2-23-118437/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.10.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

Kohtuasi

2-23-118437

B2 Impact OÜ (endine ärinimi OK Incure OÜ)

hagivaldus N.E vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

1498,04 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (endine ärinimi OK Incure OÜ,

registrikood 11542046), lepinguline esindaja Anu Volmer

Kostja N.E (isikukood XXX, elukoht teadmata kohtule)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B2 Impact OÜ hagiavaldus N.E vastu osaliselt.

2. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi intressi 126,75 euro, viivise 141,29 euro ja

sissenõudmiskulude hüvitamise 40 euro nõudes.

3. Mõista N.E-lt B2 Impact OÜ kasuks välja põhivõlg 1190 eurot.

4. B2 Impact OÜ menetluskulud jätta 79 % ulatuses N.E kanda ning N.E

menetluskulud 21 % ulatuses B2 Impact OÜ kanda.

5. Välja mõista N.E-lt B2 Impact OÜ kasuks menetluskuluna (riigilõiv) 221,20

eurot.

6. Välja mõista N.E-lt B2 Impact OÜ kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

7. Jätta N.E kasuks hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata

nende puudumise tõttu.

8. Toimetada otsus N.E-le kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus

võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

01.10.2022 sõlmisid kostja ja OÜ Omaraha laenulepingu nr S225642262, milles lepiti kokku

laenusummas 1190 eurot, perioodiga 3 aastat, krediidikulukuse määraga 44,5 % aastas.

Kokkulepitud intressimäära osas lähtuti Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktis 3

välja toodud intressimäärast, so. 32,83% aastas (lepingus märgitud intressimäär ilma

komakohtadeta st. ümardatult (33%)). Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punkti 3

kohaselt, on kulukuse määr arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 1200,00 eurot, intressimäär

32,83% aastas, lepingu kestus 36 kuud, lepingutasu 23,80 eurot ning kogu krediit võetakse

koheselt kasutusse täies mahus.

Kostja kohustus oli maksta laenusumma ja intressi tagasi osamaksetena laenulepingus

kokkulepitud maksegraafiku alusel. Kostja pole lepingu katteks tagasimakseid teinud.

Kostja sai küll raha kätte, kuid rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata kokkuleppelised

osamaksed, mistõttu edastas laenuandja kostjale 25.01.2023 teatise, millega andis kostjale

täiendava 14 kalendripäevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks, hoiatades ühtlasi võlgnevuse

tasumata jätmisel lepingu ülesütlemise võimalikkusest ning laenulepingust tulenevate kõigi

nõuet loovutamisest inkassofirmale. Antud teatisega anti kostjale ka võimalus läbirääkimisteks.

Kuna kostja hoolimata talle 25.01.2023 edastatud teatisest võlgnevust ei tasunud ning oli

täielikult viivituses enam kui kolme järjestikuse, see on 01.11.2022, 01.12.2022, 01.01.2023 ja

01.02.2023 osamakse tasumisega, ütles Omaraha OÜ laenulepingu kooskõlas VÕS § 416

erakorraliselt üles 09.02.2023 ning loovutas olemasoleva nõude kostja vastu hagejale OK Incure

OÜ. Antud teatise edastamisega saab lugeda võlgniku suhtes nõude loovutamise toimunuks VÕS

§ 170 mõttes.

Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tulenev põhivõlgnevus summas 1190 eurot

(tagasimaksed põhiosa katteks puuduvad), maksegraafikujärgne intress alates 01.11.2022 kuni

01.02.2023 summas 126,75 eurot, lepingust tulenev viivis (viivise määr aastas 32,83 %)

10.02.2023 kuni 21.062023 eest 141,29 eurot ning sissenõudekulud summas 40 eurot.

11.09.2023 kohus kohustas hagejat täpsustama hagi aluseks olevaid asjaolusid ja selgitama

vastutustundliku laenamise põhimõtte kohutuse järgimist.

19.09.2023 kohtule esitatud seisukohas leiab hageja, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei

ole rikutud. Kohtule alternatiivset nõuet hageja ei esitanud. Hageja leidis, et oluline on, et

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

saavutaks krediidiandja veendumuse, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Tarbijal

lasub lepingueelsetes läbirääkimistes aususkohustus, sh kohustus teatada tõesed andmed oma

sissetulekute ja väljaminekute kohta ning muud asjaolud, mis omavad tähtsust laenu taotluse

analüüsi tegemiseks (VÕS § 14 lg 1 ja 2). Lepingut sõlmides kinnitas kostja enda esitatud

andmete tõesust.

Hageja hinnangul täitis krediidiandaja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Omaraha OÜ

kontrollis põhjalikult kostja krediidivõimelisust võttes arvesse kostja tausta, maksehäireid ning

kostja poolt esitatud andmete tõesust.

Kostja märkis taotlusel andmed enda sissetuleku (1300,00 eurot), kohustuste (finantskohustused

50 eurot, muud kohustused 100 eurot) ja ülalpeetavate kohta (5 ülalpeetavat), peale mida

kontorollis Omaraha OÜ kostja andmeid avalikest andmebaasidest, tehes päringu AS-ile

Creditinfo Eesti, OÜ-le Krediidiregister, Pensionikonto. Krediidiandaja tegi krediidiskooringu

kontrolli kostja maksevõime hindamiseks milles võeti arvesse järgnevad andmed: sissetulek

1300,00 eurot (igakuine keskmine sissetulek taotlusel. Taotluse igakuine keskmine sissetulek on

vastavuses pensioniregistri päringu sissetuleku andmetega ja ei ole suurem kui 20%.): 1 300,00

eurot), kohustused kokku 314,30 eurot (igakuised finantskohustuste suurus taotlusel 50,00 eurot

+ igakuine majapidamiskulude suurus taotlusel 100,00 eurot + ülalpeetavate kulud 164,30 eurot).

Kostja maksevõimeks hinnati 985,70 eurot.

Kehtivaid maksehäireid kostjal ei olnud. Andmete analüüsimise tulemusel jõudis krediidiandja

veendumusele, et kostja on võimeline täitma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitud

tingimustel (lepingust tulev kuumakse oli 52,37 eurot), sissetulekute ja kohustuste vahe oli laenu

saamiseks piisav. Lepingu sõlmimisega ei mindud vastuollu Omaraha OÜ siseeeskirjas

sätestatud LTI (Loan to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu

tagasimaksete lubatava vahekorra.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust (280

eurot). Hageja taotleb kostja kohustamist tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist.

KOSTJA VASTVÄITED

Kohus toimetas hagi ja menetlusse võtmise määruse kostjale avalikult kätte 21.12.2023. Samuti

nähtub kohtute infosüsteemist, et kostjale on Ametlikud Teadeanded kaudu kätte toimetatud

12.09.2024 kohtumäärus 28.09.2024, milles kohus määras otsuse avalikult teatavakstegemise

ajaks 08.10.2024. Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud. Kostja menetluses ei osalenud ning tal

menetluskulusid tekkinud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1190 eurot.

Hageja intressi-, viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded jäävad rahuldamata, kuna

kostjale krediidi võimaldamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet.

01.10.2022 sõlmisid kostja ja OÜ Omaraha laenulepingu nr S225642262, milles lepiti kokku

laenusummas 1190, perioodiga 3 aastat, krediidikulukuse määraga 44,5 % aastas. Kokkulepitud

intressimäära osas lähtuti Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktis 3 välja toodud

intressimäärast, so. 32,83% aastas (lepingus märgitud intressimäär ilma komakohtadeta st.

ümardatult (33%)). Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punkti 3 kohaselt, on kulukuse

määr arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 1200,00 eurot, intressimäär 32,83% aastas, lepingu

kestus 36 kuud, lepingutasu 23,80 eurot ning kogu krediit võetakse koheselt kasutusse täies

mahus.

Kostja kohustus oli maksta laenusumma ja intressi tagasi osamaksetena laenulepingus

kokkulepitud maksegraafiku alusel. Kostja pole lepingu katteks tagasimakseid teinud.

Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja

sai krediiti väljaspool majandustegevust.

Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 seisuga krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,3% (kohaldus

alates 01.10.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud

piirmääraks lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 16,3% = 48,9%. Kostjale antud laenude krediidi

kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt 32,83%. Sarnased

tulemused annab Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra

kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi

väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

Kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tulenev

põhivõlgnevus summas 1190 eurot (tagasimaksed põhiosa katteks puuduvad),

maksegraafikujärgne intress alates 01.11.2022 kuni 01.02.2023 summas 126,75 eurot, lepingust

tulenev viivis (viivise määr aastas 32,83 %) 10.02.2023 kuni 21.062023 eest 141,29 eurot ning

sissenõudekulud summas 40 eurot.

Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist

kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate

andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS §

4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi

maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS §

4034 lg 13).

Hagiavaldusest ja 19.09.2023 vastusest ning kohtule esitatud tõenditest ilmneb, et lepingute

sõlmimise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja kostja taotlustest, enda sissetuleku (1300,00

eurot), kohustuste (finantskohustused 50 eurot, muud kohustused 100 eurot) ja ülalpeetavate

kohta (5 ülalpeetavat), peale mida kontorollis Omaraha OÜ kostja andmeid avalikest

andmebaasidest, tehes päringu AS-ile Creditinfo Eesti, OÜ-le Krediidiregister, Pensionikonto.

Krediidiandaja tegi krediidiskooringu kontrolli kostja maksevõime hindamiseks milles võeti

arvesse järgnevad andmed: sissetulek 1300,00 eurot (igakuine keskmine sissetulek taotlusel.

Taotluse igakuine keskmine sissetulek on vastavuses pensioniregistri päringu sissetuleku

andmetega ja ei ole suurem kui 20%.): 1 300,00 eurot), kohustused kokku 314,30 eurot

(igakuised finantskohustuste suurus taotlusel 50,00 eurot + igakuine majapidamiskulude suurus

taotlusel 100,00 eurot + ülalpeetavate kulud 164,30 eurot). Kostja maksevõimeks hinnati 985,70

eurot.

Kirjeldatut ei saa pidada piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.

Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2

viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7).

Tallinna Ringkonnakohus on 08.11.2021 kohtuotsuses kohtuasjas nr 2-20-106661 märkinud, et

ringkonnakohtu praktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud

minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Kolleegiumi hinnangul ei saa

lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid

andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu

pangakonto väljavõtetest nähtuv (p 55).

Hageja ei ole täitnud minimaalset nõuet, et oleks hinnanud kostja krediidivõimet pangakonto

väljavõtte kaudu.

Krediidiandjal oleks pidanud juba tekkima kahtlus siis, kui kostja märkis, et tal on 5 ülalpeetavat

ning kulud igapäeva eluks ei ole eluliselt usutavad, so on liiga väikses ulatuses märgitud.

Kohtule ei nähtu, et krediidiandja oleks kostjalt täiendavalt nimetatud kohustuste kohta teavet

küsinud. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust.

Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et kogutud teave tarbija sissetulekute kohta oli

vastuoluline. Hageja selgituste kohaselt on igakuine majapidamiskulu 100 eurot ja ülalpeetavate

kulu 164,30 eurot. Nimetatud kulud on eluliselt mitteusutavad, kuna kostjal on 5 ülalpeetavat.

Samuti oli kostjal kohustusi kokku 314,30 eurot. Kostja maksevõime suurus ei ole eluliselt

usutav.

Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase

hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava

teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3

järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4

ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus

esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada

(RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe

lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja ühtegi tagasimakset teinud. Maakohus mõistab VÕS § 108 lg

1 ja pooltevaheliste lepingu alusel kostjalt välja tasumata põhivõla 1190 eurot. Lepingute

ülesütlemine 09.02.2023 avaldusega oli kehtiv, kuna kostja ei olnud teinud ühtegi tagasimakset.

Ülejäänud hageja nõuded jäävad VÕS § 4034 lg 7 alusel rahuldamata.

Menetluskulud

Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline

nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt 1498,04

euro tasumist. Maakohus mõistab kostjalt välja 1190 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on

ligikaudu 79,44 %. Seega jäävad menetluskulud 79 % ulatuses kostja kanda ning 21 % ulatuses

hageja kanda.

Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 280 eurot (hagi

esitamisel tasutud riigilõiv).

Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus).

Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 280 eurot.

Kohus jättis menetluskuludest 79 % kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja 0,79 * 280 = 221,õ20 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida

menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei

mõista.

Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati.

TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik