2-23-53/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

08.10.2024, Tallinna kohtumaja

e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu

Tsiviilasja number

2-23-53

Tsiviilasi

H P hagi AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vastu

6962,82 euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

6 962,82 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: H P, isikukood xxx, elukoht xxx;

Kostja: AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali

kaudu, filiaali registrikood 12831829, filiaali asukoht

Pärnu mnt 141, Tallinn;

Kostja lepingulised esindajad: T S ja K V, e-post xxx.

Asja läbivaatamine

02.04.2024 kohtuistungil, osalesid hageja H P ja kostja

lepinguline esindaja T S,

24.05.2024 kohtuistungil, osalesid hageja H P ja kostja

lepinguline esindaja T S. Istungil kuulati üle hageja

tunnistajad I L P ja E K.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja 2 756,7 eurot liiklusõnnetusega tekitatud

kahju hüvitamiseks.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja 942,42 eurot hageja kohtueelse õigusabi kulu

hüvitamiseks.

4. Hagi jääb rahuldamata liiklusõnnetusega tekitatud kahju 2 2756,7 euro nõudes.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1.

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigiL sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigiLu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. H P (hageja) esitas 02.01.2023 Harju Maakohtule hagi AB “Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali (kostja) vastu, mille kohus võttis 19.01.2023 määrusega menetlusse.

2. Kostja vastas hagile 09.02.2023. Hageja esitas 19.02.2023 seisukoha kostja vastusele.

3. Kohtuistungid tsiviilasjas toimusid 02.04.2024 ja 24.05.2024, kus osalesid hageja ning

kostja lepinguline esindaja. 24.05.2024 toimunud istungil kuulati üle kaks hageja tunnistajat.

4. 27.05.2024 esitas hageja oma lõplikud seisukohad.

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

5. 02.01.2023 hagiavalduses esitatud nõudes soovib hageja kostjalt:

-

X X (reg. nr xxx) 03.01.2020 kuupäeval toimunud õnnetuses tekkinud esiosa

remondimaksumust summas 5 513,40 eurot;

-

Kohtuväliseid kulusid Advokaadibüroo C OÜ arve nr 20162468 alusel summas 829,92

eurot;

-

Kohtuväliseid kulusid Advokaadibüroo SIRK & SAAREVÄLI arve nr 210307 alusel

summas 112,50 eurot;

-

Eeltõendamismenetlusega kaasnenud kohtukulud kogusummas 507 eurot.

6. Hageja toob esile järgmised asjaolud:

-

Hageja ja kostja sõlmisid 26.11.2018 liikluskindlustuse poliisi nr xxx.

-

03.01.2020 toimus liiklusõnnetus milles osalesid X X (reg. nr xxx), X X (reg. nr xxx)

ja X X (reg. nr xxx).

-

Hageja kutsus kohale politsei, kes tegi kohapeal süüdlase kindlaks ning kuna süüdlane

tunnistas süüd, siis ei algatanud politsei menetlust ega viinud läbi menetlustoiminguid.

Politsei aitas kohapeal vormistada liiklusõnnetuse blanketid.

-

Hiljem esitas kohapeal süüd tunnistanud isik M O lisaavalduse kindlustusseltsile.

Kindlustusselts tellis ekspertarvamuse riiklikult tunnustatud eksperdilt R Plt.

Eelnimetatud arvamusele tuginedes keeldus kindlustusselts hageja auto esiosa

vigastusi kompenseerimast.

-

Hageja esitas Eesti Liikluskindlustus Fondile (LKF) lepitusavalduse. LKF-i

lepitusmenetlus lõpetati kokkulepet saavutamata.

-

Hageja esitas kohtule avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks EKEI-lt (Eesti

Kohtuekspertiisi Instituut) ekspertarvamuse saamiseks. EKEI koostas ekspertiisiakti.

-

Hageja toob esile, et liiklusõnnetus ei toimunud nii nagu riiklikult tunnustatud ekspert

R P või EKEI ekspertiisiaktis kirjeldatud. Mõlemad ekspertiisiaktid on jõudnud

järeldusele, et esmalt sõitis minu auto eesseisvale autole otsa ja seejärel sõitis minu

taga sõitnud auto minu autole otsa. Tegelikult toimus õnnetus selliselt, nagu on

kirjeldatud kohapeal vormistatud liiklusõnnetuse blankettidel – hageja pidurdas, mille

tulemusena hageja sõiduk jäi seisma, seejärel sõitis hageja sõidukile tagant otsa X X,

mille tulemusel põrkas hageja sõiduk eesolevale sõidukile otsa.

-

Hageja palus kohtul kuulata üle tunnistajatena vandeadvokaat Maano Saareväli, kes

saab anda tunnistusi selle kohta, et EKEI ekspert on ka varasemalt oma ekspertiisiaktis

eksinud ning see on leidnud kohtus kinnitust, V L, kes saab anda tunnistusi selle

kohta, et riiklikult tunnustatud ekspert R P on ka varem koostanud sellise

ekspertarvamuse, mis ei kannata kriitikat ning lükati hiljem kohtus ümber. Koos

hagiavaldusega esitas hageja X X viibinud isikute (H H, R K) tunnistused ning videod

hageja sõidukis viibinud isikute (R P ja I L P) omal käel läbi viidud ülekuulamisest.

