3-24-191/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.10.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-191

Haldusasi

TOV „AVALON+“ Eesti filiaali kaebus Maksu- ja Tolliameti

14.11.2023 maksuotsuse nr 12.2-3/058482-9 ja 22.12.2023

vaideotsuse nr 6-1/5468-2 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – TOV „AVALON+“ Eesti filiaal, volitatud esindaja

Igor Sumarok

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Indrek

Lind

Asja läbivaatamise vorm

01.10.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 07.11.2024.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline

esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu ja Tolliamet (MTA) kontrollis 11.05.2022 korraldusega nr 12.2-3/058482-1 TOV

„AVALON+“ Eesti filiaali ja AvalonPlus Polska Sp.zo.o ning vaide esitaja ja OOO Alfalon

vahel sõlmitud tehinguid, selgitamaks tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust.

2. MTA koostas 21.07.2023 kontrollakti nr 12.2-3/058482-8, milles sisalduvad kontrolli käigus

tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud. TOV

„AVALON+“ Eesti filiaal esitas kontrollaktile 20.10.2023 eriarvamuse.

3. MTA tegi 14.11.2023 maksuotsuse nr 12.2-3/058482-9, millega määrati TOV „AVALON+“

Eesti filiaalile täiendavalt tasumisele kuuluvaks maksusummaks 75 872,09 eurot. MTA

3-24-191

tuvastas, et TOV ,,AVALON+’’ Eesti filiaali ja AvalonPlus Polska Sp.zo.o vahelise

laenulepingu alusel tehtud väljamaksete näol on tegemist kingitustega ning TOV ,,AVALON+’’

Eesti filiaali ja LLC Alphalon vahel 01.12.2019 sõlmitud käsunduslepingu alusel tehtud

väljamakse ei ole tegelikult TOV „AVALON+“ Eesti filiaali, mis tegutseb Eestis püsiva

tegevuskoha kaudu, majandustegevusega seotud väljamakse.

4. TOV „AVALON+“ Eesti filiaal esitas 4.12.2023 MTA 14.11.2023 maksuotsuse nr 12.2-

3/058482-9 peale vaide. MTA 22.12.2023 vaideotsusega nr 6-1/5468-2 jäeti TOV

„AVALON+“ Eesti filiaal vaie rahuldamata.

5. TOV „AVALON+“ Eesti filiaal (kaebaja) esitas 21.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse

Maksu- ja Tolliameti 14.11.2023 maksuotsuse nr 12.2-3/058482-9 tühistamiseks.

6. Tallinna Halduskohtus võttis 06.02.2024 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas

vastustajaks MTA, kes esitas vastuse kaebusele 11.03.2024.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

7. Maksuhalduri poolt 14.11.2023 tehtud maksuotsus on õigusvastane põhjusel, et see on

vastuolus kehtiva õigusega ning selle andmisel on maksuhaldur oluliselt rikkunud uurimis- ja

kaalutlusõiguse põhimõtet. Maksuotsus on tehtud vastustaja kaalumata eelarvamuse alusel.

Otsuses kirjeldatud põhjendused on otsitud ja ei vasta menetluse raames tuvastatud asjaoludele.

Vastustaja järeldused on tõendamata. Kaebaja ei nõustu EMTA poolt tehingutele antud

hinnanguga.

8. Kontrolliaktis on kajastatud, et 03.02.2020 TOV ,,AVALON+’’ Eesti filiaali ja AvalonPlus

Polska Sp.zo.o (Poola registrikood 8982238597) vahel sõlmitud laenulepingu alusel kantud 146

000 eurot ei ole reaalselt laen vaid kingitus. Põhiargumendiks on asjaolu, et mõlemad

äriühingud on omavahel seotud ja laenusumma ei ole tagasi makstud.

8.1. AvalonPlus Polska Sp.zo.o. on tõepoolest TOV ,,AVALON+’’ Eesti filiaali tihedalt seotud

äriühing, mille kaudu korraldati Eesti äriühingu jaoks Ukraina töötajate hankimist Poolas. Poola

äriühingu paremaks tegevuse korraldamiseks Eestis oli antud Poola äriühingule laenu

äritegevuse arendamiseks, nimelt kolmandate riikide kodanike registreerimiseks Poolas

töötamiseks, luues personali- ja agentuuriettevõte, koolitus- ja koolitusbaasi (kompleksi)

korraldamise juriidiline ja protseduuriline ettevalmistus, registreerimiseks vajalike dokumentide

koostamine ja muu seonduv. Poolas ettevalmistatud töötajad peaksid saabuma töö tegemiseks

Eestisse. Poola saab Eesti filiaalilt raha, mille abil tagastab laenu ja tasub intressi.

