2-23-1977/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.10.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-1977

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

KohvikHerne OÜ (likvideerimisel) hagi I.K

vastu kahju hüvitamiseks

32 400 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja:

KohvikHerne

OÜ

(likvideerimisel,

registrikood 14353363)

Hageja lepingulised esindajad: Carmen Tars ja

Mirjam-Mari Marastu

Kostja: I.K (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja: Marko Jaani

Istung 24.09.2024

RESOLUTSION

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Rahuldada kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus. Mõista hagejalt

kostja kasuks menetluskuludena välja 3 298,43 eurot.

4. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

5. Tühistada Harju Maakohtu 14.04.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu, millega kohus määras: arestida I.K-le kuuluv kinnisasi nr xxxxxx ning

kanda registriossa nr xxxxxx I.K poolt kinnisasja käsutamise keelamiseks

keelumärge KohvikHerne OÜ (likvideerimisel) kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et

menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Mõista I.K-lt KohvikHerne OÜ (likvideerimisel) kasuks välja kahjuhüvitis 30 000 eurot või

alternatiivselt kohtu õiglasel äranägemisel määratud summas ning jooksev viivise võlgnevus

alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude lõpliku tasumise kuupäevani VÕS § 113 lõige 1

lauses 2 ettenähtud määras.

2. Hageja tugineb järgmistele asjaoludele. KohvikHerne OÜ (likvideerimisel), st hageja on

asutatud 11.10.2017 sissemakset tegemata. Osaühingu osakapital on 2 700 eurot ning

põhitegevusalaks on muu toitlustamine - 5629 / EMTAK 2008.

3. Hageja tegevuskoha aadress on ja hageja opereeris alates asutamisest kohvikut „Herne

Kohvik“ Kalevi Tenniseklubis aadressil Herne tn 28, Tallinn.

4. Hagejal on kaks osanikku: ABRISS INVEST OÜ, millele kuulub osa nimiväärtusega 900

eurot ning mis moodustab 33,33% osakapitalist ja kostja I.K , kes on ühtlasi hageja praegune

likvideerija ja varasem juhatuse liige alates osaühingu asutamisest. Temale kuulub osaühingu osa

nimiväärtusega 1 800 eurot, mis moodustab 66,66% osaühingu osakapitalist. ABRISS INVEST

OÜ sai hageja osanikuks 14.07.2020. Kostja on osanik alates hageja asutamisest, s.o alates

11.10.2017.

5. Peale osa omandamist soovis ABRISS INVEST OÜ saada hageja juhatuselt, s.o kostjalt,

teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega. Pooled pidasid

kirjavahetust ja kohtusid. Osanike vahel leidsid aset läbirääkimised teise osaniku osa

väljaostmise osas ning mõlemad pooled tegid teineteisele ostupakkumisi. Kokkulepet siiski ei

saavutatud.

6. Üllatuslikult esitas kostja kui hageja juhatuse liige 12.11.2020 osanikele otsuse eelnõu

ettepanekuga osaühing lõpetada. Ta väitis ootamatult ja ka esmakordselt, et osaühing on

kahjumis, põhjendades sellega soovi osaühing likvideerida. Kostja tegi ettepaneku määrata

osaühingu likvideerijaks iseennast, s.o enamusosanikku. Otsuse soovis ta vastu võtta osanike

koosolekut kokku kutsumata. Hääletamise tähtajaks oli määratud 23.11.2020 kell 17.00.

7. ABRISS INVEST OÜ ei nõustunud osaühingu lõpetamisega ja hääletas 23.11.2020 eelnõu

ja otsuse osas vastu, esitas oma kirjaliku vastuväite ja palus selle ka hääletusprotokolli

protokollida. ABRISS INVEST OÜ oli ja on seisukohal, et osaühingu tegevus oli perspektiivikas

(mida tõendab ka kohviku jätkuv tegutsemine) ning soovis osaühingu tegevuse jätkamist.

8.

26.11.2020 koostas Osaühingu juhatuse liige, s.o kostja, hääletustulemuste osas protokolli ja

lähtudes enamusosanikule kuulunud häälteenamusest luges osaühingu lõpetamise otsuse

vastuvõetuks.

9. Kostja, esitas osaühingu lõpetamisotsuse taotluse likvideerimiskande kinnitamiseks

äriregistrile, mille alusel kinnitas äriregister likvideerimiskande 02.12.2020. Eeltoodust

tulenevalt on osaühing registris staatusega „likvideerimisel“ ning osaühingu seaduslikuks

esindajaks on likvideerijana märgitud kostja.

10. 02.12.2020, s.o samal päeval, mil äriregister kinnitas Osaühingu likvideerimise kande,

asutati ja kanti äriregistrisse äriühing PoolaMäe OÜ, registrikood 16113539. PoolaMäe OÜ

põhitegevusalaks on muu toitlustamine - 56291 / EMTAK 2008. PoolaMäe OÜ tegevuskoha

aadress on Herne tn 28, Tallinn. Seega, pärast hageja tegevuse likvideerima hakkamist alustas

Kalevi Tenniseklubis ilma katkestusteta kohviku opereerimist PoolaMäe OÜ.

11. Kohviku Facebooki lehel kajastatud andmete ja postituste põhjal on üheselt tuvastatav, et

hageja ja kostja on ühtlasi ja omakorda PoolaMäe OÜ-ga seotud isikud. Kohviku Facebooki

lehel avaldatud kontaktandmed, nii telefon XXX, kui e-post XXX, kuuluvad hagejale (ja

kostjale). Ühtlasi jätkus katkematult ja sarnaselt, nii visuaalselt, sõnaliselt, kui vormiliselt,

kohviku Facebooki lehe haldus, mida peab tõenäoliselt samuti jätkuvalt kostja. Seega, kohviku

nimi, kaubamärk, kontaktandmed ja turunduslik tegevus (sh sotsiaalmeedias info avaldamine) on

jäänud samaks. Samuti jäid kohviku sisustus ja töötajad samaks. Lisaks kostjale jätkab kohviku

aktiivset reklaamimist Facebookis oma lehel ka kostja poeg R.K.

12. PoolaMäe OÜ asutajaks, osanikuks ja juhatuse liikmeks on kantud K.P. K.P on hagejale

teadaolevalt kostja ema. Hageja on seisukohal, et K.P on PoolaMäe OÜ variosanik, kes tegutseb

kostja kui oma lähikondse huvides. Samuti, et kostja on PoolaMäe OÜ tegelik lõplik kasusaaja.

Nähtuvalt kostja Facebooki lehelt jätkab kostja kohviku aktiivset reklaamimist. Pärast tsiviilasjas

2-21-2928 vastavale asjaolule viitamist esitas kostja kohtule paberkandjal sõlmitud töölepingu,

mille kohaselt asus kostja kohvikus väidetavalt 18.01.2021 tööle klienditeenindajana 300 euro

suuruse palga eest. Hageja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et varasemalt aastaid kohviku

juhatajana tegutsenud ja ka äriühingu likvideerijana tegutsev isik asub kohvikus tööle väga

madala palgaga klienditeenindajana.

13. Hageja on veendunud, et kostja on hageja juhatuse liikmena ja hiljem likvideerijana

toiminud heade kommete ja osaühingu huvide vastaselt ning kandnud osaühingu senise tegevuse

üle PoolaMäe OÜ alla. Hagejal puuduvad mistahes tõendid, et hageja oleks kohviku

likvideerimise käigus tasu eest võõrandanud ja et võõrandamine on kandnud hageja huve.

14. Kostja viis hageja likvideerijana perioodil 15.02.2021 kuni 19.02.2021 läbi kirjaliku

hääletuse ja koostas 08.03.2021 kuupäevaga hääletusprotokolli, mille kohaselt võeti

enamusosaniku häältega vastu osanike otsus likvideerimise algbilansi ja perioodi 01.01.2020

kuni 23.11.2020 likvideerimisaruande kinnitamise kohta. ABRISS INVEST OÜ hääletas otsuse

vastu ja esitas oma vastuväite.

15. Hagejale on tekkinud kahju. Oma esimesel majandusaastal (oktoober 2017 kuni 31.12.2018)

oli hageja deklareeritud müügitulu 58 207 eurot. 2019. a oli hageja deklareeritud müügitulu 48

696 eurot. 2020. a kohta on äriregistrile esitatud likvideerimiseelne kasumiaruanne perioodi

01.01.2020 kuni 23.11.2020 kohta. Viidatud aruande numbreid ei saa aga hageja hinnangul

arvesse võtta, sest kostja oli juba asunud tegutsema selleks, et kanda hageja äritegevus üle

PoolaMäe OÜ-le ilma, et hageja saaks sellest mistahes rahalist hüvitist. Vastavalt kostja (kui

hageja likvideerija) poolt 15.04.2021 koostatud likvideerimise lõppbilansile oli 24.11.2020

seisuga hagejal veel vara 6 127 eurot, kuid pärast kohviku üleandmist PoolaMäe OÜ-le oli

hagejal 15.04.2021 seisuga vara summas 931 eurot. Kostja kui likvideerija poolt 15.04.2021

koostatud vara jaotusplaani kohaselt oli hagejal võimalik osanikele väljamakseid teha aga vaid

summas 4,34 eurot. Seega põhjustas kostja ilmselgelt toimiva kohviku üleandmisega PoolaMäe

OÜ-le hagejale kahju.

16. Täiendavalt märgib hageja, et tema kohvikuga samal tänaval (Herne tn 6) asub kohvik, mille

2020. a müügitulu oli 148 955 eurot. Kohviku majandustegevuse 2020. a lõpus üle võtnud

PoolaMäe OÜ 2021. a majandusaasta aruande kohaselt oli kohviku deklareeritud müügitulu 60

406 eurot. Võttes aga arvesse hageja käibe, PoolaMäe OÜ käibe ning sarnase toitlustuskoha

käibe asub hageja seisukohale, et hageja majandustegevuse väärtus oli vähemalt 30 000 eurot.

Kostja vastuväited

17. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on seisukohal, et hagiavalduses esitatud faktilised

asjaolud on paljuski moonutatud ja ebaõiged.

18. I.K on osaühingu osanik alates nimetatud osaühingu asutamisest, s.o alates 11.10.2017.a.

ABRISS INVEST OÜ sai hageja osanikuks 14.07.2020.a, soetades KohvikHerne OÜ osa

täitemenetluse raames läbiviidud enampakkumiselt.

19. Vahetult peale seda, kui ABRISS INVEST OÜ omandas osaühingu osa, asus ABRISS

INVEST OÜ saatma hageja juhatuse liikmele ähvardavaid e-kirju. Seega, selle asemel, et siirast

huvi tunda hageja kui äriühingu tegevuse ja tuleviku väljavaadete osas, asus ABRISS INVEST

OÜ koheselt hageja juhatuse liiget ähvardama ja survestama. 24.07.2020 pöördus ABRISS

INVEST OÜ esmakordselt hageja juhatuse liikme poole (igasugune varasem kontakt ja suhtlus

poolte vahel puudus täielikult) nõudes 5 tööpäeva jooksul hagejaga seotud dokumente ning

ühtlasi koheselt ähvardas, et vastasel juhul pöördub ABRISS INVEST OÜ kohtusse. Kuna

hageja juhatuse liige koheselt dokumente ei edastanud, järgnes juba 29.07.2020 ABRISS

INVEST OÜ e-kiri, milles ABRISS INVEST OÜ ähvardas juristi kaasamist ja vastavate kulude

sissenõudmist. Sõltumata asjaolust, et I.K teavitas, et dokumentidega on võimalik tutvuda

teisipäeval (s.o 04.08.2020) järgnes sellele ABRISS INVEST OÜ e-kiri, mille kohaselt ABRISS

INVEST OÜ sai väidetavalt siiski aru, et keelduti dokumentide esitamisest. Pakutud ajal

ABRISS INVEST OÜ dokumentidega tutvuma ei tulnud, vaid jätkas 06.08.2020 e-kirja teel

ähvardamist, et nõuab dokumente kohtu kaudu, millega kaasnevad hagejale kulud. Täiendavalt

asus ABRISS INVEST OÜ ähvardama MTA kaasamisega väites, et hageja juhatus kulutab

hageja vahendeid mitte sihtotstarbeliselt (omamata seejuures mingisugust põhjendatud alust

sellisteks süüdistusteks). 18.08.2020 ABRISS INVEST OÜ ja hageja juhatuse liikme kohtumisel

esitati ABRISS INVEST OÜ-le soovitud dokumendid ning võimaldati ABRISS INVEST OÜ-l

need ka kaasa võtta.

20. ABRISS INVEST OÜ esitas hageja juhatuse liikmele regulaarselt nõudeid kõikvõimalike

dokumentidega tutvumiseks eesmärgiga koormata kostjat (kui hageja juhatuse liiget) ning seeläbi

mõjutada kostjat enda osalust kiiremas korras ära ostma. ABRISS INVEST OÜ tegi kostjale

ettepaneku enda osaluse ostmiseks hinnaga 5 000 eurot. Seejuures polnud ABRISS INVEST OÜ

nõus vähemalgi määral põhjendama, millistele andmetele tuginedes ABRISS INVEST OÜ leiab,

et hageja kui äriühingu väärtus on 15 000 eurot ning 1/3 osaluse väärtus on 5 000 eurot.

Lähtuvalt eeltoodust oli kostja hinnangul ABRISS INVEST OÜ eesmärk juba 14.07.2020.a

kostja osaluse omandamisel nn väljapressimine ning kergel ja kiirel viisil hõlptulu teenimine

värskelt omandatud hageja kui äriühingu osaluse müümisega enamusosanikule võimalikult kõrge

ostuhinnaga. Seega on alusetu ja ebaõige hageja hagiavalduse p-s 1.5. esitatud väide nagu

osaühingu ja enamosaniku käitumine ja toimetamine muutus asja lahendamisel pahausklikuks,

osaühingu ja ABRISS INVEST OÜ huve kahjustatavaks ja enamosaniku huve soosivaks. Samuti

on eksitav ja alusetu hageja hagiavalduse p-s 1.5. esitatud väide, et ABRISS INVEST OÜ-le tuli

üllatuslikult ja sai ka esmakordselt osaühingu lõpetamise teate saamisel teatavaks, et osaühing on

kahjumis. ABRISS INVEST OÜ sai hageja raamatupidamisdokumendi enda valdusesse juba

18.08.2020a, samuti anti talle teada, et hageja näol pole tegemist kasumliku ettevõttega.

21. ABRISS INVEST OÜ juhatuse liikme M.K pidev agressiivne ja pahatahtlik käitumine

kostja suhtes mõjus kostja tervisele äärmiselt negatiivselt, mistõttu kostja tervis halvenes

oluliselt. Seetõttu oli kostja sunnitud mh EMO-sse pöörduma tekkinud pingepeavalude tõttu.

Kostja möönab, et täiendavalt põhjustas I.K-le tervisehäireid pandeemia levikust tingitud

kohviku kui äriühingu majandusliku olukorra halvenemine. Seega kostja jõudis veendumusele, et

oma tervislikust seisundist tulenevalt on tal mõistlik ettevõtlusega tegelemine lõpetada.

22. Eeltoodust veelgi olulisem on asjaolu, et hagejal oli järjepidev üürivõlgnevus üürileandja

ees, mida hageja ei olnud suutnud likvideerida. Kostja selgitab, et hageja pidas kohvikut

aadressil Herne 28, Tallinn üürilepingu alusel. 10.11.2020.a esitas üürileandja MTÜ Tallinna

Kalevi Tenniseklubi hagejale üürilepingu ülesütlemisavalduse seoses üüritasu võlgnevusega,

mille kohaselt üürileandja ütles üürilepingu üles alates 23.11.2020.a. Seega üürilepingu

ülesütlemise tõttu muutus hageja tegevus Herne Kohviku majandamisel endisel kujul võimatuks.

Arvestades pandeemia levikut ja kohvikuäri keerulisust selle tõttu, ei pidanud hageja juhatus

perspektiivikaks hageja tegevuse jätkamist muus asukohas ja muul viisil. Ka eeltoodud põhjustel

oli hageja kui äriühingu tegevuse lõpetamine antud juhul mõistlik ja ratsionaalne, sest äriühingu

peamiseks tegevuse eesmärgiks on eelkõige tulu teenimine, mida Herne Kohvik ei teeninud.

23. Kostja juhib tähelepanu, et ABRISS INVEST OÜ ei saanud sundida enamusosanikku

vastavalt ABRISS INVEST OÜ võimalikule soovile edaspidi hageja äritegevusega jätkama.

Tallinna Ringkonnakohus nõustus 26.08.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-2928 maakohtuga, et

kuivõrd kostjale kuulus osaühingus suurem osa, siis oli ta õigustatud otsustama osaühingu

tegevuse lõpetamise ja likvideerija määramise üle ning eeltoodud õiguste teostamine ei ole

vastuolus heade kommetega. Samuti ei saanud ABRISS INVEST OÜ sundida enamusosanikku

kostja kui äriühingu osadega seonduvaks võõrandamistehinguks vastavalt ABRISS INVEST OÜ

poolt nõutud tingimustele.

24. Hageja väidab, et kostja on osaühingu juhatuse liikmena ja hiljem likvideerijana toimetanud

heade kommete ja osaühingu huvide vastaselt ning kandnud osaühingu senise tegevuse üle

PoolaMäe OÜ alla. Eeltoodud hageja väited on tõendamata ja üldsõnalised. Milles kostja heade

kommete ja osaühingu huvide vastane käitumine seisneb, pole hageja selgitanud. Hageja ühelt

poolt väidab, et Herne Kohviku tegevust jätkas teine äriühing PoolaMäe OÜ, kuid pole välja

toonud, milline konkreetne vara hageja hinnangul võõrandati või anti üle PoolaMäe OÜ-le.

Ainuüksi asjaolu, et uus äriühing otsustas kohviku pidamist uuesti alustada, ei anna alust

järeldada, et mingit vara oleks PoolaMäe OÜ-le võõrandatud või üleantud ja / või et see oleks

kuidagi kahjulik Herne Kohvikule ja viimase osanikele. Hageja eeltoodud väited on täielikult

tõendamata.

25. KohvikHerne OÜ-l puudus mistahes vara. Kogu kohvikus olev mööbel ja inventar kuulus

MTÜ-le Tallinna Kalevi Tenniseklubi. Kuna 10.11.2020.a ütles MTÜ Tallinna Kalevi

Tenniseklubi 16.10.2017.a sõlmitud üürilepingu alates 23.11.2020.a KohvikHerne OÜ-ga üles

ning seda seoses kostja 2 461,50 euro suuruse üürivõlgnevuse tõttu ei saanudki hageja enam

kohvikut opereerida, sest selleks puudus kehtiv üürileping. Tulenevalt likvideerimisaruandest ja

äriregistrile esitatud kasumiaruandest oli hageja 5 578 euroga kahjumis mistõttu ei saanudki

väidetavat Herne Kohviku kasumliku äritegevust anda üle uuele äriühingule.

26. Eksitav on hageja poolt hagiavalduse p-s 1.9 väljatoodu, et Kohviku Facebooki lehel

avaldatud kontaktandmed, nii telefon, kui e-post XXX on osaühingu ja enamusosaniku andmed.

Kostja juhib tähelepanu, et äriregistri andmetel on PoolaMäe OÜ e-posti aadress xxx ning ka

telefon ei ühti hageja poolt väljatooduga. Hageja väidab ka alusetult ja eksitavalt, et ühtlasi

jätkus ka kohviku katkematult ja sarnaselt, nii visuaalselt, sõnaliselt, kui vormiliselt, kohviku

Facebooki lehe haldus, mida peab tõenäoliselt samuti jätkuvalt kostja. Kohviku Facebooki leht

kuulus ja kuulub R.K-le, mitte hagejale.

27. Kostja rõhutab, et PoolaMäe OÜ asutaja, osanik ja juhatuse liige on K.P. Hageja poolt välja

toodud otsitud ja meelevaldsed väited ei anna alust pidada K.P variisikuks ega kostjat lõplikuks

kasusaajaks.

28. Sõltumata eeltoodust peab kostja vajalikuks selgitada, et kostja näol on käesoleval ajal

tegemist PoolaMäe OÜ töötajaga, kes alates 18.01.2021.a töötab Poolamäe OÜ-s

klienditeenindajana.

29. Hagiavalduse p-s 1.18 toob hageja välja hageja väärtuse. Hageja on osaühingu väärtuse

väljatoomisel lähtunud ebaõigesti hageja müügituludest ega pole sellest arvestanud maha hageja

kohustusi. Müügituludest ei saa järeldada hageja väärtust ning väärtuse arvutamise aluseks tuleb

võtta kasum. RPS § 3 p-i 6 kohaselt on kasum (kahjum) – raamatupidamiskohustuslase

aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Hageja 2018.a põhiaruande kohaselt oli hageja

puhaskasum 12 eurot, hageja 2019.a põhiaruande kohaselt oli hageja puhaskasum 2 894 eurot

ning 2020.a kohta äriregistrile esitatud kasumiaruande kohaselt on hageja kahjum 5 578 eurot.

