2-20-4351/143 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.10.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-4351

Kohtuasi

MOHO Real Estate OÜ hagi Hardest Ehitus osaühingu

vastu 106 335,31 euro ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.12.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Hardest Ehitus osaühingu apellatsioonkaebus

MOHO Real Estate OÜ vastuapellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(vastuapellant)

MOHO

Real

Estate

OÜ

(registrikood

10452915),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Ann Tarkin

Kostja (apellant) Hardest Ehitus osaühing (registrikood

10960712), lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Maria Pihlak ja Gerli Helene Gritsenko

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 08.10.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada tsiviilasjas nr 2-20-4351 MOHO Real Estate OÜ ja Hardest Ehitus

osaühingu vaheline kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. Hardest Ehitus osaühing kohustub tasuma MOHO Real Estate OÜ-le

23 000 eurot

kuu

jooksul

järgmiste

osamaksetena

NJORD

ADVOKAADIBÜROO

OÜ

pangakontole

nr

EE651010220049344018

selgitusega „tsiviilasjas nr 2-20-4351 kompromissi täitmine“:

-

20.10.2024 4000 eurot;

-

20.11.2024 3800 eurot;

-

20.12.2024 3800 eurot;

-

20.01.2025 3800 eurot;

-

20.02.2025 3800 eurot;

-

20.03.2025 3800 eurot.

1.2. Osamakse tasumisega viivitamise korral rohkem kui viis tööpäeva muutub

punktis 1.1 nimetatud võlg tasumata osas kogu ulatuses sissenõutavaks.

2-20-4351

1.3. Punktis 1.1 nimetatud kohustuse täitmise järel ei ole pooltel teineteise vastu

Tallinnas Voorimehe 7 asuva ehitusobjektiga seoses rohkem nõudeid.

2. Tühistada Harju Maakohtu 19.12.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-4351 ja lõpetada

tsiviilasja menetlus.

3. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte endi kanda.

4. Tagastada MOHO Real Estate OÜ-le vastuapellatsioonkaebuselt enamtasutud

riigilõiv 560 eurot ja kanda see NJORD ADVOKAADIBÜROO OÜ pangakontole

nr EE651010220049344018.

5. Tagastada Hardest Ehitus osaühingule apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud

riigilõivust pool, s.o 770 eurot ja kanda see HARDEST EHITUS OÜ pangakontole

nr EE922200221023330387.

6. Tagastada MOHO Real Estate OÜ vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasutud

riigilõivust pool, s.o 770 eurot ja kanda see NJORD ADVOKAADIBÜROO OÜ

pangakontole nr EE651010220049344018.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kuna pooled loobusid edasikaebeõigusest, ei saa kompromissi kinnitava määruse peale

Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MOHO Real Estate OÜ (hageja) esitas 19.03.2020 Harju Maakohtule Hardest Ehitus

osaühing (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla

106 335,31 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

459,71 eurot ja alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgse viivise.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

3. Harju Maakohus rahuldas osaliselt 19.12.2022 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks

välja põhivõla 47 359 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 251,53 eurot ja seadusjärgses

määras viivise põhivõlgnevuselt kuni kohustuse kohase täitmiseni.

4. Kostja esitas 18.01.2023 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus

tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus hagi rahuldas, ja teha asjas uue otsuse,

millega jätta hagi kogu ulatuses rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda.

5. Hageja esitas 15.02.2023 ringkonnakohtule vastuapellatsioonkaebuse, milles palus tühistada

maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hageja hagi rahuldamata, ja teha tühistatud osas

uue otsuse, millega rahuldada hagi kogu ulatuses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda.

6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

7. Kostja vaidles hageja vastuapellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja

vastuapellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud hageja kanda.

2-20-4351

8. Pooled sõlmisid 08.10.2024 toimunud kohtuistungil kompromissikokkuleppe, palusid

ringkonnakohtul kompromissi kinnitada, maakohtu otsuse tühistada ja menetluse lõpetada ning

jätta menetluskulud poolte endi kanda, samuti tagastada hagejale ja kostjale pool

(vastu)apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud

menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgedest.

Kompromissikokkuleppe kohaselt kostja kohustub tasuma hagejale 23 000 eurot 6 kuu jooksul

järgmiste osamaksetena: 20.10.2024 4000 eurot, 20.11.2024 3800 eurot, 20.12.2024 3800

eurot, 20.01.2025 3800 eurot, 20.02.2025 3800 eurot ja 20.03.2025 3800 eurot. Osamakse

tasumisega viivitamise korral rohkem kui viis tööpäeva muutub punktis 1.1 nimetatud võlg

tasumata osas kogu ulatuses sissenõutavaks. Ülal nimetatud kohustuse täitmise järel ei ole

pooltel teineteise vastu Tallinnas Voorimehe 7 asuva ehitusobjektiga seoses rohkem nõudeid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada.

Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.

10. Pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada

TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Seejuures peab ka kohus,

kui see on kohtu hinnangul mõistlik, tegema kogu menetluse vältel TsMS § 4 lg 4 esimese lause

järgi kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendatakse kompromissiga või muul viisil poolte

kokkuleppel. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi

kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 esimese lause järgi kompromissi kinnitamata,

kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui

kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 teise lause järgi

perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi

kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.

Siinses asjas vaidlesid pooled töövõtulepingust (seoses Tallinnas Voorimehe 7 asuva

ehitusobjektiga) tuleneva leppetrahvi, kahjuhüvitise ja alusetult saadu tagastamise ning neilt

nõuetelt viivise saamise nõude üle, s.o rahaliste kohustuste täitmise üle. Kompromissilepingus

leppisid pooled kokku kostja kohustuses tasuda nõutud võlast osa ning teha seda maksegraafiku

alusel. Samuti leppisid pooled kokku, et osamakse tasumisega viivitamise korral rohkem kui

viis tööpäeva muutub võlg tasumata osas kogu ulatuses sissenõutavaks. Lisaks kinnitasid

pooled, et nimetatud kohustuse täitmise järel ei ole pooltel teineteise vastu Tallinnas Voorimehe

7 asuva ehitusobjektiga seoses rohkem nõudeid.

Kolleegiumi hinnangul ei esine kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kokkuleppe

sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku mingil viisil avalikku huvi.

Kokkulepe on selge ja täidetav.

11. Lisaks märgib kolleegium, et hageja tasus vastuapellatsioonkaebuselt riigilõivu 2100 eurot,

kuid apellatsioonkaebuse piire ja tsiviilasja hinda apellatsioonimenetluses (63 902,59 eurot)

arvestades, tuli tal tasuda RLS § 59 lg-te 1 ja 15 ning lisa 1 järgi riigilõivu 1540 eurot. Seega

tasus hageja riigilõivu 560 eurot rohkem, ning tal on TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel õigus

taotleda enam makstud riigilõivu tagastamist. Kuna hageja taotles kohtuistungil enammakstud

riigilõivu tagastamist, tagastab ringkonnakohus enammakstud ulatuses riigilõivu.

2-20-4351

12. Hageja ja kostja taotluse alusel tuleb kostjale TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 alusel tagastada

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 770 eurot ja hagejale

vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 770 eurot.

13. Kompromissi sõlmimisel kannavad menetlusosalised oma menetluskulud TsMS § 168 lg 3

alusel ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Siinsel juhul leppisid kompromissi pooled

kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

14. Ringkonnakohtu kompromissi kinnitava määruse peale võib TsMS § 645 lg 2 järgi

koosmõjus TsMS § 696 lg-ga 1 esitada määruskaebuse. Riigilõivu tagastamise peale ei saa

TsMS § 696 lg 1 I lause järgi koosmõjus TsMS § 150 lg-ga 8 määruskaebust esitada. Pooled

leppisid TsMS § 661 lg 4 järgi kokku, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

(allkirjastatud digitaalselt)