Legislator Case Law & Legislation
2-24-4785/3 AI generated

2-24-4785/3 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

Case Number 2-24-4785/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

P.M (hageja) esitas 24. märtsil 2024 Tartu Maakohtule hagi K.V (kostja) vastu Hagi kohaselt sai laps jaanuaris 2024 täisealiseks ja õpib xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. klassis.

Legislator headnote

AI generated

2-24-4785/3 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus: P.M (hageja) esitas 24. märtsil 2024 Tartu Maakohtule hagi K.V (kostja) vastu Hagi kohaselt sai laps jaanuaris 2024 täisealiseks ja õpib xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. klassis.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

X.D Schihalejev

Määruse tegemise aeg ja koht

9. oktoober 2024, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-4785

Tsiviilasi

P.M hagi K.V vastu täisealisele õppivale lapsele elatise

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: P.M (isikukood XXX), esindaja X.D

Kostja: K.V (isikukood XXX )

RESOLUTSIOON

1. Keelduda P.M hagi K.V vastu täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks

menetlusse võtmast.

2. Menetluskulud jätta hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Määrus toimetada kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. P.M (hageja) esitas 24. märtsil 2024 Tartu Maakohtule hagi K.V (kostja) vastu

täisealile õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks.

Hagi kohaselt sai laps jaanuaris 2024 täisealiseks ja õpib xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. klassis.

Kostja ei ole 2010. a-l väljamõistetud elatist lapsele aastaid maksnud. Elatist soovib hageja

alates 9. jaanuarist 2024 miinimumsummas.

2. Maakohus jättis hagi 16. mai 2024. a määrusega käiguta ning andis hagejale tähtaja

pikkusega 14 päeva määruse kättesaamisest arvates järgmiste puuduste kõrvaldamiseks:

nõuetekohaselt vormistatud hagiavalduse esitamiseks, kostja elukoha- ja kontaktandmete

märkimiseks, elatise nõude põhjendamiseks, sh esitada tõend õppeasutuses õppimise kohta ja

esitada lapse vajaduste loetelu ning vanemate varalise seisundi kirjeldus.

3. Hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagis puudusi kõrvaldanud. Kohtute

infosüsteemist nähtuvalt on maakohtu 16. mai 2024. a määrus samal päeval hageja esindajale

X.D X.D-le (ema) kätte toimetatud. Täiendavalt on kohus edastanud 17. septembril 2024

maakohtu 16. mai 2024. a määruse hageja poolt hagiavalduses avaldatud e-posti aadressile.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb

keelduda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 9 järgi ei võta kohus hagiavaldust

menetlusse, kui on rikutud olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Avalduse sisu- ja vorminõuded

on sätestatud TsMS §-des 338 ja 363. TsMS § 363 lg 1 p 1 näeb ette, et hagiavalduses

märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue

(hagi ese) ning sama sätte punkti 2 kohaselt hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi

alus), ning sellest nõudest lähtudes hagi ka menetletakse. TsMS § 3401 lg-st 2 tuleneb, et kui

kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus

menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga

jäetakse läbi vaatamata. Kohus hoiatas 16. mai 2024. a määruses hagejat ülalmärgitud

tagajärgede eest.

5. Hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks nõuetekohast hagiavaldust esitanud, rikkudes olulisi

hagiavalduse vorminõudeid, mis takistavad asja menetlemist.

5.1. Avalduse sisu- ja vorminõuded on sätestatud TsMS §-des 338 ja 363. TsMS § 363 lg 1 p

1 näeb ette, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele

hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning sama sätte punkti 2 kohaselt hagi aluseks

olevad faktilised asjaolud (hagi alus), ning sellest nõudest lähtudes hagi ka menetletakse.

TsMS § 363 lg 1 p-de 1–3 kohaselt märgitakse hagiavalduses hagi aluseks olevad faktilised

asjaolud (hagi alus) ning tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates

konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.