-

Hageja tõi kindlalt välja, et tema kompromissiga ei nõustu kuna tema ei ole õnnetust

põhjustanud.

-

Hageja ei nõustu kostja poolt tunnistajate ülekuulamise osas esiletooduga. Hageja

hinnangul on võimalik V L ütlustega tõendada, et R P on ka varem esitanud väärasid

ekspertarvamusi. Samuti on Maano Saareväli väitel on ka vähemalt üks EKEI ekspert

varasemalt eksinud. Otseste tunnistajate ütlused (H. H ja R. K, R. P ja I. L. P) ei lange

kokku ekspertarvamustega.

-

EKEI arvamuses on ka kasutatud pilte, kus mõõtelatt on viltu maapinna suhtes. Samuti

ei ole piltidelt täpselt aru saada, mis pidi mõõtelatt üldse on. Arusaamatuks jääb ka

EKEI akti lisa, kus on tõmmatud mingi punane joon, mis peaks näitama autode

kokkupõrke kõrguse võrdlust. Samas ei ole fotol näha hageja sõiduki rattaid maapinna

suhtes, mis seda võrdlust võimaldaksid. Samal pildil olevaid mõõdulatte ei saa kahjuks

võrrelda üheselt, kuna need on erinevate nurkade all maapinna suhtes ja selles

tulenevalt näitavad kõrgust erinevalt. Lisaks pole aru saada pildilt mõõtelati täpseid

mõõte.

-

Hageja nõustub, et M. Saareväli ega V. L ei viibinud ise õnnetuse hetkel

sündmuskohal. Hageja tõi veel kord esile, et eelnimetatud isikud saavad tõendada vaid

seda, et eksperdid on varem oma ekspertiisiarvamustes eksinud ning see on leidnud

hiljem kohtus tõendamist. Hageja hinnangul ei saa ekspertarvamusi võtta absoluutse

tõena.

-

Hageja leiab, et olgu otsasõit ükskõik millise jõuga (nõrgajõuline või mitte) seda on

alati tunda nii eesolevas autos, kellele otsa sõidetakse, kui ka selles autos, mis otsa

sõidab.

-

See, et X Xi esiosa remondimaksumus oli oluliselt suurem kui tagaosa, ei tähenda

ilmtingimata, et X Xi ja X Xi vaheline kokkupuude pidi olema oluliselt tugevam kui X

Xi ja X Xi vahel. Esi- ja taguosa vigastuste erinevus tuleneb esiteks sõidukite masside

erinevusest (X ja X vs X ja X). Xi ja Xi kokkupõrkel läks suur osa jõust Xi edasi

liikumisse. Seevastu Xi ja Xi kokkupõrke puhul tulenevalt Xi suurest massist sumbus

liikumisenergia Xi esiosas ja tekitas suuremad vigastused. Teiseks Xi ja Xi

kokkupõrkepunkt oli täpselt nende sõidukite stanged/põrkerauad. Stanged/põrkerauad

ongi disainitud ja mõeldud võimalike auto/inimeste vigastuste vähendamiseks.

Seevastu Xi ja Xi kokkupõrkepunkt oli kõrgemal kui Xi põrkeraud. Nii öelda Xile

nõrgas kohas (stange ülaserv; esituled, iluvõre, esikapott, sisuliselt lihtsalt plekk ), mis

ei ole disainitud ega mõeldud kokkupõrgetel saadavate vigastuste vähendamiseks.

Sellepärast olidki Xi esiosa vigastused ja vigastuste likvideerimise maksumus oluliselt

suuremad kui tagaosa vigastused ja likvideerimise maksumus. Isegi Xi esituled jäid

väliselt terveks kuigi need on tehtud plastmassist! Murdusid vaid esitulede

plastmassist kinnitused ja tuled tuli ikkagi välja vahetada.

-

Sirk&Saareväli arvel on välja toodud, mille eest arve on esitatud: Õigusalane

konsultatsioon seoses X X numbrimärgiga xxx osalusel 03.01.2020 toimunud

liiklusõnnetuses. C arvel ei ole see nii täpselt välja toodud. On kirjas lihtsalt:

Kindlustusvaidlus (liiklusõnnetus). Kui sellest ei piisa, siis vajadusel saan küsida ja

esitada Ci poolse sellekohase kinnituse, et see on konkreetselt just antud avarii kohta

antud õigusabikulude arve.

-

Hageja tõi veel täiendavalt esile, et õnnetuse hetkel viibis autos E K, kes oli tollel ajal

hageja tütre I L P klassiõde. Hageja leiab, et tegemist on isikuga, kes saab õnnetuse

kohta tunnistusi anda.

Kostja vastuväited

7. Kostja vaidleb hagile vastu ja on menetluse kestel toonud esile järgmist:

-

03.01.2020 toimus liiklusõnnetus Paide linnas Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt 93.

kilomeetril, milles osalesid sõidukid X X (reg.nr xxx), X X (reg.nr xxx) ja X X (reg.

nr xxx)

-

Sõidukite X X ja X X osas oli sõlmitud liikluskindlustuse leping kostjaga ehk

kummagi sõiduki valdaja tsiviilvastutus oli kindlustatud kostja poolt.

-

Kostja tellis liiklusõnnetuse asjaolude kindlakstegemiseks ekspertiisi riiklikult

tunnustatud eksperdilt R Plt. Ekspertiisi kokkuvõttes selgitas ekspert järgnevat:

Lähtudes eeltoodust on sõiduki X X esiosa vigastused tekkinud X X tagant otsasõidul

ees peatunud sõidukile X X. Seejärel sõitis ees ootamatult peatunud sõidukile X X

tagant otsa X X, lükates sõiduki X X veelkord vastu ees seisnud sõidukit X X.

-

Kuivõrd ekspertiisiga tuvastati, et sõiduki (X X, reg. nr. xxx) vigastused tekkisid

seetõttu, et hageja sõitis ees peatunud sõidukile X X otsa, otsustas kostja hüvitada

sõiduki tagaosale tekitatud vigastuse ehk väljastas sõiduki tagumisele osale tekkinud

vigastuste taastamiseks garantiikirja.

-

Hageja ei nõustunud kostja otsusega ja esitas kohtule avalduse

eeltõendamismenetluses ekspertiisi määramiseks.

-

Kohus rahuldas hageja avalduse ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituut koostas seejärel

ekspertiisiakti nr xxx. Ekspertiisiaktis jõudis kohtuekspert järgnevatele järeldustele:

o

Esimesena toimus sõiduauto X X reg.märk xxx tagant otsasõit kaubikule X X

reg.märk xxx ja seejärel toimus sõiduauto X X reg.märk xxx nõrgajõuline

kontakt sõiduautoga X X reg.märk xxx;

o

Sõiduauto X X reg.märk xxx tagant otsasõit kaubikule X X reg.märk xxx

toimus enne kui sõiduauto X X reg.märk xxx nõrgajõuline kontakt

sõiduautoga X X reg.märk xxx

-

Hageja ei nõustu kummagi ekspertiisi järeldusega ja on esitanud kostja vastu

hagiavalduse, kus palub kostjalt välja mõista sõiduki X X reg. nr. xxx esimese osa

kahju summas 5 513,4 eurot, kohtuvälised kulud seoses õigusabi osutamisega

advokaadibüroo C poolt summas 829,92 eurot ja advokaadibüroo Sirk&Saareväli

poolt summas 112.5 eurot, samuti eeltõendamismenetlusega kaasnenud kulud

summas 507 eurot.

-

Hageja on taotlenud tunnistajatena üle kuulata Maano Saareväli ja V L. Lisaks on

hageja lisanud H He ja R Ki tunnistused. Hagist ei nähtu, kas hageja soovib ka nende

isikute ülekuulamist tunnistajatena.

-

Kostja põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt. Antud juhtumi osas on teostatud kaks

ekspertiisi, mille hageja on kohtule ka esitanud. Üks ekspertiisidest (käesolevas

menetluses käsitletav kui eriteadmistega isiku arvamus) on koostatud riiklikult

tunnustatud eksperdi poolt ja teine ekspertiis on koostatud Eesti Kohtuekspertiisi

Instituudi poolt. Mõlemas ekspertiisis on jõutud samale järeldusele ehk sellele, et

esimene kokkupõrge toimus hageja sõiduki ja X Xi vahel ja teine kokkupõrge toimus

X Xi ja hageja vahel. Ei ole eluliselt usutav, et kaks eraldiseisvat kogenud eksperti

jõuavad teineteisest sõltumatult samale valele järeldusele.

-

Kindlustusõiguses jaotub tõendamiskoormis selliselt, et kindlustusvõtja (antud

vaidluses kui kahjustatud isik) peab kindlustusjuhtumi toimumise ja ning juhul kui

kindlustusandja soovib keelduda kahju hüvitamisest muul alusel, peab

hüvitamiskohustuse puudumist tõendama kindlustusandja. Seega kuivõrd hageja ei ole

selliseid tõendeid esitanud, mis tõendaksid, et liiklusõnnetuse tehiolud olid

teistsugused kui on ekspertide järeldused, on hageja väited tõendamata.

-

Kostja hinnangul ei ole sel põhjusel põhjendatud ka Maano Saarevälja või V Li

tunnistajatena ülekuulamine kuivõrd nimetatud isikud ei viibinud õnnetuse hetkel

sündmuskohal ja ei saa anda ütlusi liiklusõnnetuse tehiolude kohta. Väide, et mõnes

teises kohtumenetluses on kohus teinud teistsuguse järelduse, mis ei ühti eksperdi

arvamusega või keegi (hagiavalduses ei ole täpsustatud, keda täpselt silmas peetakse)

EKEI ekspert on koostanud arvamuse, mis ei ühtinud kohtu järeldustega, ei tõenda

seda, et käesoleva vaidluse aluseks olnud liiklusõnnetuse tehiolud oleksid

teistsugused. Seega ei ole kostja hinnangul võimalik nende tunnistajate ütlustega

tõendada liiklusõnnetuse tehiolusid ja seda, et sõidukite vahel toimus üks, mitte kaks

kokkupõrget. Sel põhjusel palub kostja jätta ka taotlused Maano Saarevälja ja V Li

tunnistajatena ülekuulamiseks rahuldamata. Muid põhjendusi tunnistajate

ülekuulamiseks ei ole hageja esitanud.