8.2. On üldteada sellise asjaolu, et töötajate hankimine Ukrainast Eestisse on raskendatud muu

hulgas asjaoluga, et Eestis on sätestatud kõrgendatud nõuded töötajate töötasu osas. Ühelt poolt

töötajaga lepingu sõlmimisel tuleks Eestis kohaldada töötasu, mis vastab keskmisele töötasu

määrale. Ukrainast saabuvate töötajate vastavus töö tegemisele ei ole üldjuhul teada. Nii

Leedus, kui ka Poolas need nõuded on palju soodsamad tööandja jaoks ning see oli põhjuseks

koostöö teostamiseks Poola firmaga. Asjaolu, et antud töö ei ole vilja antud, ei saa olla

põhjuseks, miks lugeda laen kingituseks.

9. Laenu andmise eesmärgid olid ärilised ja laenu andmise eesmärk oli filiaali tegevuse

laiendamine. Kuna mõlemad äriühingud olid omavahel seotud, siis ei olnud otstarbekas

kulutada rahalisi vahendeid tagatise seadmiseks. Tagatiseks on see, et Eesti filiaal on oleme

Poola firma teenuste saajaks ja laenu on seega tagatud saadava teenusega. Maksukontrolli

selgitati audiitorile neid asjaolusid. Intress vastas turutingimustele. Seega, puudus seaduslik alus

antud laenu maksustamiseks.

10. Kontrolliaktis on kajastatud tehingud, mis tehti maa omandamiseks Ukrainas.

2(7)

3-24-191

10.1. Kaebaja selgitas maksumenetluse käigus, et tegemist ei olnud maa soetamisega kiireks

edasimüügiks vaid otsus maatükkide edasimüügi kohta võetakse vastu pärast sõjategevuse

lõppemist, lähtudes Ukraina maa keskmise turuväärtuse tõusu (languse) analüüsist, mille esitab

Alfalon LLC. Asjaolu, et maa edasimüüki hetkel plaanis ei ole, on seotud sõjategevuse

pidamisega Ukrainas. Alfalon LLC ettepanekul saab maad nüüd Ukrainas

põllumajandustegevuseks kasutada, plaaniti saada tulu põllumajandussaaduste müügist. See

projekt pole veel lõppenud. Tulu võiks tekkida juba 2025. aasta sügisel.

10.2. Toimingud Ukrainas teostati varem sõlmitud käsunduslepingu põhjal. Lepingu esemeks

on käsundisaaja tegevus käsundiandja rahaliste vahendite arvelt, mille eesmärk on maatükkide

omandamine, maatükkide müümist võimaldavasse seisukorda viimine, samuti maatükkide

müügist tulu saamine. Lepingu eesmärgiks on tulu saamine maa soetamisest ja edasimüügist.

Lepingu alusel teostavad pooled järgmisi tegevusi: Alfalon LLC selgitas välja maa omandamise

õiguslikud aspektid, korraldas koostööd tulevaste maatükkide müüjatega, korraldas

omandamiseks valmis maatüki dokumentatsiooni, aga TOV ,,AVALON+“ Eesti filiaal hüvitas

kõik lepingu eesmärgi saavutamisega seotud kulud. Kaebajal on õigus saada kogu tulu, mis maa

müügi käigus tekib, seega Eesti filiaalil ei teki maatükkide omandiõigus, vaid tekkib kasum vara

realiseerimisest. Eelmainitud situatsioonis ei ole õiglane nõuda maksude deklareerimist

tehingutelt, millised ei ole veel lõppenud.

11. Seega leiab kaebaja, et maksuotsus on seaduse nõuetega vastuolus ning kaebus kuulub täies

ulatuses rahuldamisele.

Vastustaja seisukohad

12. Vastustaja TOV „AVALON+“ Eesti filiaali kaebusega ei nõustu ja vaidleb selle vastu.

13. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise

korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Antud

juhul on MTA poolt maksumenetluses tuvastatud asjaolud, uuritud tõendid ja nendest

tehtud järeldused vastustaja hinnangul vaidlusaluses 14.11.2023 maksuotsuse p-des 2 ja

ka 3 ja selle lahutamatuks osaks olevas 21.07.2023 kontrolliakti nr 12.2-3/058482-8 () p-s

1 jälgitavad.

14. Maksuotsus on seetõttu ka kontrollitav ja ka piisavalt põhjendatud ning maksuhaldur

on seeläbi 14.11.2023 maksuotsuse puhul omapoolse tõendamiskoormise täitnud.

Tõendamiskoormus on maksumaksjale üle läinud, kes peab tõendama maksuhalduri

seisukohtade ebaõigsust. Käesoleva hetke seisuga kaebaja seda vastustaja hinnangul

teinud ei ole. Antud juhul on maksumenetluses tõendamist leidnud, et TOV „AVALON+“

Eesti filiaali ja AvalonPlus Polska Sp.zo.o vahelise laenulepingu alusel tehtud

väljamaksete näol oli tegemist kingitustega ning TOV ,,AVALON+’’ Eesti Filiaali ja

LLC Alphalon vahel 01.12.2019 sõlmitud käsunduslepingu alusel tehtud väljamakse ei

ole tegelikult kaebaja, mis tegutseb Eestis püsiva tegevuskoha kaudu,

majandustegevusega seotud väljamakse.

15. Vastustaja märgib, et TOV „AVALON+“ Eesti filiaal ei ole 19.01.2024 kaebusest

nähtuvalt võrreldes kontrolliaktile esitatud 20.10.2023 eriarvamusega ega ka 19.01.2024

vaidega mingeid uusi sisulisi vastuväiteid 14.11.2023 maksuotsusele esitanud. Kaebaja

poolt esitatud seisukohad on vastavalt nii kõnealuse maksuotsuse p-s 3 kui ka 22.12.2023

vaideotsuse p-des 11-13 MTA poolset põhjalikku käsitlemist juba leidnud ning MTA on

vastustaja hinnangul igati põhjendatult asunud seisukohale, et need ei tingi

kontrollimenetluses kujunenud järelduste muutmist ega ka vaidlusaluse maksuotsuse

tühistamist ega muutmist. Arvestades, et kaebaja kordab järjekordselt oma varasemaid

põhjendusi, peab vastustaja asjakohaseks jääda enda poolt eelmainitud

menetlusdokumentides (st maksuotsuses ja vaideotsuses) toodu juurde. Asjaolu, et MTA

3(7)

3-24-191

motiveeritud ja piisavalt põhjendatud järeldused ei ole kaebajale sobilikud, ei muuda neid

järeldusi valeks ja haldusakti seeläbi ebapiisavalt motiveerituks. Seega puudub alus TOV

„AVALON+“ Eesti filiaali 19.01.2024 kaebuse rahuldamiseks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

16. Vaadanud läbi poolte seisukohad ja esitatud tõendid, leian, et kaebus tuleb jätta

rahuldamata. Vaidlustatud maksuotsus ja vaideotsus on õiguspärased ning nende

tühistamiseks puudub alus.

17. MTA tegi 14.11.2023 kaebajale maksuotsuse nr 12.2-3/058482-9, millega tuvastas, et

kaebajal tuleb täiendavalt täita tulumaksukohustus 75 872,09 euro ulatuses. Maksuotsuses leidis

MTA, et:

18. TOV ,,AVALON+’’ Eesti filiaali ja AvalonPlus Polska Sp.zo.o vahel 03.02.2020

sõlmitud laenulepingu alusel tehtud väljamaksete näol ei olnud sisuliselt tegemist laenu

andmisega vaid kingitusega. Filiaal laenulepingu alusel tagasimakseid ei oodanud ega

nõudnud, mis tähendab, et filiaalil oli tahe laenusaajat rikastada. Seega tuleb tehtud

väljamaksed tulumaksuseaduse (TuMS) § 49 lg 1 alusel maksustada tulumaksuga.

18.1. TOV ,,AVALON+’’ Eesti Filiaali ja LLC Alphalon vahel 01.12.2019 sõlmitud

käsunduslepingu alusel tehtud väljamakse ei olnud tegelikult filiaali, mis tegutseb Eestis püsiva

tegevuskoha kaudu, majandustegevusega seotud väljamakse. Käsunduslepingus märgitud eseme

ehk maatükkide omandamine Ukrainas toimus TOV ,,AVALON+’’ mitte tema Eesti filiaali

huvides. Seega on käsunduslepingu alusel tehtud makse seotud TOV ,,AVALON+’’

majandustegevusega, mistõttu kuuluvad kõik filiaali poolt tehtud maa soetamisega seotud kulud

maksustamisele tulumaksuga TuMS § 51 lg 2 alusel kui püsiva tegevuskoha ettevõtlusega

mitteseotud kulu.

19. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-st 2 tuleneb, et kohus ei pea

kordama vaidlustatud haldusakti põhjendusi, milles on juba piisava põhjalikkusega

vastatud ka kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetele ja millega kohus nõustub (vt

nt Riigikohtu 17.03.2015 otsus nr 3-3-1-76-14, p 21; 02.06.2014 otsus nr 3-3-1-27-14, p

12). Vastustaja on kontrolliaktis (dtl 344-376), maksuotsuses (dtl 377-386) ja ka

vaideotsuses (dtl 393-399) kaebajale täiendava maksu määramisega seotud asjaolusid

põhjalikult käsitlenud ning nendes dokumentides tooduga nõustudes ei korda ma

kohtuotsuses kõiki juba senises haldus- ja kohtumenetluses tuvastatud asjaolusid ja nende

põhjal tehtud järeldusi. Kontrolliakti ja maksuotsuse põhjendused on selged ja jälgitavad.

Vastuseks kaebusele märgin järgmist.

20. Esmalt pean kaebajale vajalikuks selgitada, et kaebaja viited kaalutlusõiguse

rikkumisele MTA poolt ei ole käesoleval juhul asjakohased. Maksusumma määramine ei

ole MTA kaalutusotsus, sest olukorras, kus MTA on tuvastanud maksukohustuse

tekkimiseks olevad faktilised ja juriidilised asjaolud, on MTA-l kohustus maksusumma

määrata ning MTA-l ei ole diskretsiooniõigust otsustada, kas maks määrata või mitte.

Seega ei ole kaebaja arutlused kaalutlusõigust puudutavas osas antud asja lahendamisel

asjakohased.

21. HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millel tema

väited põhinevad, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendamiskoormuse jaotust maksuotsuse

kontrollimisel täpsustab MKS § 150 lg 1, mis näeb ette, et maksuotsuses määratud

maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et

maksusumma määrati valesti. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb MKS §-s 150

sätestatud maksumaksja tõendamiskoormust

sisustada eelkõige selliselt, et

tõendamiskoormus läheb maksumaksjale MKS § 150 lg 1 kohaselt üle siis, kui

maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad maksuhalduri seisukohta ja seavad kahtluse

4(7)

3-24-191

alla maksukohustuslase esitatud andmete õigsuse ning on samas piisavad selleks, et

määrata tasumisele kuuluv maksusumma. Kui maksuhaldur on oma tõenditel põhineva

kahtluse ning maksusumma arvestuse välja toonud, läheb tõendamiskoormus üle

kaebajale ja ta peab näitama maksuhalduri järelduste ekslikkust (RKHKo asjas nr 3-3-1-

34-07 p-d 11 ja 13).

22. Käesoleval juhul on MTA kontrolliaktis ja maksuotsuses üksikasjalikult välja toonud,

miks MTA hinnangul ei olnud kaebaja poolt AvalonPlus Polska Sp.zo.o-le tehtud

väljamaksete näol tegemist laenuga (vt kontrolliakti p 1.1.2 ja 1.1.3 ja kokkuvõte

maksuotsuses p 2.1.2). MTA märgib, et 03.02.2020 sõlmitud laenulepingus ei olnud

kokku lepitud tagatist, laen maksti välja sularahas, samas kui tavapäraselt

sularahaarveldusi ei tehta. Laen on välja makstud seitsme väljamaksena perioodil

veebruar- november 2020 kokku 146 000 euro ulatuses ehk kogu laenulepingus märgitud

summa ulatuses. Kaebaja poolt esitatud dokumendid ja antud seletused sularahamaksete

saaja kohta on vastuolulised. Otsused laenutehingu sõlmimise, tingimuste ning makseviisi

osas on teinud ainuisikuliselt Y, kes on samaaegselt filiaali ainuesindaja ning filiaali

emaettevõtja TOV „AVALON+“ ainuosanik ja laenu saanud Avalon Polska SP.zo.o üks

omanikest (koos X). AvalonPlus Polska Sp.zo.o ning TOV ,,AVALON+’’ Eesti Filiaali

puhul on tegemist tulumaksuseaduse § 8 lg 1 tähenduses seotud isikutega ning samas on

osapoolte vahel väidetavalt sõlmitud laenulepingus kokku lepitud intressimäär oluliselt

soodsam turutingimustest ning kaebaja ei ole selgitanud, kuidas kujunes kokkulepitud

intressimäär. Laenu ei ole seotud osapool tagasi maksnud, samuti ei ole tasutud

intressimakseid ja väidetav laenuandja ei ole laenutagastamist ega intressimaksete

tegemist ka nõudnud, tagasimaksegraafikut ei ole MTA-le esitatud, ehkki laenulepingus

on tagasimaksegraafikule viidatud. MTA on arvesse võtnud ka seda, et maksumenetluse

käigus on kaebaja ise möönnud, et vähemalt osaliselt tuleks laenumaksed deklareerida kui

püsivast tegevuskohast väljaviidud kasum – see aga on vastuolus kaebaja poolt eelnevalt

maksumenetluse käigus antud selgitustega, mille kohaselt leidis kaebaja, et laen on

saadavate teenustega piisavalt tagatud.

23. Minu hinnangul on MTA eelkirjeldatule tuginedes põhjendatult seadnud kahtluse alla

sõlmitud laenulepingu ja selle alusel tehtud väljamaksete tegeliku sisu ning leidnud, et

väljamaksed tuleb maksustada tulumaksuga. Kaebaja ei ole kontrolliaktile esitatud

eriarvamuses, vaides ega kohtule esitatud kaebuses toonud välja argumente, mis

põhjendaks laenu andmist eelpoolviidatud ebaharilikel tingimustel ega kõrvaldanud

maksuhalduri poolt viidatud vastuolusid ning esitanud täiendavaid selgitusi intressimäära

põhjendatuse ja laenu andmise majandusliku põhjendatuse kohta. Seega ei ole kaebaja

täitnud temale üle läinud tõendamiskoormist viisil, mis võimaldaks järeldada, et talle

määratud maksukohustus on ebaõige.

24. Märgin siiski, et on vaieldav, kas tulumaksu tekkimise õiguslikuks aluseks tuleb

pidada TuMS § 49 lg 1 (tulumaks kingituselt), nagu on märgitud maksuotsuses, või TuMS

§ 502 ja § 53 lg 4 alusel (püsivast tegevuskohast varjatult väljaviidud kasum). Varasema

kohtupraktika kohaselt on TuMS § 49 lg 1 alusel võimalik maksustatava kingitusena

käsitada antud laenu sissenõudmisest loobumist - seda siis juhul, kui laenusuhe oli tegelik

ja laenuandja ei ole teinud mõistlikke pingutusi laenu tagasinõudmiseks. Käesoleval juhul

on maksuhaldur aga kontrolliaktis ja maksuotsuses, viidates maksukorralduse seaduse §-le

83 lg-le 4, asunud seisukohale, et laenutehing oli näilik, mis tähendab, et maksuhalduri

hinnangul laenu andmist sisuliselt aset ei leidnud. Maksuhaldur leiab, et tegelikkuses oli

laenutehingu eesmärgiks Y huvi viia raha ühest enda kontrolli all olevast äriühingust

teise. Sellisel juhul oleks korrektseks maksustamise aluseks TuMS § 502 ja § 53 lg 4

(püsivast tegevuskohast varjatult väljaviidud kasum). Maksukohustuse ebaõige

5(7)

3-24-191

kvalifitseerimine aga ei ole maksuotsuse tühistamise aluseks, sest lõppkokkuvõttes oli

filiaalile tulumaksu määramine siiski põhjendatud.

25. Sarnaselt eelnevaga leian, et ka teise maksustamisjuhtumi (vt kontrolliakti p-d 1.2.2 ja 1.2.3

ja kokkuvõttev seisukoht maksuotsuse p 2.2.2) osas - TOV ,,AVALON+’’ Eesti Filiaali ja LLC

Alphalon vahel 01.12.2019 sõlmitud käsunduslepingu alusel tehtud väljamaksete puhul on

tulumaksu määramine põhjendatud. Tuleb siiski märkida, et ei kontrolliaktis ega maksuotsuses

ei ole täpsustatud, millisele TuMS § 51 lg 2 punktile MTA maksukohustuse määramisel on

täpsemalt tuginenud. Kontrolliaktist võib siiski aru saada, et MTA on maksumenetluse

tulemusel asunud seisukohale, et käsundusleping on sõlmitud tegelikult TOV „AVALON+“

huvides tehtud tehingu varjamiseks, mistõttu võib eeldada, et maksukohustuse määramisel on

MTA tuginenud TuMS § 51 lg 2 p-ile 5 (kulu või väljamakse ettevõtlusega mitteseotud

kohustuste täitmiseks). Kontrolliaktis kirjeldatu ja asjas esitatud tõenditest nähtuvalt, on kaebaja

sõlminud 01.12.2019 käsunduslepingu (dtl 139-145, tõlge 146-154), mille eesmärgiks oli

põllumajandusliku maa soetamine Ukrainas. Maksumenetluse käigus esitas kaebaja selle väite

tõendamiseks kaks lepingut (nn kavatsuste lepingud, dtl 155 -156, tõlge 157-159 ja 160-161,

tõlge 162-165). Mõlemas lepingus on märgitud, et soetatavate maatükkide omanikuks saab

filiaali emaettevõtja Tovarõstvo Z Obmeženoju Vidpovidalnistju „Alphalon“. Lepingutest ei

nähtu, kas ja millal peab käsundisaaja lepingu eseme ehk soetatud maatükid

TOV ,,AVALON+’’ Eesti filiaalile üle andma või sellelt saadud tulu edasi kandma. Kaebaja on

küll viidanud, et selline kavatsus pooltel lõppkokkuvõttes oli ning lepingute soetamine Ukraina

äriühingule oli tingitud vastavasisulisest regulatsioonist, kuid samas ei ole kaebaja esitanud

maksumenetluse käigus ühtegi tõendit, mis sellekohast väidet kinnitab ning võimaldaks seega

seostada käsunduslepingu alusel tehtavat väljamakset kaebaja ettevõtlusega. Kaebaja ei ole

esitanud selgitusi ega dokumente ka selle kohta, kuidas kujunes lepingus kokkulepitud summa

ega esitanud andmeid, mis võimaldaks hinnata väljamakse suuruse põhjendatust. Lisaks viitab

maksuhaldur sellele, et väidetavate maaüksuste müüjatega sõlmitud kavatsuste lepingud on

majanduslikus mõttes ebareaalsete tingimustega ning mitmed olulised küsimused on jäänud

lepingutes fikseerimata, lepingutes märgitud summad on kohati vastuolulised (vt kontrolliakti p

1.2.2.2 alapunkt c).

26. Eelkirjeldatud asjaolud on minu hinnangul piisavad, et lugeda täidetuks MTA

põhjendamiskohustus kaebajal täiendava tulumaksukohustuse tekkimise osas põhjusel, et

käsunduslepingu alusel välja makstud summad ei ole seostatavad kaebaja ettevõtlusega. Seega

on MTA õigesti leidnud, et käsunduslepingu alusel tehtud väljamaksed tuleb maksustada

tulumaksuga TuMS § 51 lg 2 (täpsemalt selle lõike p-i 5 alusel) alusel kui püsiva tegevuskoha

ettevõtlusega mitteseotud kulu. Kaebaja ei ole ei kontrolliaktile esitatud eriarvamuses, vaides

ega kohtule esitatud kaebuses toonud välja argumente, mis võimaldaks järeldada, et talle

määratud maksukohustus on ebaõige.

27. Märgin täiendavalt, et kaebajal on tulumaksukohustusest edaspidi võimalik vabaneda TuMS

§ 54 lg 6 alusel, mis sätestab, et kui langevad ära mh TuMS § 51 lg 2 p-s 5 nimetatud

maksustamise aluseks olevad asjaolud (nt väljamakse tagastatakse kaebajale), on maksumaksjal

õigus teha tulumaksu ümberarvestus. Sel juhul saab kaebaja teha edasiulatuva ümberarvestuse

selle maksustamisperioodi deklaratsioonis, millal maksustamise aluseks olev asjaolu ära langes.

28. Kokkuvõtvalt leian, et vaidlustatud maksuotsuses on MTA piisava põhjalikkusega

selgitanud maksumenetluse käigus tuvastatud asjaolusid ning nende põhjal tehtud järeldusi ning

seega on tõendamiskoormis MKS § 105 lg 1 alusel kaebajale üle läinud. Kaebaja ei ole esitanud

tõendeid, mis annaks alust kahelda maksuhalduri järelduste põhjendatuses ning kaebuses toodu

ei ole aluseks maksu- ega vaideotsuse tühistamiseks. Kaebus jääb seega tervikuna rahuldamata.

Menetluskulud

6(7)

3-24-191

HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega

tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma

7(7)