2-24-8945/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.10.2024.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-8945

Tsiviilasi

X hagi A, B ja C vastu isikliku kasutusõiguse

seadmise nõudes

Tsiviilasja hind

7000 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: X (isikukood: XXX; aadress xxx; e-post:

xxx);

Kostja I: A (isikukood: XXX; aadress xxx; e-post:

xxx);

Kostja I lepinguline esindaja: Jaanus Silm (e-post:

xxx);

Kostja II: B (isikukood: XXX; aadress xxx; e-post:

xxx);

Kostja III: C (isikukood: XXX; aadress xxx; e-post:

xxx)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

2-24-8945

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ALUS JA NÕUDED

1. Hagist nähtub, et Yi pärijateks on hageja ja kostjad võrdsetes osades.

2. Y oli hageja abikaasa, kellega hageja oli abielus kuni tema surmani (xx.xx.xxxx) ja

ühtekokku 44 aastat. Hageja ja Yi ühiseks koduks oli kuni Yi surmani aadressil xxx, xxx

linn asuv eramu.

3. Yi surma järel ei õnnestunud kostjaga 1 kokku leppida pärandvara jagamises. Käesoleval

ajal on Harju Maakohtu menetluses tsiviilasi nr xxx, kus alternatiivse nõudena on esitatud

ka nõue, mille alusel võib hageja üldse ilma jääda oma kodust, kus hageja on kokku 34

aastat elanud. Hageja on eakas ja tal ei ole nii palju raha, et täita kõik A rahalised

nõudmised.

4. Hageja on kogu elu teinud tööd ja kogunud vanaduspõlveks sääste nii tema arvelduskontol

oleva raha kui ka väärtpaberite näol, kuid kuna hageja abikaasa ei olnud enne oma surma

enam võimeline lepinguid sõlmima, jäid ka kõik hageja säästud ühisvara hulka, mistõttu

ka need lähevad jagamisele.

Hageja elujärg halveneb pärimise tõttu tunduvalt. Ennem oli hagejal ja pärandajal ühine

kodu, nüüd aga tahetakse see kas maha müüa või nõuda hagejalt omandiosa kaotuse eest

summat, mida hagejal maksta ei ole. Ennem pärandaja surma oli hagejal vanaduspõlve

veetmiseks kogutud rahalised vahendid ja ka väärtpaberid ja nüüd lähevad ka need

jagamisele, rääkimata hageja vennaga koos taastatud ühisest suvekodust, mis läheb samuti

jagamisele jne.

5. Hageja palub: kohustada (TsÜS § 68 lg 5 tähenduses) A, B ja C andma järgmise sisuga

tahteavaldused: tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega A, B ja C lepivad

kokku selles, et kinnisasi, mille kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxx, koormatakse

isikliku kasutusõigusega elamule Xi kasuks; nõusolek (KRS § 341 lg 1 tähenduses)

kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxx kolmandasse jakku järgmise kande tegemiseks:

“isiklik kasutusõigus elamule Xi kasuks”.

6. Seoses kostja I vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostja 1 vaidleb hagile vastu

seetõttu, et tema väitel hageja elujärg ei halvenenud. Kostja 1 on jätnud tähelepanuta, et

tal on elujärje mittehalvenemise tõendamise kohustus (kuivõrd ta on esitanud sellise

vastuväite).

7. Ei ole õige väide, et pärandvara jagamist puudutava kohtumenetluse tulemusena jääb

kinnisasi kindlasti Xle.

8. Seoses pärimisega on halvenenud hageja tervis. Sellises vanuses on nähtavasti liiast

üleelamised, mis on tingitud hirmust kaotada oma kodu, kus on elatud ca 34 aastat.

Hageja ei ole suuteline oma tervisliku seisundi tõttu kuhugi kolima ja elukohast (mis kõik

on seotud aastatepikkuste mälestustega) ilmajäämine võiks oluliselt mõjutada tema tervist.

