2-24-101736/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. oktoober 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-101736

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi J.B vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5249 eurot ja 87 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ;

registrikood 11542046, asukoht XXX), lepinguline

esindaja: Marie Tsine (e-post XXX)

Kostja: J.B (isikukood XXX, elukoht xxxxxx-xxxxxxxxxx,

e-post XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt tagaseljaotsusega B2 Impact OÜ hagi J.B vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Mõista J.B-lt B2 Impact OÜ kasuks välja 3725,72 eurot, s.o põhivõlg 3285,78 eurot,

sissenõudmiskulud 35 eurot ja viivis 404,94 eurot.

3. Jätta B2 Impact OÜ hagi J.B vastu rahuldamata osas, milles B2 Impact OÜ palub mõista

J.B-lt välja B2 Impact OÜ kasuks põhivõla suuremas ulatuses kui 3285,78 eurot, intressi

513,37 eurot ja viivise suuremas ulatuses kui 404,94 eurot.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostjale.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Menetluskulud jätta 29% ulatuses B2 Impact OÜ kanda ja 71% ulatuses J.B kanda.

7. Mõista J.B-lt B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulu 422,45 eurot.

8. Mõista J.B-lt B2 Impact OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole

nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi J.B

(kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3999,72 eurot, intressi 513,37

eurot, viivise 701,78 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Hagiavalduse kohaselt tuleneb

hageja nõue Multitude Bank p.l.c ja kostja vahel 9. jaanuaril 2023 sõlmitud

krediidilimiidilepingust, millega võimaldati kostjale limiiti kuni 4000 eurot. Kostja on

kasutanud laenulimiiti kokku summas 4698 eurot. Kuna kostja jättis tasumata osamaksed,

saatis krediidiandja 29. septembril 2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ja

lepingu ülesütlemise teatise, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks.

Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles laenuandja

kostjaga sõlmitud lepingu üles 7. oktoobril 2023. Krediidiandja loovutas kostja vastu

nõude B2 Impact OÜ-le 2. novembril 2023.

2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 9. aprillil 2024 määrusega, andes kostjale 28 päeva

hagimaterjalidele vastuse andmiseks. Kostja sai hagiavalduse ja menetlusse võtmise

määruse kätte 6. mail 2024 kättetoimetamise portaali vahendusel ning seega oli viimane

2(6)

päev hagivastuse esitamiseks 3. juunil 2024. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega

muul viisil hagile reageerinud.

3. Hageja on vastavalt kohtu selgitustele esitanud 7. oktoobril 2024 alternatiivse nõude

juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja palub kostjalt alternatiivselt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse

summas 3725,72 eurot, millest väljastatud krediidisumma jääk 3285,78 eurot (väljastatud

krediit 4698 eurot, millest maha arvestatud kõik laekumised 1412,22 eurot),

sissenõudmiskulu 35 eurot ja viivis põhivõlalt 3285,78 eurolt VÕS § 113 lg 1 kohases

seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas alates lepingu ülesütlemisest kuni menetlusdokumendi

koostamise seisuga 404,94 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

5. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

6. Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid

kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg

1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas

TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-

22-145432, p 23).

7. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata.

8. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks oleva lepingu puhul on tegemist

tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on

kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS

§ § 4034). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja

kohustuste rikkumisele tuginenud (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas

nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46; Riigikohtu 24. novembri 2023. a määrus

kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi

enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest

tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on

tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu

krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene,

3(6)

kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19. veebruari

2014. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab

krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab

krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid

andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija

esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3

ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures

küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija

kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt

Riigikohtu 24. novembri 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18 viimane lõik).

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

9. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal

(hagejal). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja märkinud, et

krediidiandja kontrollis isikusamasust rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal ja

maksehäire registrist saadud andmeid ning tuvastas, et lepingu sõlmimise ajal ei olnud

kostjal ühtegi maksehäiret. Lisaks lähtus krediidiandja sissetulekute ja kohustuste

kontrollimisel

laenutaotleja

esitatud

andmetest.

Kostja

krediidiandja

iseteeninduskeskkonnas täidetud ankeedi kohaselt nähtub kostja igakuisteks

sissetulekuteks 1600 eurot ja igakuised kulutused on 70 eurot. Kostja sissetulekuid ja

väljaminekuid arvesse võttes leidis krediidiandja põhjendatult, et kostja on

maksevõimeline ja et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi

kokkulepitud tingimustel. Pärast krediidikohustuse tasumist jäi kostja kasutada tema

sissetulekutest majapidamiskulude määr.

Riigikohus on 24. novembri 2023. a lahendis asunud seisukohale, et krediidiandja peab

tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS §

49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete

finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning

muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või

asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija

4(6)

varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg

1 p 5) (vt Riigikohtu 24. novembri 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18).

Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingute sõlmimisel on rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingu

sõlmimist omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada tema võimet

krediit tagasi maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Kohtu

hinnangul ei saa tarbija esitatud sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe

kontrolliks lugeda piisavaks vaid kostja enda avaldatut ning päringute tulemusi

(Creditinfo, rahvastikuregister, maksehäire register). Krediidiandja oleks pidanud kostjalt

nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

Käesolevalt ei nähtu, et krediidiandja oleks kostja sissetulekuid ja kohustusi üldse mingil

viisil kontrollinud.

10. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks

tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude

maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema.

Kohus selgitas hagejale, et hageja peab kohtumenetluses vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud

nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude

vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma

tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Hageja esitas 7. oktoobril 2024 tagasimaksete

arvestuse ning täpsustas nõuet. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõla

3285,78 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja viivise 404,94 eurot.

Kostja on kasutanud krediidilimiiti kokku summas 4698 eurot. Kostja on teostanud

tagasimakseid summas 1412,22 eurot. Kostjal on hagejale põhivõlast tasumata järelikult

3285,78 eurot (4698-1412,22). Seega rahuldab kohus hageja põhinõude osaliselt ja

mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3285,78 eurot.

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 2,5%. Hageja on

arvestanud nõude ümberarvestamisel intressimääraks 0%. Kohus lähtub hageja

esiletoodust. Hageja nõude intressi 513,37 euro väljamõistmiseks jätab kohus

rahuldamata.

11. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 esimene lause). Vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud

teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära

ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega

viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023 otsus tsiviilasjas nr

2-18-124589, p 51).

Hageja on 7. oktoobril 2024 esitanud VÕS § 4034 lg 7 järgse tagasimaksete arvestuse.

Kostja on jäänud osaliselt või täielikult võlgnevusse vähemalt kolme järjestikuse

5(6)

osamaksega (07.07.2023, 07.08.2023, 07.09.2023). Kostjale on antud 29. septembril

2023 täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks ning kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud,

ütles krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingu üles 7. novembril 2023.

Kohtu hinnangul kehtib käesoleval juhul lepingu ülesütlemine ka vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumisel ning hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb

rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 3285,78

eurolt alates lepingu ülesütlemisest (07.10.2023) kuni hagiavalduse täpsustuseni

(07.10.2024) VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt ehk summas 404,94 eurot.

12. Hageja palub kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel välja mõista ka sissenõudmiskulud

summas 35 eurot. Kohus rahuldab antud nõude.

13. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 3285,78 eurot, viivis 404,94 eurot ja

sissenõudmiskulud 35 eurot.

14. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1

p-st 2 tulenevalt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

16. Kohus mõistis käesoleva otsusega kostjalt välja 3725,72 eurot. Hagi rahuldati ligi 71%

ulatuses.

17. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 29% ulatuses hageja kanda ning 71%

ulatuses kostja kanda.

18. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 595 euro väljamõistmiseks.

Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

19. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist

põhjendatud menetluskuluga.

20. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 595 eurot, millest kostja kanda jääb

71% ehk 422,45 eurot. Hageja kantud menetluskulud summas 172,55 eurot jäävad

kostjalt välja mõistmata.

Tuginedes TsMS § 177 lg-le 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

21. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik

6(6)