3-24-2284/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUM Ä ÄR US

Kohtuasja number

3-24-2284

Määruse kuupäev

9. oktoober 2024

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla 8. mai 2024. a käskkirja nr 2-24/1-

3/320 ja 5. juuli 2024. a vaideotsuse nr 1-11/24/172-2

tühistamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla tunnistas 8. mai 2024. a käskkirjaga nr 2-24/1-3/320 kinnipeetav X-i süüdi

Tartu Vangla kodukorra p 1.7.19 nõuete rikkumises seoses viibimisega võõras kambris ning

määras talle distsiplinaarkaristuseks noomituse. 5. juuli 2024. a vaideotsusega nr 1-11/24/172-2

jättis Tartu Vangla rahuldamata X-i 6. juuni 2024. a vaide, milles ta taotles 8. mai 2024. a

käskkirja kehtetuks tunnistamist.

2. X (kaebaja) esitas 5. augustil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles osutas Tartu

Vangla 5. juuli 2024. a vaideotsusele nr 1-11/24/172-2. Ta leiab, et vangla rikkus

ärakuulamiskohustust ja menetlusnorme, kui ei andnud talle võimalust selgitada. Vaide oleks

pidanud lahendama vangla direktor. Teade rikkumise kohta toodi kaebajale umbes kuu aega

hiljem, kuid ta pole oma terviseseisundist tulenevalt suuteline mäletama, mis oli mõni päev

tagasi ja mitu nädalat tagasi juhtunud sündmuse osas on tal üldse võimatu mäletada. Kaebaja

käest oleks pidanud inspektor-kontaktisik koheselt küsima, miks ta käis kaaskinnipeetava

kambris. Vangla ei küsinud selgitusi ka kaaskinnipeetavalt, kuigi oleks pidanud seda tegema.

Kaaskinnipeetav oli kaebaja abistaja, millega oli üksus kursis. Kaebaja palus vabandust ja tahtis

vestelda juhtumist, kuid seda vangla talle ei võimaldanud. Kaebaja leiab, et rikkumine oli väga

väike ja mingit kahju ta ei tekitanud.

3-24-2284

Kaebaja palus kaebuses anda talle advokaat ning vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest.

3. Kohus jättis 27. augusti 2024. a määruse resolutsiooni punktiga 2 rahuldamata X-i

menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Sama

määruse resolutsiooni p-ga 3 jättis kohus kaebuse käiguta ja andis riigilõivu summas 20 eurot

tasumiseks aega 7 päeva määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumisest arvates.

4. X esitas 19. septembril 2024 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu

27. augusti 2024. a määruse resolutsiooni punkti 2 tühistamiseks. Tartu Ringkonnakohus

tagastas 24. septembri 2024. a määrusega määruskaebuse Tartu Halduskohtu 27. augusti 2024.

a määruse resolutsiooni punkti 2 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

KOHTU SEISUKOHT

5. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus

ei vasta sama seadustiku §-des 37–39 sätestatud nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud

tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

6. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise

üheks vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lg 1 p 4, § 104 lg-d 1 ja 2). Tartu Halduskohus jättis

27. augusti 2024. a määruse resolutsiooni punktiga 2 rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse

esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohustas määruse resolutsiooni punktiga 3

tasuma kaebuselt riigilõivu 20 eurot, andes riigilõivu tasumiseks tähtaja seitse päeva määruse

resolutsiooni punkti 2 jõustumisest arvates.

Tartu Halduskohtu 27. augusti 2024. a määruse resolutsiooni punkt 2 jõustus pärast

määruskaebemenetlust 25. septembril 2024, mil ringkonnakohtu määrus toimetati kaebajale

kätte (HKMS § 119 lg 1 ja § 179 lg 3). Kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg hakkas seega

kulgema 26. septembril 2024 ning tähtpäev saabus 2. oktoobril 2024. Käesoleva määruse

tegemise seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti

kohtule esitanud, riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud ega halduskohtule riigilõivu

osamaksetena tasumise taotlust esitanud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks

puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist.

7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Kohus

selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

8. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja §

179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen