3-24-2771/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ruth Prigoda

Määruse tegemise aeg ja koht

9. oktoober 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2771

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus X OÜ suhtes täitmist

tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Endrik Jäger

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X

OÜ (registrikood XXXXXX), seaduslik esindaja

juhatuse liige X

Menetlustoiming

Haldustoiminguks loa andmise taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ja anda luba Eesti Vabariigi kasuks

(Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks X OÜ (registrikood XXXXXX)

ettemaksukontole (viitenumber 41892125) summas 112 488,98 eurot.

2. Edastada määrus Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada

lubatud täitetoimingu sooritamisest.

3. Edastada määrus X OÜ-le pärast Maksu- ja Tolliametilt täitetoimingu

sooritamise teate saamist.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muus osas ei määrus edasikaevatav.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha

halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud

täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele

MKS-iga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1

punkt 3).

MKS §-s 1361 märgitud haldustoiminguks loa andmine toimub halduskohtumenetluse

seadustiku (edaspidi HKMS) §-des 264 ja 265 sätestatud korras lihtmenetluses ning piiratud

teabe tingimustes. Tegemist on prognoosotsusega, kus tuleb tegutseda ennetavalt ning kus

puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus ning maksuhalduril ja halduskohtul

tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

HKMS ja MKS ei näe taotluse lahendamisel ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes

sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust

otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja

kohtuistungit pidamata.

2. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur viib läbi

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning

teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude

või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks. Menetluse läbiviimise kohta piisab maksuhalduri

kinnitusest. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise

otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel, st kohus ei saa maksuhalduri taotluse läbivaatamise

käigus anda sisulist hinnangut maksuhalduri poolt kontrollimenetluse alustamise ja

läbiviimise õiguspärasusele, sest see väljuks taotluse piiridest. Kohtud peavad üldjuhul

hoiduma haldusorgani asemel maksuhaldurile sundtäitmist tagavate toimingute sooritamiseks

loa andmisel eelhinnangu andmisest kavandatava haldusakti õiguspärasusele (Riigikohtu

üldkogu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, punkt 49). Kohus saab sisulisest küljest

kontrollida eelkõige seda, kas esinevad või puuduvad kavandatava maksuotsuse tegemist

välistavad asjaolud (nt aegumistähtaja möödumine). Maksukohustuslase tegevust väga

oluliselt piirava täitetoimingu sooritamiseks (nt pangakonto arestimiseks) loa andmiseks

peaks maksusumma määramine olema siiski tõenäoline (vt Tallinna Ringkonnakohtu

12.05.2021 määrus nr 3-20-2505, punkt 5). Kuna MKS § 1361 alusel loa andmine tulevase

võimaliku maksukohustuse täitmist tagavate toimingute tegemiseks otsustatakse piiratud

teabe põhjal juba enne maksukontrolli lõppemist, siis ei saa ega pea maksuhalduril olema

kogutud kõiki tõendeid ega välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel

tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel

hindama ka kohus. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll saab toimuda alles

pärast selle maksuotsuse tegemist esitatava kaebuse läbivaatamisel.

3. Maksuhalduri taotlus vastab MKS § 1361 lg 2 nõuetele, mille kohaselt peavad taotluses

olema märgitud järgmised andmed (vt ka Riigikohtu 18.06.2013 määruse nr 3-3-1-28-13

punkt 10):

1) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (taotluse punkt 1);

2) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline

raskenemine või võimatus maksukohustuslasest tingitult (taotluse punkt 3);

3) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus (taotluse punkt 2);

4) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud (taotluse

punkt 5);

2

5) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud

täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist

vajalikuks (taotluse punkt 4).

4. Täidetud on MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldused, et toimumas on kontrollimenetlus ning

esitatud asjaolude põhjal on maksuhalduri kontrolli tulemusena puudutatud isikule

maksukohustuse määramine tõenäoline.

Maksuhaldur viib läbi puudutatud isiku detsember 2023, jaanuar ja mai 2024 käibemaksu

tagastusnõude ning detsember 2023, jaanuar–veebruar ja mai 2024 KMD-del ja jaanuar–

veebruar 2024 TSD-del deklareeritud andmete õigsuse kontrolli. Võttes aluseks taotluse

punktis 2 toodud asjaolud ning puudutatud isikule edastatud kontrolliakti1ja taotlusele lisatud

tõendid, siis on maksuhaldur põhistanud, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on

maksukohustuse suurendamine 112 488,98 eurot. Kohtu hinnangul ei ole taotluse punktis 2

kirjeldatud asjaolude ja puudutatud isikule väljastatud kontrolliakti kohaselt maksuotsuse

tegemine välistatud või ilmselgelt võimatu. Kohus ei pea vajalikuks käesolevas määruses

korrata maksuhalduri taotluses ning selle lisaks olevas kontrolliaktis toodud põhjendusi. Need

on menetlusosalistele ning samuti kõrgemalseisvatele kohtuastmetele kättesaadavad

digitaalsest kohtutoimikust.

5. Täidetud on ka MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava

haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt

maksukohustuslase tegevusest. Alljärgnevatel põhjustel nõustub kohus maksuhalduriga, et

piisavate varade puudumise ja pahatahtliku käitumise tõttu on praegusel juhul alust eeldada, et

ettemaksukonto arestimata jätmise korral jääb maksukohustus ilmselt täitmata.

5.1.

MKS § 1361 lg 1 alusel ei ole nõutav, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks

maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust, vaid esile

peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Seega antakse

täitetoiminguks luba, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja

kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-

15-12 punkti 50 alapunkt c; 28.01.2013 määruse nr 3-3-1-16-12 punkt 10.4).

Maksukohustuslase tegevuse tõttu maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuses

põhjendatud kahtluse tekkimiseks võib aluse anda sisuliselt igasugune maksukohustuslase

tegevus, mis annab põhjust pidada tõenäoliseks, et maksukohustuslane võib edaspidi käituda

pahatahtlikult ja muuta maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuks või võimatuks.

Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud

tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad

asjaolud (Riigikohtu 30.04.2013 määruse nr 3-3-1-4-13 punkt 22). MKS § 1361 lg 1 kohane

kahtlus ei eelda, et isik oleks juba astunud samme selleks, et takistada rahalise kohustuse

hilisemat sissenõudmist, vaid täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud

ette selliste võimaluste ärahoidmiseks.

5.2.

Maksuhalduri kahtlus, miks pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, on

välja toodud taotluse punktis 3. Peamiselt heidab maksuhaldur puudutatud isikule ette

maksukohustuse tasaarvestamise eesmärgil teadvalt valeandmete esitamist. Puudutatud isik on

jätnud korduvalt deklareerimata olulise maksustamisväärtusega tehinguid ning on õigusliku

1 Digitaalse kohtutoimiku lehekülg (edaspidi dtl) 655 jj.

3

aluseta suurendanud sisendkäibemaksu suures ulatuses. Puudutatud isik selgitas

telefonivestluses maksuhaldurile, et mai 2024 parandusdeklaratsioon on esitamata, kuna ta ei

soovi maksuvõla ja probleemide tekkimist riigihangetega. Teadvalt valeandmete

deklareerimine mai 2024 KMD-l tegi puudutatud isikul võimalikuks parandada varasemaid

valeandmeid KMD-del ja hoiduda kõrvale maksukohustuse tasumisest: nii sai alusetu mai

2024 käibemaksu tagastusnõude abil puudutatud isik varjata veebruar 2024 KMD

parandusega tekkivat maksukohustust;

21.06.2024 seisuga oli puudutatud isiku

maksukohustus kokku 98 290 eurot, ent see oli varjatud mai 2024 käibemaksu ja detsember

2023 tagastusnõudega. Puudutatud isik parandas 24.07.2024 detsember 2023 KMD-d, milles

esialgselt deklareeris käibemaksu enammakset 27 581,55 eurot, kuid peale parandust tekkis

tasumisele kuuluv käibemaks 6499,17 eurot, sj detsember 2023 käibemaksu tagastusnõue oli

esitatud jaanuar–veebruar 2024 tööjõumaksude kohustuse tasaarvestamise eesmärgil.

Eeltoodu kinnitab maksuhalduri kahtlust, et

nimetatud

käibedeklaratsioonide

parandusdeklaratsioonide esitamise ja deklaratsioonides 22% määraga maksutatava

sisendkäibemaksu kajastamise eesmärk oli korvata eelnevalt deklaratsioonide esitamisega

tekkinud maksukohustust. Olukorras, kus puudutatud isik küll täidab deklareerimiskohustust,

kuid seda osaliselt ja valeandmeid esitades, on põhjendatud kahtlustada, et puudutatud isik

soovib oma maksukohustusi näidata tegelikust väiksemana.

5.3.