2-24-8945

9. Hageja soovib oma elujärje halvenemist tõendada kolmandate isikute kirjadega. Samuti

nähtub eeltoodud tõenditest, et kostjal 1 ei ole teavet hageja elujärje osas.

Kostja 1 soovib hakata pärijatelt nõudma kasutuseelise eest rahalisi vahendeid. Nagu

nähtub viidatud kirjast, on kasutuseelise eest hüvitise nõue seotud pärimisega.

Kasutuseelise eest hüvitise nõudmine hagejalt halvendab vaieldamatult hageja elujärge.

Nimelt nõuab kostja 1 viidatud pärijatelt XXX kinnistul asuva hoone võtmeid. XXX

kinnistul asuv koone (mida hageja ja Y kasutasid oma suvekoduna) pole aga kunagi lukus

käinud. Eelnev tõendab veenvalt kui vähe tegelikkuses kostja I hageja elujärjest teab.

Kostja 1 ei oma teavet hageja elujärje kohta, kuivõrd ta on aastaid eraldi elanud ja pole ei

hagejat ega oma isa aitamas käinud.

KOSTJA I VASTUS

10. Kostja I märgib, et ei tunnista hagi ning palub jätta see rahuldamata. Kostja I palub

menetluskulud jätta hageja kanda.

11. Kostjad 2 ja 3 on hageja pojad. Kostja 3 on aga pärandaja poeg varasemast kooselust.

12. PärS § 16 lg 3 kohaldamiseks puudub alus, sest hageja elujärg ei halvene pärimise tõttu.

Isikliku kasutusõiguse seadmine ja sellega üleelanud abikaasa sotsiaalne kaitse on

põhjendatud olukordades, kus teiste pärijate poolt nõutakse üleelanud abikaasa

väljakolimist senisest kodust, nõutakse tasu kinnisasja ainukasutamise eest ulatuses, mida

ei suuda üleelanud abikaasa tasuda, kus soovitakse kinnisasi võõrandada viisil, et

üleelanud abikaasa ei suuda soetada teist eluaset või üleelanud abikaasal puudub vara ise

pärandvara jagamisel päranvarasse kuuluv eluase välja osta. Ühtegi sellist asjaolu antud

juhul ei esine.

13. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks takistatud peale abikaasa surma või ka tulevikus kodu

kasutamine. Hagejale on tagatud piiranguteta senise kodu kasutamise võimalus. Kõik

pärijad on hageja kodu kasutusõigust aktsepteerinud ning hageja kasutab jätkuvalt oma

kodu piiranguteta ja tasuta. Lisaks on kõik pärijad väljendanud tsiviilasjas nr xxx

üksmeelset seisukohta, et pärandvara jagamise tulemusena jääb nimetatud kinnistu just

hageja ainuomandisse.

14. Kostja 1 ei nõustu hageja paljasõnalise väitega, et hageja elujärg pärimise tõttu halveneks

või, et hagejal ei ole kostjale 1 omandiosa kaotuse eest raha maksta. Hageja ei ole seda

väidet tõendanud.

15. Kuna elukorraldusliku muutust pärimise tagajärjel ei esine, siis tuleb elujärje muutust

hinnata varalisest aspektist, m.h. tuleb hinnata, kas hageja on võimeline tasuma teistele

pärijatele nende omandi kaotuse eest hüvitist. Sellest lähtuvalt leiab kostja 1, et hageja

varaline olukord ja seega hageja elujärg hoopis pärimise tagajärjel paranevad.

Kui enne pärandi avanemist oli hagejale kuuluva varakogumi väärtuseks pool hageja ja

pärandaja ühisvaras olevast varast ehk 179 875 eurot, siis pärimise tagajärjel lisandub

sellele varakogumisele juurde ¼ pärandvarast ehk vara väärtuses 63 718,79 eurot (vt

allolev tabel):

2-24-8945

Hageja ja pärandaja

ühisvara

Vara

väärtus

X osa ühisvarast

(1/2ühisvarast)

Pärandvara

X osa

pärandvarast

arveldusarve XXXXXXXX

551,11

275,56

275,56

68,89

arveldusarve XXXXXXXX

33.282,81

16.641,41

16.641,41

4.160,35

Harju Elekter Group aktsiad

1300 tk

6.604,00

3.302,00

3.302,00

825,50

Harju KEK AS 110 aktsiat

21.312,39

10.656,20

10.656,20

2.664,05

xxx

218.000,00

109.000,00

109.000,00

27.250,00

XXX, xxx, xxx

80.000,00

40.000,00

40.000,00

10.000,00

Kokku ühisvarast: 359.750,31

179.875,16

179.875,16

Pärandaja Y lahusvara

YYY

75.000,00

75.000,00

18.750,00

Kokku pärandvarast:

63.718,79

Seega kokkuvõttes pärimise tulemusena hageja vara suureneb 35 % võrra ja hageja

varanduslik seis on seega pärimise tagajärjel paranenud, mitte halvenenud.

16. Lisaks sellele ei satu hageja ka pärimise ja pärandvara jagamise tulemusena olukorda, kus

ta ei ole võimeline ise omale elamispinda tagama. Hageja on endal piisavalt vara, et

pärandi jagamisel abikaasade ühine kinnistu enda omandisse saada ja tal on võimalik

kompenseerida teistele pärijatele nende osa rahas. Hageja ei ole tõendanud, et ta ei

suudaks oma ühisvara ja saadava pärandvara arvelt nimetatud kohustust täita. Tsiviilasjas

nr. xxx menetluses olevas hagis soovib kostja 1 hagejalt xxx asuva ja hageja koduks oleva

kinnisasja omandiõiguse kaotuse eest hüvitist 27 250 eurot. Nimetatud hüvitis on

arvestatud lähtudes kinnisasja turuväärtusest, mis on tuvastatud hageja poja B poolt

tellitud eksperthinnanguga. Hagejale kuuluva ühisvara ja pärandvara arvelt on nimetatud

hüvitise tasumine mõistlikult võimalik.

XXX kinnistu ½ suuruse mõttelise osa võõrandamisel hagejate ja kostjate 2 ja 3 poolt

tsiviilasjas nr. xxx avaldatud hinnaga (s.o 80 000 eurot, milles pooltel vaidlus puudub) on

hageja saadaolev osa 50 000 eurot (pool vara väärtusest ühisvarana s.o. 40 000 eurot +

pärandvara arvelt saada olev osa 10 000 eurot);

YYY asuva korteriomandi võõrandamisel on hageja saadaolev osa 18 750 eurot. Tegemist

oli pärandaja lahusvaraga, mistõttu jaguneb nimetatud korteriomandi müügil müügihind

nelja pärija vahel võrdselt. Korteriomandi turuväärtus on 75 000 eurot (lisa 3);

Harju Elekter Group hagejale kuuluvate aktsiate võõrandamisel on hagejal saada 4130

eurot. Aktsia hind on 5,08 eurot. Hagejale kuulub lahusvarana 650 aktsiat, millele

lisandub pärimise teel omandatavad 163 aktsiat. Kokku seega 813 aktsiat, mille väärtus on

4130 eurot;

Harju KEK AS aktsiate võõrandmaisel on hagejal saada suurusjärk 14 160 eurot.

Seega ühis- ja pärandvarasse kuuluvate varesemete müügil, mida hageja ei kasuta oma

koduna, on hagejal piisvalt vara (87 040 eurot), et oma koduks oleva kinnisasja

omandamise eest tasuda hagejale kinnistu hüvitis s.o. 27 250 eurot.

2-24-8945

Kusjuures lisaks eelnevale säilivad hagejal ka arveldusarvel olevad rahalised vahendid 29

604,68 euro ulatuses (hageja arvestas eelnevalt maha temale tasutava hüvitise

arveldusarvel oleva raha jätmisel hageja ainuomandisse). Seega on hagejal kokku vara

116 644 eurot, mille arvelt on elujärge kahjustamata võimalik hüvitada kostjale 1 tema osa

xxx asuvast kinnisasjast summas 27 250 eurot.

17. Hageja kuritarvitab seadusest tulenevat õigust. Antud juhul soovitakse kasutada PärS § 16

lg 3 tulenevat õigust ainult selleks, et vähendada näiliselt pärandvarasse kuuluva

kinnisvara väärtust pärandaja varasemast kooselust sündinud kaaspärijale hüvitise

määramise momendil. Nimetatut kinnitab asjaolu, et hageja ning kostjad 2 ja 3 on

esitanud tsiviilasjas nr xxx hindamisakti, milles on palutud hinnata xxx asuvat kinnistut

koos isikliku kasutusõigusega. Hindamise tulemusena on 218 000 maksev kinnisasi

hinnatud 84 000 eurole. Nimetatud isikliku kasutusõiguse tõttu vähendatud hinnale

tugiendes soovitaks tsiviilasjas nr xxx hüvitada kostjale 1 omandi kaotus. Seega on

selgesti näha, et isikliku kasutusõigust ei kasutata eesmärgipäraselt. Käesoleva hagiga

realiseeritaksegi seadusest tulenevat õigust eesmärgiga teises tsiviilasjas vähendada

pärijate vahel jagatava kinnisasja väärtust. Tegemist on normi mitte eesmärgipärase

kasutamisega ning õiguse kuritarvitamisega, mis ei ole TsÜS § 138 lg 2 kohaselt lubatud,

mistõttu palub kostja 1 jätta hageja nõue TsÜS § 138 lg 2 ja VÕS § 6 lg 2 alusel

rahuldamata.

18. Oma 26.08.2024 vastuses on hageja märkinud, et tema elujärg halveneb kuna ta ei ole

võimaleine kolima ning aastatepikkuste mälestustega elukohast ilmajäämine kahjustab

tema tervist. Hageja ei ole eespool nimetatud väiteid tõendanud ning lisaks on antud

väited ka valed. Ilmselt loodetakse selliste emotsionaalsete valeväidetega kohut eksitada.

KOSTJATE II ja II VASTUS

19. Kostjad 2 ja 3 võtavad hagi õigeks ja tunnistavad hagiavalduses nende vastu suunatud

nõudeid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

20. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et

hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse

üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust

tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

21. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas:

a.

xx.xx.xxxx a surnud Yi pärijateks on hageja ja kostjad võrdsetes osades, st igale

pärijale kuulus pärandvarast 1/4 mõttelist osa (dtl 7 - pärimistunnistus);

b. Yi ja hageja abielu sõlmiti xx.xx.xxxx ning see kestis kuni Yi surmani, kusjuures

pärandaja ja tema abikaasa varalistele suhetele kehtis perekonnaseadusest tulenev

varaühisus;

c.

Yi ja hageja ühisvara hulka kuulus kinnistu asukohaga xxx, xxx linn (registriosa nr

xxxxxx), mis oli nende ühiseks koduks.

2-24-8945

22. Hageja palub: kohustada kostjaid andma järgmise sisuga tahteavaldused: tahteavaldus

asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega kostjad lepivad kokku, et kinnisasi registriosa nr-

ga xxxxxx koormatakse isikliku kasutusõigusega elamule hageja kasuks; nõusolek (KRS §

341 lg 1 tähenduses) kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxx kolmandasse jakku järgmise

kande tegemiseks: “isiklik kasutusõigus elamule Xi kasuks”.

23. Kostjad II ja III võtavad hagi õigeks. Kostja I vaidleb hagile vastu ning märgib, et PärS §

16 lg 3 kohaldamise eeldused ei ole täidetud.

24. Pärimisseaduse § 16 lg 3 sätestab, et pärandaja abikaasa või registreeritud elukaaslane

võib lisaks oma pärandiosale nõuda asjaõigusseaduse §-s 227 sätestatud asjaõiguse

seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade või registreeritud elukaaslaste ühine kodu,

eeldusel, et pärandaja abikaasa või registreeritud elukaaslase elujärg pärimise tõttu

halveneks.

Asjaõigusseaduse § 227 lg 1 sätestab, et isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja

selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal

asuvat elamut või selle osa.

Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 68 lg 5 eesmärk on anda võlausaldajale

õiguskaitsevahend ja tagada võlgniku kohustuse täitmine olukorras, kus võlgnik peab

isiklikult tegema mingi õigusliku tähendusega toimingu, kuid ei tee seda. Selleks, et kohus

saaks kohustada kostjaid tegema kindla sisuga tahteavalduse, peavad olema täidetud TsÜS

§ 68 lg-s 5 sätestatud eeldused:

-

isikul, kelle tahteavaldust soovitakse kohtulahendiga asendada, peab olema kas

seadusest vm õiguslikust alusest tulenev kohustus tahteavaldus teha;

-

tahteavaldusel, mille andmiseks isikut kohustatakse, peab olema kindel sisu, mis on

tuvastatav kas seaduse või lepingu alusel;

-

kohtuotsus peab kohustama isikut tahteavaldust tegema (vt ka Riigikohtu 07.11.2019

otsus tsiviilasjas nr 2-17-9986, p 13).

Isiklik kasutusõigus tekib asjaõiguslepingu sõlmimise ja kinnitusraamatu kande tegemise

kaudu (vt AÕS II komm (2014), § 225, p 3.1).

Riigikohus on lahendi nr 2-18-8886 p-is 12 PärS § 16 lg-t 3 eesmärgipäraselt tõlgendanud

ja leidnud järgmist: „pärandaja abikaasa vajab pärast abikaasa surma kaitset, mis

puudutab senist elukorraldust. Pärimisseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt oli PärS § 16

lg 3 eesmärgiks tõhustada pärandaja abikaasa sotsiaalset kaitset. Lisaks märgiti

pärimisseaduse eelnõu seletuskirjas, et varasema pärimisseaduse kohaselt oli võimalik, et

pärast pärandaja surma pidi pärandaja abikaasa ühisest kodust välja kolima, et anda see

üle oma lastele või pärandi jagamise käigus eluase rahaks teha. Sellist lahendust ei

peetud pärimisseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt õiglaseks, mistõttu nähtigi abikaasale

seaduses ette isiklik kasutusõigus elamule, mis oli pärandaja ja abikaasa ühine kodu.

Ringkonnakohus on põhjendatult selgitanud, et PärS § 16 lg 3 eesmärgiks on kaitsta

abikaasat elujärje halvenemise eest. Õige on see, et abikaasa vajab kaitset elujärje

halvenemise eest sõltumata sellest, kas abikaasa on ka pärija või mitte.“

2-24-8945

Tsiviilasjas nr 2-18-8886 on Tallinna Ringkonnakohus märkinud järgmist: „olukorras,

kus abikaasade vahel kehtib varaühisuse varasuhe, abikaasadel on ühine eluase, mis

kuulub abikaasade ühisvara hulka, üleelanud abikaasale piisavalt muud vara ei kuulu ja

üks abikaasadest sureb, ei saa üleelanud abikaasa eelduslikult jätkata senisel viisil

varakasutust, sest abikaasadevaheline ühisvara kasutus erineb reeglina varakasutusest,

mis valitseb üleelanud abikaasa ja näiteks pärandaja eelmisest abielust sündinud laste

vahel. Selle tagajärjel võib juhtuda, et abikaasa surma tõttu peab üleelanud abikaasa

loobuma oma senisest kodust ja muutma olulisel määral oma eluviise jne.“

25. Kohtu hinnangul ei vähene pärimise tõttu hageja elujärg PärS § 16 lg 3 tähenduses.

Asjas ei ole tõendatud, et hagejat ähvardaks tema senisest kodust ilmajäämine. Hageja on

enam kui neli dekaadi vaidlusaluses eramus elanud ning teeb seda tänaseni. Poolte vahel

ei ole vaidlust, et hageja saab ja võib eramut elukohana kasutada.

Asjakohatu on viide pärandvara jagamise kohtumenetlusele – kostja I on välja toonud, et

primaarnõudeks elamu osas on jätta see hageja ainuomandisse. Kostja I on põhistanud, et

vaidlusaluse eramu eest soovib kostja I pärandvara jagamise menetluses hagejalt saada 27

250 eurot. Alternatiivse nõudena on esitatud vara müüks avalikul enampakkumisel, mis

on viidatud menetluste puhul tavapärane – selline vara jagamise viis tuleb kaalumisele

üksnes siis, kui kaaspärijatel pole vahendeid või soovi vara ainuomanikuks saamiseks.

Kostja I on esitanud hagejale kuuluva vara ja pärandvara kooseisu ja põhistanud, et

pärimise tulemusel hageja varanduslik seis paraneb. Kohus leiab, et hagejaga tuleb

põhimõtteliselt nõustuda. Kui enne abikaasa surma kuulus hagejale arvestuslikult 50%

ühisvarast, siis pärimise tulemusel kuulub hagejale nüüd täiendavalt 1/4 pärandvarast (st

täiendavalt 12,5%, s.o 50%/4), mis teeb hageja osa suuruseks kokku 62,50% kogu

kõnealusest varast.

Hageja tõi küll menetluses välja, et ta on kõrges eas, kuid samas ei ole hageja välja toonud

ega tõendanud asjaolusid, millest tulenevalt saaks järeldada, et hageja elujärg just pärimise

tõttu halveneks. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, milles seisneb ning kui suur on

tema igakuine sissetulek. Samas on kostja I esile toonud, et hagejal on piisavalt rahalisi

vahendeid, et tasuda kostjale I hüvitis 27 250 eurot. Võttes arvesse hagejale kuuluvaid

rahalisi vahendeid (st üksnes hagejale kuuluvas osas) ja väärtpabereid (mille puhul on

tegemist lihtsasti võõrandatava varaga; üksnes hagejale kuuluvas osas), on hagejal 38

593,96 eurot vahendeid. Sellele summale on võimalik liita veel YYY tn korteriomandist

saadav hüvitis 18 750 eurot. Selliselt on hageja käsutuses vahendeid 57 343,96 euro

ulatuse, millest piisaks vaidlusaluse eramu eest hüvitise tasumiseks ning lisaks ka XXX

kinnistu eest hüvitise tasumiseks (pole käesolevas vaidluses asjakohane, kuid hageja on

esile toonud, et esineb emotsionaalne side).

Olukorras, kus hageja otsustab mitte teha toiminguid eelnimetatud kinnistu

ainuomanikuks saamiseks, on hagejal piisavalt vara (eelduslikult ca 243 594,95 eurot, s.o

hageja osa ühisvarast 179.875,16 eurot + hageja osa pärandvarast 63.718,79 eurot), et

soetada omale uus elukoht. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Samuti ei ole hageja

tõendanud, et viidatud summa eest ei saaks samaväärset või paremat elukohta.

Eeltoodu tulemusel on kohtu hinnangul ilmne, et hageja elujärg jääks pärimise järgselt

püsima või paraneks. Vastupidist ei ole võimalik tuletada ka hageja venna ja hageja

2-24-8945

sõbranna kirjadest – viidatud tõenditest ei ole võimalik teha majandusliku iseloomuga

järeldusi hageja elujärje kohta.

26. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

27. Remargi korras märgib kohus, et asjakohatud on kostja I väited, mille kohaselt hageja

kuritarvitas käesoleva hagi esitamisega oma seadusest tulenevaid õigusi. Kohtu hinnangul

ei saa seadusest tuleneva nõudeõiguse maksmapanemist pidada hea usu põhimõttega

vastuolus olevaks. Nõude esitamise eeldused oli iseenesest esile toodud, kuid kohus,

andes esitatud asjaoludele ja tõenditele hinnangu, leidis, et nõude rahuldamise eeldused ei

ole täidetud.

28. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulude jaotus

29. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus

menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et

hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on kohus

hagi jätnud rahuldamata, mistõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine

30. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses,

kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja

lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

31. Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul,

kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel

leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat

ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on

menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei

määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2

sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik