2-24-12744/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaisa Margus

Määruse tegemise aeg ja koht

09.10.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-12744

Tsiviilasi

R. H. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

Võlgnik: R. H. (isikukood XXX)

Usaldusisik: Kristjan Aava (e-post kristjan.aava@abpp.ee)

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta maksejõuetusavaldus rahuldamata.

2. Vabastada Kristjan Aava võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest.

3. Käesoleva määruse jõustumisel tühistada 12.09.2024 kohtumäärusega võlgnikule

seatud käsutuskeeld ning avaldada vastav teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.

4. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

5. Määrata usaldusisiku Kristjan Aava tasuks 1813,23 eurot (käibemaksuga), mis mõista

välja võlgnikult R. H. usaldusisiku Kristjan Aava kasuks. Tasu tuleb maksta

Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ arvelduskontole EEXXX.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik või

maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Usaldusisikule tasu määramise

ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või

võlausaldaja esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kohtumääruse

kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

1. R. H. (võlgnik) esitas 23.08.2024 (täiendatud 30.08.2024) Harju Maakohtule

maksejõuetusavalduse. Võlgnik märkis avalduses, et soovib enda suhtes pankroti väljakuulutamist

või võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist või pankroti väljakuulutamist koos

kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Võlgnik soovis avalduse läbivaatamist kirjalikus

menetluses.

2. Enne maksejõuetusavalduse menetlusse võtmist selgitas kohus võlgnikule, et avalduses esitatud

andmete põhjal on kohtul tekkinud kahtlus, et võlgniku vara väärtus ületab võlgniku kohustuste

suurust, sest võlgnikule kuulub kaasomandiosa korterist. Samuti märkis kohus, et avalduses esitatu

põhjal ei pea kohus perspektiivseks ka võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Kohus

palus võlgnikul veelkord hinnata ja kaaluda, kas võlgnik soovib maksejõuetusmenetlust algatada (dtl

38). Võlgnik vastas kohtule, et soovib siiski menetlusega jätkata (dtl 39).

3. Kohus võttis 12.09.2024 määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas võlgniku

usaldusisikuks Kristjan Aava.

4. Usaldusisik esitas 07.10.2024 kohtule aruande koos võlgniku vara- ja võlanimekirjaga.

Usaldusisik märkis oma aruandes järgmist:

a) Võlgnikul on kohustusi kogusummas 73 083,88 eurot, kuid täitemenetlusi võlgniku suhtes

pooleli ei ole ning nõuded ei ole viidatud kogusummas sissenõutavaks muutunud. Valdava

osa nendest kohustustest moodustab Coop Pank AS eluasemelaenust tulenev nõue, mille jääk

on 61 907,93 eurot. Coop Pank AS-i nõue on tagatud hüpoteegiga, mis on seatud

korteriomandile, mille kaasomanikuks on võlgnik. Kolmandatel isikutel, kes ei ole

hüpoteegipidajad, on võlgniku vastu nõudeid summas 11 175,95 eurot.

b) Võlgnikule kuulub ½ suurune kaasomandi osa korteriomandist Tallinnas (registriosa nr

XXX, 2-toaline korter asukohaga XXX). Teiseks kaasomanikuks on võlgniku ema.

Usaldusisiku hinnangul on korteri võimalik turuhind ca 130 480 eurot, kuid kui hinnata

korteri väärtust maksejõuetusmenetluse kontekstis ja konservatiivsemalt, oleks korteri

võimalik turuhind ca 104 000 eurot.

c) Usaldusisiku hinnangul ei ole võlgnik püsivalt maksejõuetu. Korteri müügi korral oleks

võimalik täita tervikuna Coop Pank AS-i nõue ning müügist jääks üle 42 092,07 eurot.

Sellest summast 50% kuuluks võlgnikule, s.o võlgnikul oleks vara suurusjärgus 21 000

eurot, et tasuda ka oma teised, pandiga tagamata võlad. Võlgniku vara ületab tunduvalt tema

kohustusi. Lisaks, võlgnik on järjepidevalt tööl käinud alates oktoobrist 2016, olles tänaseks

olnud töötu vaid paar kuud. Usaldusisiku hinnangul ei saa võlgniku püsivat maksejõuetust

jaatada olukorras, kus võlgnik on olnud töötu vaid paar kuud ning puuduvad objektiivsed

põhjused, miks võlgnik ei saa uuesti tööturule naasta ning enda kohustusi täita.

d) Võlgnik ei ole pärast maksejõuetusavalduse esitamist käitunud vastutustundlikult. Võlgnik

esitas kohtule maksejõuetusavalduse 23.08.2024. Pärast kohtule avalduse esitamist (kuid

enne avalduse kohtu poolt menetlusse võtmist) võttis võlgnik täiendavalt laenu BB Finance

OÜ-lt summas 3492,50 eurot. Võlgnik on seega oma pandiga tagamata laenukohustusi pärast

maksejõuetusavalduse esitamist suurendanud 1/3 ulatuses. Võlgnik selgitas, et ostis selle

raha eest uue arvuti, kaablid, akupangad ja „vr“, kuivõrd kogu eelneva vara pidi võlgnik ära

viskama. Võlgniku sellist tegevust arvestades esinevad usaldusisiku hinnangul käesoleval

juhul alused nii võlgade ümberkujundamise menetluse kui ka kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmiseks, sest võlgnik on pärast maksejõuetusavalduse esitamist oma

kohustusi pahauskselt oluliselt suurendanud.

e) Nii maksejõuetusavaldusest kui ka hiljem usaldusisikule saadetud vastustest nähtuvalt on

võlgnik usaldusisiku hinnangul esitanud maksejõuetusavalduse seoses konfliktiga korteri

kaasomanike vahel, kuid sellise eesmärgi lahendamine maksejõuetusmenetluses ei ole kõige

otstarbekam viis.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Maksejõuetusavalduse lahendamine

5. Võlgnik esitas kohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks või pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks või võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamiseks.