Et tulevikus ei pruugi puudutatud isik olla huvitatud koostööst ja maksude kohasest

tasumisest, ilmestab kohtu hinnangul ka see, et isik on maksuhalduri korraldused

dokumentide esitamiseks täitnud vaid osaliselt ega ole maksuhalduri kinnitusel deklaratsioone

taotluse esitamise seisuga parandanud, ehkki ta on ise selleks soovi avaldanud. Seetõttu on

maksuhalduri kahtlused, et määratava maksusumma hilisem sundtäitmine võib osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks, põhjendatud. Lisaks on maksuhaldur välja toonud, et

seisuga 31.05.2024 oli puudutatud isiku pangakonto lõppsaldo 435,35 eurot ja kassa lõppjääk

väidetavalt negatiivne, puudutatud isikul puudub kinnisvara ja väikelaevad ning tema

sõidukitele on seatud keelumärked. Seisuga 07.10.2024 on puudutatud isikul tasumata

maksukohustusi ja trahve kokku 92 071,17 eurot, millele lisandub maksuotsusega määratav

käibemaksusumma 112 488,98 eurot.

5.4.

Puudutatud isik hoidub teadlikult maksukohustuse deklareerimisest, millele viitab mh

mai 2024 TSD. Maksuhaldurile esitatud mai 2024 pangakonto väljatrükilt ja pearaamatust

nähtuvalt tegi puudutatud isik töötasu väljamakseid kokku summas 34 947,56 eurot, kuid

TSD-l pole puudutatud isik ühtegi väljamakset deklareerinud ega nendelt tööjõumakse

tasunud.

6. Kohus leiab, et maksukohustuslase suhtes ei ole võimalik kohaldada vähemriivavat meedet

ja kohaldatav meede on maksude tasumisest kõrvalehoidumise riski arvestades

proportsionaalne.

6.1.

Maksude laekumine on oluline avalik huvi ning praegusel juhul aitab maksuhalduri

taotluse rahuldamine avaliku huvi kaitsele selgelt kaasa, välistades olukorra, kus võimaliku

maksuotsuse tegemisel ei ole seda võimalik täita. Puudutatud isikul puudub kinnisvara ja

laevad ning ehkki puudutatud isiku nimele on registreeritud sõidukeid, siis nõustub kohus

maksuhalduriga, et tegemist on likviidse varaga ning lisaks on liiklusregistri kanne üksnes

informatiivse tähendusega, mistõttu ei saa välistada, et sõidukid on juba võõrandatud või

võõrandatakse enne kontrolli lõppemist.

4

6.2.

Ettemaksukonto arestimine ei koorma maksukohustuslast liialt. Maksuhaldur pole veel

tagastussummat ettemaksukontole vabastanud. Ettemaksukonto arestimine ei takista

puudutatud isikul majandustegevusega tegelemist. Tegemist ei ole ka summaga, mille

tagastamiseks ilma maksukontrollita oleks isikul õigustatud ootus. Isik peab arvestama, et

summa võib jääda tagastamata või tagastamist tuleb maksukontrolli tõttu oodata.

6.3.

Põhjendatud on ka maksuhalduri seisukoht, et asjaolusid arvestades ei oleks

puudutatud isikult tagasimakset võimalik kätte saada, sest maksumenetluse lõppedes ei saa

olla kindel, et puudutatud isikul on vahendeid maksuvõla tasumiseks. Kui maksumenetluses

selgub, et tagastusnõue oli põhjendatud, siis lükkab ettemaksukonto arest üksnes raha saamise

edasi. Enammakse alusetu kättesaadavaks tegemine maksukohustuslasele võiks aga viia

olukorrani, et puudutatud isiku maksuvõlg riigi ees aina suureneb.

7. Kohus arvestab taotlust rahuldades maksuhalduri kinnitusega, et maksuhaldur lõpetab selle

määruse alusel lubatud täitetoimingud, kui täitetoimingu sooritamist tinginud asjaolu langeb

ära või puudutatud isik esitab tagatise MKS § 120 lg 1 punkti 3 ja § 121 kohaselt ja summas

112 488,98 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-le 122. Asendustagatise esitamisel

tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka

sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui puudutatud isik

soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks taotluse kohaselt

112 488,98 eurot (taotluse punkt 5).

8. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus maksuhalduri taotluse ning annab Maksu- ja

Tolliametile loa seada MKS § 130 lg 1 punkti 3 kohaselt arest X OÜ ettemaksukontole

(viitenumber 41892125) summas 112 488,98 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

5