3-24-2542/4 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Einar Vene, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

09.10.2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-2542

Haldusasi

Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks

andma kaebajale andmed toimikutega tutvumise

kohta

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 11.09.2024. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Juri Kolesnikovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – Juri Kolesnikov

Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada määruskaebus Tartu Halduskohtu 11.09.2024. a määruse peale

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel.

2. Jätta rahuldamata määruskaebuse esitaja taotlus riigi õigusabi saamiseks

määruskaebemenetluses.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

RINGKONNAKOHTU SELGITUSED JA MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD

TAOTLUSE LAHENDAMINE

1. Tartu Halduskohus tagastas 11.09.2024. a määrusega haldusasjas nr 3-24-2542

määruskaebuse esitaja kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna määruskaebuse esitajal

puudus asjas ilmselgelt kaebeõigus. Määruskaebuse esitaja palus määruskaebuses tühistada

Tartu Halduskohtu 11.09.2024. a määruse asjas nr 3-24-2542. Ühtlasi palus määruskaebuse

esitaja endale advokaadi määramist, kuna tervis ei võimalda tal end ise kaitsta.

2. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul tagastas Tartu Halduskohus 11.09.2024. a määrusega

määruskaebuse esitaja kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel õiguspäraselt, põhjendades ja

selgitades piisavalt kaebuse tagastamise asjaolusid. Määruskaebuses ei ole esitatud väited, mis

annaks alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Eeltoodu alusel peab ringkonnakohus

võimalikuks lahendada Tartu Halduskohtu 11.09.2024. a määruse vaidlustamiseks esitatud

määruskaebus käesoleva määruse resolutsioonis toodud õiguslikel alustel ilma kirjeldava ja

põhjendava osata.

3. Määruskaebuse esitaja on taotlenud endale advokaadi määramist tervisliku seisundi tõttu.

HKMS § 2 lg 4 teise lause järgi tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohus käsitleb seda avaldust taotlusena

saada riigi õigusabi määruskaebemenetluses.

4. HKMS § 110 lg 2 kohaselt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda riigi õigusabi

seadusest (RÕS) ning HKMS 12. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole

sätestatud teisiti. Riigil on kohustus anda abi vajavale isikule tasuta õigusabi üksnes RÕS-is

ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest

keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud.

RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma

õigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1

nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. KIS-ist nähtuvalt on määruskaebuse

esitaja aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele

ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi.

Eelnevates kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse

kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul piisavalt tõendatud, et ta on võimeline ise oma

õigusi kaitsma. Ka käesolevas asjas esitas määruskaebuse esitaja määruskaebuse

ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendi ise. Määruskaebuse esitaja on

käesolevas asjas kokkuvõttes ise esitanud kohtule määruskaebuse ning HKMS § 210 lg 4 järgi

lahendatakse määruskaebused üldjuhul kirjalikus menetluses. Kõike eeltoodut arvestades ei

pea ringkonnakohus vajalikuks määrata määruskaebuse esitajale riigi õigusabi korras

esindajat määruskaebemenetluses. Seega jätab ringkonnakohus riigi õigusabi taotluse

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)