2-24-10048/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-24-10048

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. oktoober 2024.a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

H. I. R. hagi S.-T. R. ja L. M. vastu elatise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja

seaduslik

esindaja

(eestkostja):

Kostjad:

H. I. R. (isikukood XXX, viibimiskoht:

XXX)

Jõhvi Vallavalitsus (registrikood 75033483,

postiaadress: Kooli 2, Jõhvi, e-post:

johvi@johvi.ee)

S.-T. R. (isikukood XXX, elukoht: XXX,

tel. XXX)

L. M. (isikukood xxx, elukoht: xxx,

viibimiskoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada H. I. R. hagi osaliselt.

2. Välja mõista S.-T. R.lt elatis poja H. I. R. kasuks alates 01.07.2024.a igakuise

elatusrahana 287 (kakssada kaheksakümmend seitse) eurot 72 senti (sh baassumma

272,76 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha

arvatud pool lapsetoetust 40 eurot) kuni poja täisealiseks saamiseni s.o xxx.a.

Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg

- tele 3 ja 4.

3. Välja mõista L. M.lt elatis poja H. I. R. kasuks alates 01.07.2024.a igakuise

elatusrahana 100 (ükssada) eurot kuni poja täisealiseks saamiseni s.o xxx.a.

4. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KROD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on

ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt peatati Viru Maakohtu 22.05.2024 määrusega tsiviilasjas 2-23-

12918 S.-T. R. ja L. M. (M.) isiku- ja varahooldusõigus alaealise lapse H. I. R. suhtes kuni

peatamise aluse asjaolude äralangemiseni. Vanemate hooldusõiguse peatamise ajaks on H. I. R.

eestkostjaks määratud Jõhvi Vallavalitsus. Kohtumäärus jõustus 18.06.2024.

Lapsevanemal on kohustus maksta elatist ka siis kui hooldusõigus puudub. PKS § 96 järgi ei

mõjuta ülalpidamiskohustust muudatused hooldusõiguses.

Eestkostjal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete

piirides. H. I. R. on riiklikul ülalpidamisel, asendushooldusteenusel.

Hageja esindaja palub kostjatelt välja mõista elatise miinimumsummas alates 18.06.2024

(tsiviilasjas 2-23-12918 lahendi jõustumisest).

KOSTJA L. M. VASTUS

2. Kostja L. M. esitas kohtule 10.07.2024 vastuse, milles märgib, et töötas perioodil

12.04.23- 31.10.23 VÕS lepingu alusel (Kaare 27 KÜ), töötasu oli 196,80 eurot (neto). Alates

03.11.2023 asus statsionaarsele rehabilitatsiooniteenusele X kus viibib kuni 13.08.2024.

Alates 13.02.2024 on töötuna arvel Eesti Töötukassas ja talle on määratud töötutoetus

perioodiks 20.02.24-15.11.24 (töötukassa otsus 23.02.2024 nr TT24-0011043). Toetuse

päevamäär on 11.70 eurot.

L. M. märgib, et on nõus hagis tooduga ja on nõus jõukohaselt panustama oma lapse H. I. R.

ülalpidamiseks, kuid tema maksevõimekus on väga väike. Sissetulek on ainult töötu toetus ning

kostjal on võlgnevusi täitemenetlustes kokku 13942,27 (sealhulgas ka elatisenõue 2705 eurot).

Kohtutäiturid on talle avanud pangas kasutuslimiidi 410 eurot.

L. M. lõpetab rehabilitatsiooniprogrammi X 13.08.24 ja Põhja- Tallinna Linnaosa Valitsus

pakub talle eluasemeteenust (voodikohta) resotsialiseerimisüksuses, kuna tal endal puudub

elamispind. Kostja teab, et voodikoha eest tuleb kuus tasuma hakata u 100 eurot. Plaanib

esimesel võimalusel tööle asuda (alustab tööotsingutega juba keskuses) ja loodab, et see

õnnestub.

Mõistab, et on ise oma elu keeruliseks elanud (võlad jne) aga on astunud suure sammu, et oma

elu muuta (läbides sõltuvushaigetele mõeldud rehabilitatsiooniprogrammi). Kostja palub kohtul

arvestada tema raske majandusliku olukorraga.

3. Kostjale S.-T. R.le toimetas kohus avalduse koos lisadega kätte avalikult Ametlike

Teadaannete kaudu. Teade avaldati 05.09.2024.a. Teates selgitati kohtule vastamise kohustust.

Kohtu määratud tähtajaks Kostja S.-T. R. vastust ega vastuväiteid kohtule ei esitanud. Kotjale

kohtu käsutuses olevatel aadressidel (XXX alevik; e-post: xxx, xxx xxx) saadetud materjalid

tagastati maakohtule.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub

rahuldamisele osaliselt.

5. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus

oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

TsMS § 436 lg 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude, seisukohtade ning õiguslike

väidetega seotud perekonnaasjas.

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma

alaealise lapse eest.

H. I. R. on S.-T. R. ja L. M. poeg (dtl 7). Viru Maakohtu 22.05.2024 määrusega peatati L. M. ja

S.-T. R. isiku- ja varahooldusõigus alaealise lapse H. I. R. suhtes kuni peatamise aluse

asjaolude äralangemiseni. Lapse eestkostjaks määrati Jõhvi Vallavalitsus (dtl 9-11).

PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus,

mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.

Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses.

Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks

piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p

13 ja 3-2-1-33-11).

Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda

mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13).

Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast

oleneva (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14).

Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult.

Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2

esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt

Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13 p 12).

Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

6. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel

arvutatud

summa.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt arvutatakse (miinimum)elatist järgmiselt:

- Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 272,76 eurot (alates 01.04.2024.a.), mida indekseeritakse iga

aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

- Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa

arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil. Keskmine brutopalk 2023. aastal oli 1 832 eurot ja 3%

sellest on 54,96 eurot.

PKS § 101 lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb 2024.aastal elatise miinimumsuurus järgmiselt:

- PKS § 101 lg 3 järgne baassumma 272,76 eurot, millele lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3%

eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast 272,76 + 54,96 =327,72 eurot.

- PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused

saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17

lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot.

Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 327,72 - 40 =287,72 eurot.

7. Hageja soovib elatise väljamõistmist kostjalt miinimumulatuses (dtl 5).

Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles

ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses

tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.2017.

a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p

15).

Hageja seaduslik esindaja soovib elatist miinimumsummas (ehk 287,72 eurot), seega lapse

vajadusi ei pea tõendama.

7.1 Kostja S.-T. R. ei ole hagile vastust esitanud, seega loeb kohus, et kostja on hagis toodud

asjaolud ja nõude suuruse omaks võtnud.

Lisaks eeltoodule märgib kohus, et S.-T. R. töötab OÜ-s X juhtimiskonsultandina alates

25.02.2024 (dtl 160-162).

Kinnistusraamatu andmetel S.-T. R.le kinnisvara ei kuulu.

Transpordiameti liiklusregistri andmetel S.-T. R. nimele sõidukeid registreeritud ei ole (dtl

156-159).

Kostja S.-T. R. suhtes on alustatud mitmed täitemenetlused, kohustuste jääk on ca 13 000

koos kohtutäiturite tasudega (dtl 73-155).

Täitmata kohustuste olemasolu ei vabasta aga vanemat ülalpidamiskohustuse täitmisest

alaealise lapse ees.

7.2 Kostja L. M. on kinnitanud, et on nõus tasuma igakuiselt poja ülalpidamiseks jõukohaselt

(dtl 38), kuid tema maksejõudlus on väike.

L. M. töösuhe xxx korteriühistus lõppes 31.10.2023.a. (dtl 165).

Kinnistusraamatu andmetel L. M.le kinnisvara ei kuulu.

Transpordiameti liiklusregistri andmetel L. M. nimele sõidukeid registreeritud ei ole (dtl 156-

159).

Alates 13.02.2024 on töötuna arvel Eesti Töötukassas ja talle on määratud töötutoetus

perioodiks 20.02.24-15.11.24 (töötukassa otsus 23.02.2024 nr TT24-0011043). Toetuse

päevamäär on 11.70 eurot (dtl 60).

L. M. vastusest tulenevalt on tal võlgnevused kohtutäituritele kogusummas 13942,27

(sealhulgas ka elatisenõue 2705 eurot) (dtl 56-57).

L. M. esitatud konto väljavõttest tulenevalt makstakse kostjale igakuiselt töötutoetust 327,60

eurot.

7.3 Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema

kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist

tulenevale võimalusele ülalpidamist anda.

PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei

ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest. Kui vanem on § 102 lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval

põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib

olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks

kui elatist saav laps.

Mõjuvate põhjuste olemasolu, mis õigustaks elatise tasumist alla miinimummäära (PKS § 102

lg 2) kostja S.-T. R. kohtule esitanud ei ole. Ei ole esitanud ka tõendeid oma varalise seisundi

kohta. Töötamise registri andmete kohaselt kostja S.-T. R. töötab OÜ-s X

juhtimiskonsultandina alates 25.02.2024, millest kohus järeldab, et kostjal S.-T. R.l on olemas

püsiv sissetulek.

L. M. on töötuna arvel ning talle on määratud töötutoetus. Kostja esitas kohtule oma

pangakonto väljavõtte ajavahemiku 10.07.2023 -10.07.2024.a. eest. Sissetuleku puudumine ei

ole mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2 mõttes elatise tasumiseks alla miinimummäära, kuid

kohus arvestab siinkohal ka kostja osalemist /viibimist rehabilitatsiooniprogrammis Viljandi

Haiglas, mistõttu võis võime ja võimalus tööjõuturul osaleda olla piiratud.

8. Võttes arvesse menetluses kogutud tõendeid, vanemate varalist seisundit, peab kohus

põhjendatuks mõista S.-T. R.lt välja elatis PKS § 101 sätestatud miinimummääras alates

hagiavalduse kohtule esitamisest ehk alates 1.07.2024 ning L. M.lt 100 eurot kuus alates

hagiavalduse kohtule esitamisest ehk alates 1.07.2024.a.

Hageja on hagiavalduses taotlenud elatise väljamõistmist alates 18.06.2024 ehk alates

vanemate hooldusõiguse peatamise ja lapsele eestkoste määramise lahendi jõustumisest, kuid

kohus mõistab elatise välja alates hagi esitamisest ehk alates 1.07.2024.a.

Tagasiulatuva aja eest (kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist) võib õigustatud

isik tulenevalt PKS § 108 nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise

tõttu tekkinud kahju hüvitamist. PKS § 108 kohaldamise eelduseid hageja esile toonud ei ole.

9. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist,

millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse

ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust

mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on

tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist.

Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis

kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei

suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt

suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb

lapse vajadusi tõendada).

Menetluskulude jaotus

10. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette,

millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise

lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik