel põhjusel mittevaralise kahju hüvitamine. Kohtul ei ole

haldusasja materjalidele tuginedes põhjust eeldada, et psühhiaater kohtles kaebajat

vaidlusalusel vastuvõtul ebainimlikult, julmalt või alandavalt. Usutav on, et psühhiaatri

tegevus võis tekitada kaebajas pahameelt, nördimust jm sarnaseid üleelamisi, kuid sedalaadi

ebameeldivused ei ületa lävendit, mida saab lugeda mittevaraliseks kahjuks. Seega ei ole E.S-i

kaebuse rahuldamine tõenäoline.

10.4. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus E.S-i kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 21

alusel läbi vaatamata osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema

väärikuse alandamisega.

11. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda

uuesti kohtusse ning kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

12. Kohus võtab omaalgatuslikult E.S-i kaebuse läbi vaatamata jätmise otsustamiseks HKMS

§ 62 lg 2 alusel asja materjalide juurde haldusasja nr 3-24-2355 juurest Tartu Vangla 8.

oktoobri 2024. a vastuse kaebusele. Kuna kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, siis puudub

4

3-24-2419

vajadus lahendada sisuliselt kaebaja täiendavat taotlust tõendite kogumiseks ning kohus jätab

selle taotluse läbi vaatamata.

13. Kaebaja palub liita haldusasi nr 3-24-2419 ühte menetlusse haldusasjadega nr 3-24-2321

ja 3-24-2355. HKMS § 48 lg 1 sätestab, et kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja,

milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või

mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et

nende nõuded oleks võinud sama seadustiku § 19 lg 1 ja § 37 lg 3 kohaselt esitada ühes

kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat

lahendamist. Kuna kohus jätab käesoleva määrusega haldusasjas nr 3-24-2419 esitatud

kaebuse läbi vaatamata ning ei jätka haldusasja sisulist menetlust, siis ei ole haldusasja

liitmine halduskohtu sisulises menetluses olevate haldusasjadega nr 3-24-2321 ja 3-24-2355

põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse rahuldamata.

14. Kuna haldusasja sisuline menetlus ei jätku ning puudub vajadus nõuda vastustajalt

kaebusele kirjalikku vastust, siis tühistab kohus Tartu Halduskohtu 1. oktoobri 2024. a

määruse resolutsiooni p-ga 6 vastustajale määratud kaebusele vastamise tähtaja.

15. Kohus asendab kohtulahendi avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider

5