-

H He ja R Ki ülekuulamiseks ei ole hageja taotlust esitanud. Samas on hageja

esitanud nimetatud isikute tunnistused. Kostja hinnangul ei tõenda nimetatud isikute

ütlused seda, kas oleks toimunud üks või kaks kokkupuudet. Esiteks on mõlemas

ekspertarvamuses toodud välja, et kokkupuude hageja poolt juhitud sõiduki ja X Xi

vahel oli oluliselt tugevam kui kokkupuude hageja ja X Xi vahel. Seda kinnitab ka

asjaolu, et sõiduki esiosa taastamine oli oluliselt kulukam kui tagumise osa

taastamine. Samuti on võimalik seda tuvastada fotodelt ja EKEI ekspertiisist. Võttes

arvesse, et X Xi otsasõit hageja sõidukile oli oluliselt nõrgema jõuga (eksperdi

järeldus 2: /…/ sõiduauto X X reg. mark xxx nõrgajõuline kontakt sõiduautoga X X) ja

seda, et X Xi ja X Xi vahel (milles viibisid H H ja R K) oli ka hageja sõiduk, siis ei

olegi tõenäoline, et nimetatud isikud oleksid saanud seda lööki enam tunda. Kuivõrd

nimetatud isikud tagumist õnnetust ise pealt ei näinud (viibides esimeses sõidukis),

siis ei ole neil võimalik ka anda täiendavaid ütlusi peale selle, mida nad esimeses

sõidukis viibides tunnetasid.

-

Hageja sõiduki esiotsa remondi maksumuse ja eeltõendamismenetluse maksumuse üle

pooltel vaidlust ei ole. Samas nähtub eeltõendamismenetluse avaldusest, et selle on

esitanud ja allkirjastanud hageja, mitte advokaat. Seega ei nähtu

eeltõendamismenetluse materjalidest, et väidetavat õigusabi oleks tegelikult osutatud.

Samuti ei ole kostja poole pöördunud hageja nimel ka advokaadibüroo

Sirk&Saareväli, seega ei ole jälgitav, millist õigusabi ja millises mahus oleks kumbki

advokaadibüroo hagejale seoses antud juhtumiga pakkunud. Seega isegi kui hagi

kuulub rahuldamisele sõiduki remondimaksumuse osas, ei ole tõendatud, et kumbki

advokaadibüroo oleks pakkunud õigusabi või esindanud hagejat seoses 03.01.2020

toimunud liiklusõnnetusega.

8. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.

Kohtuistung

9. 02.04.2024 Harju Maakohtus toimunud kohtuistungil osaleid hageja ja kostja lepinguline

esindaja. Kohus tõi esile, et kõik asjas tehtud ekspertiisid ütlevad, et hageja sõitis kõigepealt

eesolevale autole tagant otsa ning siis alles sõitis tagumine auto hagejale otsa. Hageja selgitas,

et ekspertiisid olid erinevad, üks jõudis järeldusele, et hageja sõidukil olid esiosas kahe

kokkupõrke vigastused ning teine järeldusele, et hageja sõidukil olid esiosas ühe kokkupõrke

vigastused. Kohus palus hagejal selgitada, kuidas tunnistajad saavad ekspertide arvamused

ümber lükata. Hagejal leiab, et eksperdid ei olnud õnnetuse toimumise hetkel kohapeal ja

eksperdile kogutud andmed ei kannata kriitikat. Hageja tõi esile, et kuivõrd politsei kohapeal

menetlust ei algatanud, siis on tema võimalused asjaolude tõendamiseks piiratud.

10. Kohus palus kostjal selgitada, kas kostja teatas hagejale, et keeldub kindlustushüvitise

väljamaksmisest ja kas kostja märkis, kuidas seda vaidlustada saab. Kostja selgitas, et otsus

on hagejale esitatud. Kostja tõdes, et võib olla võimalik, et selles e-kirjas ei olnud märgitud,

kuidas saab otsust edasi kaevata, aga kuivõrd hageja pöördus LKF poole lepitusmenetluseks,

siis hagejal informatsioonist puudust ei olnud. Kostja tõi esile, et esimese auto vigastused on

tekitatud hageja poolt ja hageja sõiduki tagumised vigastused tekitatud viimase auto poolt

ning selle kahju oleme hüvitanud. Kostja kindlustas viimast autot. Kuna hageja on esitanud

EKEI akti, siis see samuti tõendab kostja otsuse õigsust. Otsuse tegemisel tugines kostja R. P

arvamusele, kes on kogenud ekspert. Üldjoontes tundus, et eksperdihinnang oli arusaadav ja

jälgitav ning tulemus oli loogiline.

11. Kohus jättis tunnistajate Maano Saareväli ja V L ülekuulamise taotluse rahuldamata, sest

hageja ei taotle nende isikute ülekuulamist mitte mõne faktilise asjaolu tõendamiseks vaid

selleks, et nad kritiseeriksid tõendina esitatud R P antud spetsialisti arvamust mitte sisuliselt

vaid et nad kritiseeriksid nende ekspertide varasemaid töid üldiselt.

12. Hageja palus ka oma tütred üle kuulata. Kohus selgitas hagejale, et R P on alla xxx-

aastane ning kohtu hinnangul on ta liiga noor tunnistuste andmiseks. Kohus palus hagejal

täpsustada, mida tänaseks täisealine I L P tõendada saab. Hageja tõi esile, et I L P saab

tõendada seda, kas hageja sõitis enne vastu seda esimest autot või me jäime seisma, keegi

sõitis meile tagant sisse ja peale seda põrkusime esimesele autole otsa. Hageja lisas, et kui

kohus ei suhtu erapooletult laste tunnistustesse, siis võib üle kuulata ka tütre klassiõe. Kohus

selgitas, et küsimus ei ole kohtu erapoolikuses vaid selles, kas selle isiku ütlus on

usaldusväärne ja saab sellele tugineda. Kohus selgitas hagejale, et võib tekkida olukord, et

kuna tegemist on hageja tütrega, võib see mõjutada tõendi usaldusväärsust. Kohus soovib, et

hageja oleks igakülgselt informeeritud ja teadlik tõenditega seotud asjaoludest. Hageja leiab,

et tütre klassiõe ülekuulamine võib olla parem tõend. E K saab tõendada sama asjaolu, mida I

L P. Kostja nõustus kohtu seisukohaga, et sündmus toimus 4 aastat tagasi, nad olid nooremad

ja laste mälestused võivad olla segunenud vahepealse jutuga. Kohus leidis, et kuna hageja

peab oma väiteid tõendama ja tema väidete kinnitamiseks tõendeid palju ei ole, rahuldas

kohus hageja taotluse kuulata üle tänaseks täisealine I L P ja E K, kes viibisid liiklusõnnetuse

ajal autos.

13. Kostja tõi esile, et nii põhimõttelise vaidluse juures on kompromissi raske leida, aga

võibolla on kostja nõus tasuma sümboolse summa. Hageja ei ole kompromissiga nõus.

14. 24.05.2024 Harju Maakohtus toimunud kohtuistungil osalesid hageja ja kostja lepinguline

esindaja. Kohus selgitas, et eelmisel istungil lõpetas kohus eelmenetluse. Peale seda esitas aga

hageja menetlusdokumendi, et soovib eksperti U Lu küsitleda. Kohus selgitas hagejale, et

peale eelmenetluse lõppu ei saa enam tõendeid esitada. Hageja selgitas, et U L on EKEI

ekspert, kes koostas omapoolse ekspertarvamuse. Hagejal on märkused ekspertide arvamuse

kohta ning on need ka kohtule esitanud. Kostja ei vaidle hageja tõendile vastu, kui kohus

leiab, et hilinemine on vabandatav ja see ei põhjusta menetluse venimist.

15. Kohus avas uuesti eelmenetluse ja asus arutama, keda hageja lõplikult soovib üle kuulata.

Hageja avaldas, et soovib pigem seda, et tunnistajad üle kuulatakse ja sellisel juhul eksperdi

ülekuulamist ei soovi. Kohus järgis hageja soovi ja jättis hageja eksperdi ülekuulamise

taotluse rahuldamata.

16. 24.05.2024 kohtuistungil kuulati üle tunnistaja I L P. Tunnistaja P selgitas, et nende ees

liikunud sõiduk pidurdas ja seetõttu pidid ka nemad oma sõidukiga pidurdama, nad jäid enne

ees liikunud autot seisma ning seejärel sõideti neile tagant otsa ja seejärel lendas nende auto

eesolevale autole otsa. Tunnistaja ei mäletanud, kas politsei tuli kohale või mitte, aga pigem ta

ei mäleta politseid selle sündmuse kontekstis. Veel selgitas tunnistaja P, et liiklusõnnetuse

seisundit ei fikseeritud ja nad sõitsid rohkem tee äärde, et teised autod pääseksid mööda

liikuma. Tunnistaja tõi esile, et ei ole varasemalt õnnetusest rääkinud, väljaarvatud ühel

korral, kui hageja palus tal videosse rääkida, mis juhtunud oli. Tunnistaja P sündmusest šokki

ei saanud ja elu läks tavapäraselt edasi. Tunnistaja P istus taga keskmisel istmel, kust ta jälgis

liiklust, kuna nägi hästi, kuid detailidele tähelepanu ei pööranud.

17. 24.05.2024 kohtuistungil kuulati üle ka tunnistaja E K. Tunnistaja K tõi esile, et istus taga,

ei mäleta kas juhi või kõrvalistuja taga, oli telefonis või rääkis juttu. Järsku sõideti neile tagant

sisse ja tänu sellel liikusid nad edasi järgmise auto pihta. See oli enne ringteed ning nende ees

olnud auto pidurdas, nemad ka, aga nende taga olev auto ei jõudnud pidurdada. Tunnistaja K

ei mäleta, kas politsei käis.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

18. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, kuulanud ära kohtuistungil

tunnistajad ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt. Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda.

19. Kohus selgitab esmalt seda, et Tsiviilkohtumenetluse (eelnevalt ja edaspidi TsMS) § 4 lg

2 ja § 230 lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme ja esitavad enda

poolt välja toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev

menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). . Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama

tuleneb TsMS § 363 lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2 p-st 3.

20. Kohus lähtub ka sellest, et TsMS § 436 lg 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes

üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel

võimalik oma arvamust avaldada. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt ei või kohus otsust tehes

tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus hinnata esiletoodud

asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest. (vt nt TsMS § 348 lg-d 1-3, § 351, § 392 lg 1 p-d

1 ja 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1, § 436 lg 4).