Seega 2020.a seisuga hageja kasumit ei teeninud ning oli kahjumis. Kostja leiab, et hageja

väärtus oli olematu.

30. Hagiavalduse p-s 1.19 toob hageja välja sarnase toitlustusasutuse väärtuse. Samuti siin on

hageja lähtud ebaõigesti väärtuse väljatoomisel kohviku müügituludest ega pole sellest

arvestanud maha kohustusi. Kohviku 2020.a põhiaruande kohaselt oli kohviku puhaskasum 1

202 eurot. Lisaks pole nimetatud kohvik ja hageja opereerimisel olnud kohvik omavahel

võrreldavad, sest hageja tegeles kohapealse toitlustamisega, kuid hageja poolt osundatud kohvik

omab kondiitritsehhi, toitlustab läbi toidukullerite ning müüb kohapeal alkoholi ning töölepingu

alusel töötas seal kuus töötajat. Lisaks on Kolm ja pool Pirni OÜ tegevusvaldkonnaks peale

toitlustamise ka majutus.

31. Hagiavalduse p-s 1.20 väidab hageja, et PoolaMäe OÜ 2021.a majandusaasta aruande

kohaselt on kohvik deklareerinud müügitulu summas 60 406.- eurot. Ka siin on hageja lähtud

ebaõigesti väärtuse väljatoomisel kohviku müügituludest ega pole sellest arvestanud maha

kohustusi. PoolaMäe OÜ majandusaasta aruande kohaselt oli PoolaMäe OÜ puhaskasum 3 225

eurot.

32. Äriühingu väärtus koosneb eelkõige tulevikus tekkivast kasust, mida äriühing suudab

saavutada oma olemasoleva vara, innovatsioonivõime, tootmise kujundatuse, turupositsiooni,

sisemise ülesehituse ja juhtimiskorralduse baasil. Hagiavalduses puudub igasugune

majandusanalüüs kuidas osaühingu kui terviku majanduslik väärtus tervikuna on määratud.

Kostja on pigem seisukohal, et juhul kui kohus peaks hagiavalduse rahuldama tuleks käesoleval

juhul aluseks võtta osaühingu likvideerimisväärtus. 15.04.2021.a koostatud vara jaotusplaani

kohaselt oli hagejal võimalik teha väljamakseid summas 4,34 eurot (vt hagiavalduse p. 1.18.4.).

33. Hagiavalduses väidab hageja paljasõnaliselt, et käesoleval juhul ei kostja rikkunud juhatuse

liikme lojaalsuskohustust ning tekitanud oma sellise tegevusega osaühingule kahju. Milles

lojaalsuskohustuse rikkumine ning tekitatud kahju seisneb hagiavaldusest ei nähtu. Samuti ei

nähtu hagiavaldusest, milles seisnesid väidetavad ebalojaalsed tehingud ning kuidas on seostatav

kostja PoolaMäe OÜ-ga. Tallinna Ringkonnakohus nõustus 26.08.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-

21-2928 maakohtuga, et kuivõrd kostjale kuulus osaühingus suurem osa, siis oli ta õigustatud

otsustama osaühingu tegevuse lõpetamise ja likvideerija määramise üle ning eeltoodud õiguste

teostamine ei ole vastuolus heade kommetega. Seega on alusetu hageja käsitlus selles osas, et

kostja võttis omakasupüüdlikult hageja enamusosanikuna ainuisikuliselt vastu osaühingu

lõpetamise otsuse pärast seda, kui ei jõudnud väikeosanikuga kokkuleppele osaühingu

võõrandamise hinnas. Hageja väidab paljasõnaliselt, et kostja seadis sellise käitumisega selgelt

oma huvid kõrgemale ning tekitas osaühingu lõpetamise otsuse vastuvõtmisega osaühingule

tahtlikult kahju. Milles seisneb kostja tahtlus ning kahju hagiavaldusest järjekordselt ei nähtu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

34. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, asjas esitatud tõenditega ning kuulanud

pooled ära kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

35. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja oli hageja juhatuse liige ning selle järgselt (k.a

käesoleval ajal) hageja likvideerija. Hageja on esitanud kostja vastu nõude, mille kohaselt kostja

on juhatuse liikmena/likvideerijana tekitanud hagejale kahju. Nõude materiaalõiguslikuks

aluseks on ÄS § 187 lg 2, mis sätestab juhatuse liikme vastutuse alused. Likvideerija vastutab

ÄS §-st 220 tulenevalt tekitatud kahju eest sama moodi nagu juhatuse liige.

36. ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude rahuldamise eeldused on järgmised:



juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35);



osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128);



rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4);



juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku

ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause).

37. Sama moodi on kohus kvalifitseerinud õigussuhet ka eelmenetluses, milles selgitas pooltele

ühtlasi tõendamist vajavaid asjaolusid ja tõendaamiskoormuse jagunemist (vt 06.08.2024

kohtumäärus, tlk 167, 168). Tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et osaühing peab tõendama, et

juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi, osaühingule on tekkinud kahju ja et just nende

rikkumiste tulemusena on osaühingule kahju tekkinud (põhjuslik seos). Seejärel on juhatuse

liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega ning et

kahju ei ole tekkinud.

38. Hagis on hageja seostanud kahju teket ettevõtte välja viimisega osaühingule PoolaMäe OÜ.

Samas ei selgu hagist, sellele järgnenud menetlusdokumentidest ega istungil kohtule antud

täiendavatest selgitustest, kuidas ja milliseid kohustusi on kostja rikkunud, milline vara või

varaliselt hinnatavad õigused on hagejast välja viidud. Hageja väited selle osas on väga

üldsõnalised ja ei ole selgelt konkretiseeritavad. Ettevõtte üleminek toimub ettevõtte üleandja ja

omandajaga sõlmitud lepinguga ning ettevõttesse kuuluvad asjad antakse omandajale üle

vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi,

lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi (vt ettevõtte ülemineku kohta VÕS §-d 180–182).

Sellise vara, õiguste ega lepingute olemasolu ei ole hageja asjaoluna välja toonud ega tõendanud.

Kostja on tõendanud, et lõppbilansi ja vara jaotusplaani kohaselt kostjal vara puudus (pooled ei

vaidle selle üle, et vara jaotusplaani kohaselt on jaotussummaks 4,34 eurot). Samuti, et ruume,

mida kostja kasutas kohviku pidamiseks, ei saanud enam kasutada, sest üürileping öeldi

võlgnevuse tõttu üles. Hageja ei ole neid väiteid omapoolsete tõenditega ümber lükanud.

39. Samuti on tõendamata osaühingule kahju tekkimine ja selle suurus. Kohus on hagejale

selgitanud, et olukorras, kus hageja tugineb asjaolule, et hageja on kandnud kahju ettevõtte, vara

või varaliste õiguste üleandmise tõttu, saaks kahjuks olla eeskätt vastava ettevõtte, vara või

õiguste väärtus. Hageja esitatud kalkulatsioonid kahju suuruse osas ja tema esitatud tõendid on

liialt üldsõnalised ja oletuslikud ning ei tõenda kohtu hinnangul hagejale tekkinud tegeliku kahju

suurust. Kohus määras hagejale tähtaja esitada kahju osas täiendavaid väiteid ja tõendeid (vt

06.08.2024 kohtumäärus, tlk 167, 168). Hageja kohtu küsimustele ei vastanud. Täiendavaid

tõendeid hageja ei esitanud.

40. Hageja esitas tõenditena kahju suuruse osas hageja 2017.a – 2019.a majandusaasta aruanded

(tlk 58-68) ja tõi välja hageja müügitulu sellest perioodist. Kohus on hagejale varasemalt

selgitanud ja jääb selle juurde, et osaühingu müügitulu ei saa võrdsustada osaühingu kasumi ega

väärtusega. Kahtlemata on seda võimalik arvesse võtta ühe komponendina, mille baasil

äriühingu väärtust hinnata, kuid hageja ei ole sellist hinnangut kohtule esitanud. Kohtul

puuduvad eriteadmised, et ise sellist hinnangut anda. Seega ei tõenda hageja majandusaasta

aruanded ja selles toodud andmed hageja väärtust.

41. Teiseks on hageja esitanud kohtule hagejaga samal tänaval tegutsevat kohvikut pidava Kolm

ja pool Pirni OÜ majandusaasta aruande (tlk 71-75), märkides, et selle kohviku müügitulu 2020.a

oli 148 955 eurot. Esiteks juhib kohus veel kord tähelepanu sellele, et müügitulu ei ole

võrdsustatav kasumi ega osaühingu väärtusega. Mis aga veelgi olulisem – samal tegevusalal ja

samas piirkonnas tegutsevate äriühingute puhul ei ole võimalik eeldada ega väita, et nende

väärtused on samad või isegi sarnased. Osaühingu väärtuse määratlemisel tuleb hinnata just selle

osaühinguga seonduvaid asjaolusid.

42. Kolmandaks on hageja esitanud kohtule PoolaMäe OÜ 2020-2021.a majandusaasta aruande

(tlk 76-79), viidates asjaolule, et PoolaMäe OÜ on esimesel aastal peale asutamist teeninud

müügitulu 60 406 eurot. Antud asjaolust ei ole samuti võimalik tuletada hagejal väidetavalt

tekkinud kahju suurust.

43. Kohtule jääb arusaamatuks ning on mistahes tõenditega tõendamata, millest tulenevalt leiab

hageja, et võttes arvesse hageja käibe, PoolaMäe OÜ käibe ning sarnase toitlustuskoha käibe, on

hageja majandustegevuse väärtuseks vähemalt 30 000 eurot. Kohus leiab, et kahju suurus on

täies ulatuses põhistamata ja tõendamata.

44. Kuivõrd kohus tuvastas, et hagejal ei ole kahju tekkinud, ei ole põhjust analüüsida ka seda,

kas juhatuse liige/likvideerija oma kohustusi rikkus või mitte ega tuvastada põhjuslikku seost teo

ja kahju vahel. Kohus jätab hagi rahuldamata.

Menetluskulud

45. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

46. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus tegi otsuse hageja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud

hageja kanda.

47. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja esitas

kohtule 27.09.2024 menetluskulude nimekirja, milles teatas, et kostja menetluskulude suuruseks

on 2 557,43 eurot lepingulise esindaja kuludena ning 741 eurot asja läbi vaatamise kuluna

(asjatundja arvamus).

48. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et kostjale on osutatud õigusabi 20

tundi ja 58 minutit tunnihinnaga 74,10 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ning 7 tundi ja 40

minutit tunnihinnaga 74,10 eurot, millele lisandub käibemaks 22%. Kohus on seisukohal, et

kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohus

leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud ning vastab kohtupraktikas

aktsepteeritule. Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi

õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et arvestades asja olemust, vaidluse

keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu) ning esindaja

kvalifikatsiooni, on kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud märgitud ulatuses täies

osas põhjendatud ja vajalikud. Seega hindab kohus hüvitamisele kuuluvate esindajakulude

(õigusabikulude) põhjendatud suuruseks 2 557,43 eurot.

49. Täiendavalt taotleb kostja KohvikHerne OÜ (likvideerimisel) vara väärtuse hindamise kulu

hüvitamist summas 741 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja

rahuldab selle.

50. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja 2 557,43

eurot (lepingulise esindaja kulu) + 741 eurot (asjatundja arvamus) = 3 298,43 eurot.

51. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on

kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

52. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

Hagi tagamise abinõude tühistamine

53. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise

abinõudega seotud küsimused.

54. TsMS § 386 lg 4 järgi tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb

rahuldamata. Kuna hageja nõue jäetakse rahuldamata, tuleb TsMS § 386 lg 4 järgi tühistada ka

hagi tagamine. Kohus tühistab eeltoodut arvestades hagi tagamise.

55. Kohus selgitab, et käesoleva kohtulahendiga otsustatud hagi tagamise tühistamine ei ole

eraldiseisvalt vaidlustatav. See on vaidlustatav ainult koos sisulise lahendiga, st apellatsiooni

korras. Kostjal tuleb peale käesoleva lahendi jõustumist pöörduda ise kinnistusosakonna poole

arestimismärke kustutamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm

kohtunik