2-24-3589/5 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

08. oktoober 2024, Rapla

Tsiviilasja number

2-24-3589

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) hagiavaldus XX-i

vastu võlgnevuse nõudes

15 501,01 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)

Kostja XX (isikukood XXX)

Kirjalikus menetluses

RESOLTUSIOON

1. Rahuldada B2 Impact OÜ hagi XX-i vastu võlgnevuse nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista XX-ilt (XX, isikukood XXX) B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) kasuks

XX-i ja LHV Finance AS vahel 01.11.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 3896855

tulenev põhivõlgnevus 13 407,98 eurot, intress 649,44 eurot, viivis 1 265,57 eurot, lepingu

kuutasu 133,02 eurot ja meeldetuletuskirjade saatmise tasu 10 eurot.

3. Jätta B2 Impact OÜ hagi XX-i vastu võla sissenõudmiskulu 35 euro väljamõistmiseks

rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud XX-i kanda.

5. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 980 eurot ning mõista nimetatud

summa XX-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja.

6. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

8. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Kaja esitamine ja edasikaebamise kord

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank

AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada

kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus

1. Hageja esitas kohtule 04.03.2024 hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 13 407,98 euro,

intressi 649,44 euro (kokku lepitud intressimääras 9,90% aastas perioodi 20.10.2022 –

22.03.2022 eest), sissenõudmiskulu 35 euro ja viivise 1265,57 euro, meeldetuletuskirja

tasu 10 euro, kuutasu 133,02 euro väljamõistmiseks. Hageja nõuab viivist põhivõla

summalt, s.o 1378,83 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 23.03.2022 -

kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani, s.o 04.03.2024. vastavalt lepingule 9,90%

aastas summas 1 265,57 eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt põhinevad hageja nõuded kostja vastu kostja ja LHV Finance

AS-i vahel 01.11.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingul nr 3896855. Nimetatud

lepingu alusel sai kostja laenu 15 000 eurot. Pooled leppisid kokku intressimääras, s.o

9,90% aastas. Viivisemäär vastas intressimäärale, s.o 9,09% aastas, 0,03% päevas,

kuid vähemalt EKP intress+8% aastas.

3. Krediidikulukuse määr oli 13,93% aastas. Krediidi kulukude määra arvutamisel võeti

arvesse laenusummat, intressimäära ja lepingu tasu 150 eurot, kuutasu 8% igakuise

krediidisumma tagasimakse ja intress summalt ehk 22,17 eurot, laenu tagasimakse

periood on 72 kuud. Krediidi kulukuse määr arvutati eeldusel, et kogu krediit võetakse

kostja poolt kasutusse viivitamata ja täies mahus ning tagastatakse kokkulepitud

perioodil ja tähtaegadel. Krediidi kogukulu oli 21 784,25 eurot.

4. Seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega tõi hageja välja järgmised

2 (7)

asjaolud. Kostja esitas laenuandjale 13.10.2021 remondilaenu taotluse, mille kohaselt

on tema igakuised sissetulekud 4000 eurot, laenude ja liisingute kuumaksed kokku 400

eurot ja krediitkaartide ja arvelduskrediitide limiidid kokku 1400 eurot. Laenuandja

kontrollis kostja esitatud andmete õigsust kostja pangakonto 6 kuu väljavõtte alusel.

Kontrolli tulemusena arvestas laenuandja kostja keskmise stabiilse ja regulaarse

sissetulekuna 4100 eurot. Igakuised finantskohustused olid 422 eurot. Laenuandja

kontrollis kostja eelnevat maksekäitumist nii välistest registritest kui ka oma

sisemistest andmebaasidest. Kostjal puudusid maksehäired taotluse esitamisel. Samuti

ei olnud kostja laenuandja ees negatiivset makseajalugu. Laenulepingu sõlmimise

järgselt oli kostja igakuise kohustuse suurus 299,30 eurot.

5. Kostja kohustus krediidi laenuandjale tagastama igakuiste maksetena. Kokku on kostja

teinud makseid 3 255,25 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 1592,02 eurot,

intressi katteks 1257,66 eurot, lepingu tasu katteks 150 eurot, viivise katteks 12,60

eurot, kuutasu 227,97 eurot ja meeldetuletuskirja tasuks 15 eurot.