21. Kohus kohaldab õigust tuvastatud asjaoludest lähtudes ise, kohus ei ole TsMS § 436 lg 7,

§ 652 lg 8 ega § 688 lg 2 järgi seotud poolte õiguslike väidetega ega õigussuhte

kvalifikatsiooniga (vt Riigikohtu 15.02.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p 21;

22.10.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 15).

22. Hageja esitatud avaldusest on aru saada, et hagejaesitanud kostja vastu järgmised nõuded:

-

Hageja nõuab kostjalt kohustusliku liikluskindlustuse lepingu täitmist (leping

sõidukile X X, reg. nr xxx). Kostja keeldub osaliselt hüvitamast liiklusõnnetusega

(LÕ) tekkinud kahju sõidukile X X, reg.nr xxx, millega rikub liikluskindlustuse

lepingut nr xxx. Hageja soovib, et kostja hüvitaks hagejale LÕ-ga tekitatud kogu

ulatuses – X Xile tekitaud kahju nii taga-kui esiosa kahjud. Kostja on hüvitanud ainult

auto tagaosa kahju. Esiosa remondiks on hageja kulutanud 5 513,4 eurot.

-

Lisaks soovib hageja, et kostja hüvitaks talle ka kohtuvälised õigusabi kulutused

Advokaadibüroo C arve alusel 829,92 eurot ja Advokaadibüroo SIRK & Saareväli

arve alusel 112,5 eurot.

-

Samuti soovib hageja eeltõendamismenetlusega kaasnenud kulu 507 eurot.

23. Kostja pole hageja hagemisõigusele vastu vaielnud.

24. Kostja nõustus oma esialgses vastuses kohtule järgmiste faktidega:

-

03.01.2020 toimus LÕ Paides Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt 93.kilomeetril, milles

osales kolm sõidukit: X X, X ja X (vt ka dtl 6, Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri 11.03.2020 teatis LÕ kohta). Sõidukite X X ja X valdaja tsiviilvastutuse

leping (liikluskindlustuses leping) oli sõlmitud kostjaga.

25. Kostja pole esitanud vastuväiteid hageja rahalise nõude suurusele.

26. Vaidlus on selles, et hageja on lähtunud LÕ toimumise hetkel fikseeritust ja X Xi juhi M

O allkirjastatud LÕ teatest, mis vormistati sündmuse toimumise järgselt selle kohas ja millega

M O tunnistas, et tema põhjustas õnnetuse ja on selles süüdi. Selle tõttu lahkus sündmuskohalt

ka politsei ega algatanud menetlust. Kostja tugineb aga pärast sündmuse toimumist läbi viidud

ekspertiisile, mille kohaselt toimus ahelavarii sellises järjekorras: esmalt sõitis X X otsa X

Xile ja seejärel X X X Xile. Seega X X vastutab X Xile otsasõidu eest ja X X X Xile

otsasõidu eest.

27. Poolte esile toodud asjaolude ja kostja nõustumise kohaselt (mille kohus loeb TsMS § 231

lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks) käsitleb kohus järgnevaid faktilisi asjaolusid. Samas esitab kohus

ka oma järeldused:

-

Kohtule on esitatud liikluskindlustuse poliis nr xxx (dtl 4), mis kinnitab, et hageja ja

kostja vahel sõlmiti kohustusliku liikluskindlustuse leping, millega on kindlustatud

poliisil märgitud sõidukiga (X X) sõiduki valdaja (hageja) kui kindlustatud isiku poolt

kahju tekitamisest tulenev tsiviilvastutus. Poliis on väljastatud 26.11.2018 ja

kindlustuskaitse on tagatud perioodil 05.01.2019 kuni 04.01.2020. Kindlustuskaitse ja

kindlustusjuhtum on määratud selliselt, et hageja hüvitab kindlustuskohustusega

sõiduki poolt kindlustusjuhtumi läbi tekitatud kahju. Kindlustusjuhtumiks on poliisil

nimetatud sõidukiga kolmandale isikule kahju tekitamine, kui see vastab

liikluskindlustuse seaduses sätestatud tingimustele.

28. Kuna hageja ja kostja vahel sõlmitud leping ei saa olla nõude aluseks, sest sellega on

kindlustatud olukord, kui hageja valduses oleva X Xiga põhjustatakse kahju kolmandale

isikule. Hageja väidab, et tema pole kahju tekitaja – kahju tekitati talle X Xi valdaja poolt.

29. Liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 35 § 1 p 1 ja 2 kohaselt on kahjustatud isikul võimalik

kahju hüvitamist nõuda:

1) kindlustusandjalt, kes on kindlustanud sõidukiga, millega kindlustusjuhtum põhjustati,

kahju tekitamisest tuleneva vastutuse (kahju põhjustaja kindlustusandja) või

2) kindlustusandjalt, kes on kindlustanud kahjustatud isiku sõidukiga kahju tekitamisest

tuleneva vastutuse (kahjustatud isiku kindlustusandja).

Vastavalt hageja 16.01.2023 esitatud hagi täpsustusele (dtl 54) nõuab hageja kostjalt oma

kohustuste täitmist tulenevalt sõlmitud liikluskindlustuse poliisi lepingust nr xxx, mis oli

kostjal sõlmitud sõidukile reg. nr xxx (s.o X X). Sellise numbriga poliisi pole kohtule esitatud,

kuid kostja ei ole ka vaielnud, et oli kindlustusandjaks ka X Xi valdaja vastutuse osas.