6. Kohus leiab, et võlgniku avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja/või pankroti väljakuulutamiseks

koos kohustustest vabastamise menetlusega ei ole põhjendatud. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub usaldusisiku

selgituste ja järeldustega, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu, sest võlgniku vara ületab tunduvalt

tema kohustusi (vt ülal, p 4). Kui võlgnik müüks temale kuuluva kaasomandiosa korteriomandist,

saaks võlgnik kõik oma võlad tasutud. Kuivõrd võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu, ei ole tema

suhtes võimalik kuulutada välja pankrotti. Kuna puudub alus kuulutada välja võlgniku pankrot,

puudub ka alus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, sest kohustustest vabastamise

menetlust ei ole võimalik algatada ilma pankrotti välja kuulutamata (FIMS § 45 lg 1).

7. Kohus leiab, et võlgniku avaldus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks ei ole

samuti põhjendatud. FIMS § 19 lg 1 esimene lause sätestab, et kohus algatab võlgade

ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu,

eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise

menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida

võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Käesoleval juhul on võlgnikul piisavalt vara (korteriomandi

kaasomandi osa), mille realiseerimisel saaks võlgnik oma võlad tasutud. Võlgnik on ise märkinud, et

ta ei ela ega soovigi selles korteris elada (sest seal elab tema ema, kellega võlgnikul on konflikt),

mistõttu ei ole tegemist varaga, mille võõrandamist ei saaks võlgnikult mõistlikult eeldada. Isegi kui

aga saaks asuda seisukohale, et korteri võõrandamist ei saa võlgnikult mõistlikult eeldada, ei oleks

alust võlgade ümberkujundamise menetlust algatada. Võlgade ümberkujundamise menetluse

algatamise üheks vältimatuks eelduseks on võlgniku võimekus teha võlausaldajatele väljamakseid

võlgade katteks. Kohtule esitatud andmetel on hetkel võlgniku igakuine sissetulek 350 eurot ja

väljaminekud samas suurusjärgus (dtl 25). Seega ei ole võlgnikul võimekust tasuda jooksvalt kõigi

võlausaldajate nõudeid ja võlgade ümberkujundamise menetlust ei saa sellises olukorras algatada.

8. Kohus nõustub ka usaldusisiku järeldusega, et võlgnik on käitunud pahatahtlikult ja

võlausaldajate huvisid kahjustavalt, suurendades pärast maksejõuetusavalduse esitamist oma

pandiga tagamata laenukohustusi 1/3 ulatuses eluliselt ebavajalikele elektroonikaseadmete ostmiseks

(vt ülal, p 4 alapunkt d) ja dtl 233). FIMS § 19 lg 3 punkti 5 alusel võib kohus jätta võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate

nõuete rahuldamist või teinud tahtlikult võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid, muu hulgas võib

võlausaldajate huvide kahjustamine seisneda vara peitmises või raiskamises. Alternatiivselt ülal,

punktis 7 märgitud põhjendustele esineks alus jätta võlgade ümberkujundamise menetlus seetõttu

algatamata FIMS § 19 lg 3 p 5 alusel.

9. Eeltoodud põhjustel jätab kohus võlgniku maksejõuetusavalduse rahuldamata (FIMS § 18 lg 2 p

4).

10. Kuna kohus lõpetab maksejõuetusavalduse menetluse, vabastab kohus Kristjan Aava võlgniku

usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest (FIMS § 55 lg 1 p 2).

Menetluskulud

11. Maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse

seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei tulene

teisiti (FIMS § 4 lg 1). TsMS § 172 lg 7 teine lause sätestab, et kui (hagita) menetluse võib algatada

üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui

seadusest ei tulene teisiti. Kohus jätab seetõttu menetluskulud, s.o usaldusisiku tasu võlgniku kanda.

12. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks. Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete

täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud

vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise

halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).

13. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku

kutseoskusi (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg

ning tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,

sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 164 eurot

(PankrS § 23 lg 3).

14. Usaldusisik palub määrata tehtud töö eest töötasuks 1486,25 eurot (lisandub käibemaks).

Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud

oma ülesannete täitmiseks 10 tundi 15 minutit. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete

mahtu käesolevas asjas ning asja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu

põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku

tunnitasu 145 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus

määrab usaldusisiku tasuks 1486,25 eurot (10 tundi 15 minutit x 145 eurot), koos käibemaksuga

1813,23 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt usaldusisiku taotlusele

määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).

Võlgnikule seatud käsutuskeeld

15. 12.09.2024 kohtumäärusega keelas kohus võlgnikul usaldusisiku nõusolekuta oma vara

käsutada. Kuna kohus lõpetab käesoleva määrusega maksejõuetusmenetluse, on põhjendatud

käsutuskeeld tühistada.

16. Võlgnikul on võimalik käesolevat määrust vaidlustada. Kohus peab seetõttu põhjendatuks siduda

käsutuskeelu tühistamine käesoleva määruse jõustumisega. Kui käesolev määrus on jõustunud,

avaldab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded ka vastava teate käsutuskeelu tühistamise kohta

(FIMS § 13 lg 2, PankrS § 21 lg 1 ja lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaisa Margus

kohtunik