5.2. Kohus selgitas 16. mai 2024. a määruses, et hageja on ekslikult hagiavaldus esitatud

alaealisele lapsele elatise väljamõistmise vormil. Kohus märkis samas määruses viite

veebilehele, millelt on kättesaadav täisealisele lapsele elatise väljamõistmise hagiavalduse

vormi. Muu hulgas vale vormi tõttu on hagiavaldusel praegu olulised puudused, mis

takistavad selle menetlusse võtmist. Hageja ei ole hagiavalduses märkinud selgelt väljendatud

nõuet ega hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid.

Kohus selgitas hagejale, et hagis tuleb selgelt välja tuua kellelt (nimetada isik), kelle kasuks

(nimetada isik) elatise väljamõistmist taotleb ja millises summas. Erinevalt alaealisest lapsest

ei kehti täisealise lapse ülalpidamise puhul perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud

elatise miinimummäär ja seetõttu peab täisealine õppiv laps elatise saamiseks PKS § 99 järgi

tõendama kohtumenetluses oma vajadused (vt RKTKm 3-2-1-119-15, p 10). Täisealise lapse

ülalpidamiskohustuse ulatuse väljaselgitamisel tuleb PKS § 99 lg 1 järgi lähtuda ülalpidamist

saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist. Samuti tulnuks hagejal

märkida, mis kuupäevast alates soovib kostjalt igakuise elatise väljamõistmist ja mis

kuupäevani.

Ka tulnuks hagis esitada elatise nõude põhjendus, st asjaolud, millisel alusel hageja kostjalt

elatist nõuab. Hageja on märkinud, et õpib xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. klassis. Hageja pidi

avaldusele lisama tõendi õppeasutuses õppimise kohta. Hageja kõnealust tõendit kohtule

esitanud ei ole. Samuti pidanuks hageja märkima, kas ja mis ulatuses on vanemad temale

ülalpidamist andnud, sh seda, kas kostja on ülalpidamises osalenud. Lisaks pole hageja

märkinud kostja elukoha kontaktandmeid ega selgitanud, kui ta neid ei tea, mida ta on

andmete teadasaamiseks teinud (TsMS § 338 lg 1 p 1 ja § 338 lg 3).

Eelmärgitud selge nõude esitamata jätmine ja hagi aluseks olevate asjaolude välja toomata

jätmine on kokkuvõttes kohtu arvates hagi menetlemist takistavateks puuduseks.

6. Asja materjalide järgi sai hageja kohtu 16. mai 2024. a (jõustus samal päeval) määruse

kätte samal päeval, s.o 16. mail 2024. TsMS § 218 lg 1 p 5 alusel võib lepinguline esindaja

olla menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane. Kuivõrd hageja ema on hageja poolt

esitatud hagiavalduses märgitud hageja esindajana, siis käsitleb kohus teda TsMS § 218 lg 1 p

5 alusel hageja lepingulise esindajana. Lähtudes TsMS § 62 lg-st 1 ja tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 135 lg-st 1, algas hagejal puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg 17. mail

2024 ja 14 päeva möödus TsÜS § 135 lg 2 ja § 136 lg 6 järgi 30. mail 2024. Nimetatud

tähtajaks hageja nõuetekohaselt vormistatud hagiavaldust ei esitanud.

Täiendavalt edastas kohus 17. septembril 2024 hagejale maakohtu 16. mai 2024. a määruse

hageja poolt hagiavalduses avaldatud e-posti aadressile . Kuivõrd kohus on korduvalt hagejale

edastanud hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks määruse ja hageja ei ole 16. mai 2024. a

määrusega määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, jättes esitamata nõuetekohase

hagiavalduse, tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 9 ja § 3401 lg 2

alusel keelduda.

7. Menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Hüvitatavaid

menetluskulusid tekkinud ei ole. Kuna elatise nõudmise asjas ei võeta

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi riigilõivu, ei ole vajalik otsustada riigilõivu tagastamise

üle.

8. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale

kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

hagejale ning loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses

(TsMS § 372 lg-d 4 ja 6). Seega võib hageja esitada uuesti kohtule nõuetekohase hagiavalduse

elatise saamiseks.

Kuivõrd praegusel juhul on menetlusdokumendid kohtule esitatud elektrooniliselt, loeb kohus

need käesoleva määrusega hagejale tagastatuks.

9. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest

keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. Seega on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

X.D Schihalejev

kohtunik