Hageja endal LÕ põhjustamises süüd ei näe.

30. Seega saab hageja nõude aluseks olla LKS § 35 lg 1 p 1.

-

Hageja on esitanud Politsei-ja Piirivalveameti 11.03.2020 teatise selle kohta, et Lääne

prefektuuri Paide politseijaoskonnas on fikseeritud LÕ toimumine 03.01.2020 kl 17:17

Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee 93.kilomeetril, milles toimus sõidukite X X, X ja X

kokkupõrge. Inimesed kannatada ei saanud. Juhid kained. LÕ põhjustas X Xi juht.

(Dtl 6)

-

Hageja on esitanud LÕ teate vormi, milles X Xi juht tunnistas, et sõitis X Xile tagant

otsa. Hageja on omakorda selgitanud, et tagant otsasõidu tõttu põrkus ta vastu ees

seisnud autole X X. (Dtl 7-8).

-

Eksperdi arvamuse nr xxx (ekspert R P) materjalidest ilmneb, et X X juht on andnud

selgituse, et X X sõitis talle otsa ja X Xile sõitis omakorda otsa X X.

-

Sama eksperdi arvamusest ilmneb, et 03.01.2020 on X Xi juht andnud sündmuskohal

selgituse, et ta ei tea, millises järjekorras sõidukid kokku põrkasid. Hiljem, 06.02.2020

antud seletuskirjas avaldab ta kahtlust, et X Xi juhi ja kõigi autos viibinud isikute

ebatavaline käitumine võib viidata soovile moonutada tegelikult juhtunut. Samuti

avaldab X Xi juht, et tema kokkupõrge X Xiga oli vähene, mida kinnitavad ka

kokkupõrget ilmestavad vigastused. Seevastu X Xi ja X Xi kokkupõrge oli oluliselt

raskemate vigastustega (autole).

31. Faktilisi andmeid LÕ koha fikseerimise kohta kohtule esitatud ei ole: LÕ toimumise koht

on fikseerimata – autod liikusid õnnetuse toimumise asukohast, mida kinnitavad nii

tunnistajad P kui ka K. Samuti ilmneb see X Xi juhi 06.02.2020 selgitustest (ekspert P

arvamuse materjalid). Kohapeal ei toimunud mõõtmisi ega muud sellist, mis annaks aimu LÕ

toimumise mehhanismist ja autode kokkupõrke järjekorrast. Fotosid autodel olevatest

vigastustest tegid asjaosalised ise.

Kohale saabunud politsei sündmuskohal muid toiminguid ei teinud, kui kontrollis juhtide

kainust ning abistas juhte LÕ kohta dokumentide vormistamisel.

Eelkirjeldatud tõendite alusel ei saa kohus teha tõsikindlaid järeldusi selle kohta, millises

järjekorras ahelkokkupõrkes osalenud autod üksteisele otsa sõitsid. Selliseid tõendeid ole

võimalik täna enam koguda.

Küll aga saab kohus jaatada seda, et X Xi juht on omaks võtnud otsasõidu X Xile ja sellega

tekitatud kahju on X Xi valdajale hüvitatud (sõiduki tagaosa vigastuste parandamisega seotud

kulu) ning ei ole vaidluse all.

32. See, kuidas tekkis kahju X Xi esiosale, on fikseerimata. Pole selge, kas see tekkis X Xi

otsasõidust X Xile või sellest, et X X sõitis otsa X Xile ja see omakorda inertsist X Xile.

33. Selle kohta saab tsiviilasjas infot ainult asjatundja arvamusest (ekspert R P 25.01.2019

arvamus /kohus tuvastab, et tegemist on ilmselge trükiveaga, mida uue aasta alguses sageli

esineb ning tegelikult on arvamuse andmise kuupäevaks 25.10.2020/, dtl 9 jj) ja ekspert U Lu

11.02.2021 ekspertiisiaktist (dtl 30, eeltõendamismenetluses saadud tõend). Ekspert R P

arvates on X Xi esiosal kahe kokkupõrke vigastused: X Xi juhi otsasõit X Xile ja X Xi

otsasõit X Xile, mille tõttu paiskus X X veelkord otsa X Xile.

34. Ekspertiiside osas on kriitikat esitanud nii hageja kui ka Eesti Liikluskindlustuse Fondi

lepitaja xxx menetluse lõpetamise otsuses 25.03.2020 (dtl 27jj).

35. Mõlemad spetsialistid on tulnud järeldusele, et esmalt toimus kokkupõrge, milles X Xi

juht sõitis otsa X Xile ja seejärel X Xi juht X Xile. Ekspert R P on teinud järelduse, et aset

leidis kaks otsasõitu X Xile, millest ühe põhjustas X X ja teise põhjuseks oli X Xi otsasõit X

Xile.

36. R P on ekspertiisi tegemiseks üle vaadanud sõiduki X X. X Xi osas on ekspert tuginenud

talle saadetud fotodele autost.

Ekspert U L on ekspertiisi tegemisel lähtunud Harju Maakohtu tsiviilasja nr 2-20-8751

materjalidest (fotod).

37. Tunnistajatena ülekuulatud P ja K, kes viibisid LÕ toimumise ajal sõiduautos X X,

juhtumi asjaoludest üldiselt midagi ei mäleta (kumbki ei mäleta, et politsei oleks kohal käinud

jne), kuid teavad tõsikindlalt kinnitada, et kui X X ees pidurdas, siis X X tema järel sai

pidama ja kokkupõrge X Xiga toimus alles pärast seda, kui X X oli X Xile otsa sõitnud.

38. TsMS § 232 lg 1 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.

39. Kohtu ette toodud tõendid on vastuolulised: X Xi juht andis sündmuskohal selgituse, et ta

ei tea, millises järjekorras LÕ-s osalenud sõidukid kokku põrkasid, kuid ta on allkirjaga LÕ

teatisel kinnitanud, et ta sõitis otsa sõidukile X X. Mõlemad eksperdid on jõudnud järeldusele,

et esmalt toimus kokkupõrge X Xi ja X Xi vahel. Tunnistajad P ja K kinnitavad, et esmalt

sõitis X Xile tagant otsa X X ja seetõttu tekkis ka kokkupõrge X Xiga.

40. Ka Liikluskindlustuse Fondi lepituskomisjoni lepitusmenetluse lõpetamise otsuses on

sedastatud, et tegelikult ei ole kogutud tõenditega tõendamist leidnud kumbki liiklusõnnetuse

tekkemehhanism.

41. Sellele järeldusele jõuab ka kohus.

42. 29.01.2020 e-kirjga on kostja edastanud hagejale ekspert R P arvamuse ja teatanud, et

selle alusel hüvitab ta hagejale X Xi tagaosale LÕ tagajärjel tekkinud vigastused. (Sõiduki

esiosa vigastusi ei hüvitata.)

43. Sõiduki esiosa vigastuste hüvitamata jätmise aluseks saab olla LKS 33 p 7 ehk

hüvitamisele ei kuulu iseendale tekitatud kahju.

44. Kohus leiab, et kostja otsus jätta tervikuna X Xi esiosale LÕ tõttu tekkinud kahju

hüvitamata, et ole eeltoodud kohtu põhjenduste tõttu õige. Kui LÕ tekkemehhanismi ei ole

kogutud tõendite alusel võimalik üheselt kindlaks teha, tuleks lähtuda Riigikohtu lahendites

seni väljendatud seisukohtadest (Selleks, et lugeda õnnetuses osalenud juhtide osalus

õnnetuse põhjustamises enam-vähem võrdseks, ei tule tuvastada kummagi poole vastutuse

täpset määra (vt ka RK lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-61-15 p 13). Kui mõlemad juhid rikkusid

liiklusseaduses sätestatud ohutu liiklemise nõudeid ja nende osalus liiklusõnnetuses oli,

arvestades nii nende käitumist kui ka nende sõidukitest lähtuvaid käitamisriske, enam-vähem

võrdne, on kohtul alust VÕS § 139 lg 1 järgi vähendada hagejale mõistetavat varalise kahju

hüvitist eelduslikult 50%. (RK lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-64-15 p 11).

45. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et hagejale tuleb hüvitada 50% sõiduki X X esiosale

tekkinud kahjust. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2

756,7 eurot (5 513,4 : 2).

46. VÕS § 491 lg 1 kohaselt kui kindlustusandja peab hüvitama tekkinud kahju, peab ta

hüvitama sealhulgas kindlustusvõtja poolt kahju kindlakstegemise ja selle suuruse

määramisega seoses kantud vajalikud kulud. Kindlustusandja ei pea kindlustusvõtjale

hüvitama eksperdi või nõuandja palkamise kulusid, kui kindlustusvõtja ei olnud lepingu järgi

eksperdi või nõuandja palkamiseks kohustatud.

47. Hageja on tõendanud, et Advokaadibüroo C 11.05.2020 arve alusel on ta saanud LÕ-ga

seoses õigusalast nõu maksumusega 829,92 eurot ja Advokaadibüroolt Sirk ja Saareväli OÜ

05.03.2021 arve alusel õigusalast nõu maksumusega 112,50 eurot.

48. Osundatud arvetest ilmneb õigusnõu seotus vaatlusaluse LÕ-ga. Kostja ei ole õigusalase

nõu maksumuse suurusele vastuväiteid esitanud.

49. Seega kohus rahuldab hageja nõude kohtuväliste õigusabikulude hüvitamise osas.

50. Hageja nõude eeltõendamismenetluse kulude hüvitamiseks 507 eurot loeb kohus

menetluskulude jaotamise taotluseks, sest hagimenetluse esemeks ei saa TsMS § 174 lg-st 7

tulenevalt olla menetluskulude väljamõistmine (vt ka RK 09.02.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-138-10, p 27).

51. VÕS § 170 lg 3 kohaselt eeltõendamismenetluse kulud võetakse arvesse põhimenetluses

kulude jaotamisel.

52. Seega tuleb eeltõendamismenetluse kulud määrata käesoleva menetluse menetluskulude

jaotamisel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

53. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1).

54. Hagi osalise rahuldamise tõttu ja TsMS § 163 lg 1 alusel, jätab kohus menetluskulud

poolte endi kanda. Menetluskulude sellise jaotuse korral puudub vajadus nende rahalise

suuruse kindlaks määramiseks.

55. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja

nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale

võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

Kohtunik

Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 26.06.2025 lahendiga.