6. Kostja jättis täitmata 20.10.2022, 20.11.2022, 20.01.2023 ja 20.02.2023

sissenõutavaks muutunud osamaksed. LHV Finance AS edastas kostjale 08.03.2023

lepingu ülesütlemise teate, milles laenuandja andis kostjale täiendava tähtaja võla

tasumiseks kuni 22.03.2023 hoiatusega, et vastasel juhul öeldakse leping üles. Kostja

kohustusi talle antud täiendava tähtaja jooksul ega hiljem ei tasunud. LHV Finance AS

ütles 22.03.2023 lepingu erakorraliselt üles ning nõudis kogu võlgnevuse tasumist.

Lepingu ülesütlemise teade saadeti kostja e-postile aadressile XXX.

7. 12.05.2023 teavitas LHV Finance AS kostjat, et lepingust tulenevad nõuded on

10.05.2023 loovutatud hagejale.

8. Kostjal on tasumata põhinõue 15 000 – 1592=13 408 eurot. Hageja on arvestanud

intressi 20.10.2022 – lepingu lõppemiseni, s.o 22.03.2023 kokku 649,44 eurot, viivist

23.03.2023 – 04.03.2024 tasumata põhinõudelt, s.o 13 407,98 eurot määraga 9,90%

aastas, kokku 1265,57 eurot. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulu VÕS § 1132

lg 2 ja VÕS § 115 sätestatu alusel kokku 35 eurot, s.o 22.05.2023 nõudekiri 25 eurot,

31.05.2023 kiri 5 eurot ja 30.06.2023 kiri 5 eurot. Laenulepingu põhitingimuste

kohaselt kohustus kostja tasuma kuutasu 8% igakuise krediidisumma tagasimakse ja

intressi summalt. Kuutasu maksemoodustus 22,17 eurot. Kostja jättis kuutasu

maksmata perioodil 20.10.2022 – 20.03.2023, kokku 6 makset. Seega on lepingutasu

võlgnevus 6*22,17=133,02 eurot. VÕS § 1132 lg 1 alusel on kostjale lepingu kehtivuse

ajal edastatud 4 meeldetuletuskirja, millest 2 on tasuta ja 2 tasulist. Tasulised kirjad on

edastatud 26.10.2022 ja 22.12.2022. Kummagi kirja tasu on 5 eurot vastavalt

krediidiandja hinnakirjale.

9. 27.06.2024 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas

kostjat esitama kirjalik vastus 28 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest

alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS §

407 lg 1). Kostja sai kohtumääruse ja hagimaterjalid kätte 06.09.2024 (kostja

06.09.2024 e-kirja teel saadetud kättesaamise kinnitus). Seega oli kostjal hagile

vastamise tähtaeg 04.10.2024. Kostja ei vastanud hagile.

3 (7)

Kohtuotsuse põhjendused

10. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel

juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja

nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

Kohus toimetas hagimaterjalid ja 27.06.2024 kohtumääruse kostjale kätte 06.09.2024,

mida tõendab kostja poolt e-posti teel saadetud kättesaamise kinnitus. Seega möödus

kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 28 päeva 04.10.2024. Kostja hagile

vastust esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse

tegemise eeldused on täidetud. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on selles märgitud

ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

11. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse

tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või

kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid LHV Finance

AS ja kostja 01.11.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingul nr 3896855, mille alusel sai

kostja laenu 15 000 eurot. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja

sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna hagiavaldusest

nähtub, et LHV Finance AS, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on

andnud kostjale kui füüsilisele isikule laenu, siis on kohus seisukohal, et tegemist on

tarbijakrediidilepinguga.

12. VÕS § 4031 lg 1 p 9 kohaselt on krediidiandjal kohustus tarbijat teavitada

krediidikulukuse määrast aasta kohta. Hagiavalduse kohaselt teavitati kostjat

laenulepingus, et krediidikulukuse määr aasta kohta on 13,93%. Kohtule ei ole teada

asjaolusid, millest saaks järeldada, et kediidikulukuse määr oleks lepingus ebaõigesti

märgitud. Leping ei ole vastuolu tõttu VÕS § 4062 lg-ga 1 tühine.

13. Vastavalt VÕS § 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt,

küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe

kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS

§ 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS

§ 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle

iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -

vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta,

tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS §

4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

tõendama krediidiandja. Riigikohus on oma 24.11.2023 määruse nr 2-21-13098 p-s 18

avaldanud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

4 (7)

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu

teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt

esitas kostja laenutaotluses andmed selle kohta, et tema igakuised sissetulekud 4000

eurot, laenude ja liisingute kuumaksed kokku 400 eurot ning krediitkaartide ja

arvelduskrediitide limiidid kokku 1400 eurot. Laenuandja kontrollis kostja esitatud

andmete õigsust kostja pangakonto 6 kuu väljavõtte alusel. Kontrolli tulemusena

arvestas laenuandja kostja keskmise stabiilse ja regulaarse sissetulekuna 4100 eurot.

Igakuised finantskohustused olid 422 eurot. Laenuandja kontrollis kostja eelnevat

maksekäitumist nii välistest registritest kui ka oma sisemistest andmebaasidest. Kostjal

puudusid maksehäired taotluse esitamisel. Samuti ei olnud kostja laenuandja ees

negatiivset makseajalugu. Laenulepingu sõlmimise järgselt oli kostja igakuise

kohustuse suurus 299,30 eurot. Kohus on seisukohal, et LHV Finance AS järgis

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

14. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust

sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt

keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele

võlausaldajale. Hagiavalduse kohaselt loovutas LHV Finance AS 10.05.2023

tarbijakrediidilepingust nr 3896855 tulenevad nõuded hagejale ja teavitas nõude

loovutamisest kostjat 120.05.2023. Seega on loovutus kostja suhtes kehtiv.

15. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS §

101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava

krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes

juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele

järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt

kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta

ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab

kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine

tühiseks. Vastavalt hagiavaldusele ei teinud kostja ühtegi makset perioodil alates

20.10.2022. Kostja jättis maksmata 20.10.2022, 20.11.2022, 20.12.2022 ja 20.01.2023

ja 20.02.2023 maksed. Hagiavalduse kohaselt edastas LHV Finance AS 08.03.2023

kostjale lepingu ülesütlemise teate hoiatusega, et juhul kui võlgnevust ei tasuta

hiljemalt 22.03.2023 (laenuandja pakkus samas ka läbirääkimiste võimalust), öeldakse

kostjaga sõlmitud leping üles, lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus

sissenõutavaks. Kostja ei täitnud oma kohustusi vaatamata 08.03.2023 kirjale.

Laenuandja ütles laenulepingu üles alates 22.03.2023. Seega vastab lepingu

ülesütlemine VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Kohtu hinnangul on lepingu

ülesütlemine kehtiv. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõue summas 13 408 eurot

põhjendatud ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

16. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta

intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku

lepitud. Pooled on lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmises. Poolte

kokkuleppe kohaselt oli intressi määraks 9,09% aastas. Hageja palub kostjalt välja

mõista tasumata intress kokku summas 649,44 eurot. Hageja on intressi arvestanud

alates 20.10.2022 – 22.03.2023 (lepingu lõppemise kuupäev). Kohtu hinnangul on

intressinõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

5 (7)

17. Hagiavalduse kohaselt kohustus kostja tasuma igakuiselt kuutasu, mille suurus oli 8%

igakuise krediidisumma tagasimakse ja intressi summalt, s.o 22,17 eurot. Kostja jättis

tasumata kuutasu perioodil 20.10.2022 – 20.03.2023, kokku kuus makset. 6*22,17

eurot=133,02 eurot. Kohtu hinnangul on hageja nõue põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel.

18. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on

ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna lepinguline intressimäär on VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumisest, siis tuleb viivist arvestada VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi. Hageja on

arvestanud viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 23.03.2023 ja

taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o 04.03.2024

määraga 9,90% aastas arvestatuna tasumata põhivõla jäägilt. Seega on viivise

summaks 1265,57 eurot (perioodis on 348 päeva. 9,90% 13 407,98 eurolt on 1327,39

eurot/365 päevaga=3,64 eurot päevas. 3,64*348 päeva=1265,57 eurot).

19. Hagiavalduses nõuab hageja VÕS § 113² lg 1 kohaselt võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda lepingu kehtivuse ajal tarbijalt võla

sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta

saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses

nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja

kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda

ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.

Hagiavalduse kohaselt saatis LHV Finance AS kostjale lepingu kehtivuse ajal 4

meeldetuletuskirja, s.o24.10.2022 tasuta kirja, 26.10.2022 tasulise kirja hinnaga 5

eurot, 22.11.2022 tasuta kirja ja 22.12.2022 tasulise kirja hinnaga 5 eurot. Kirjade

hinnad on fikseeritud LHV Finance AS hinnakirjas. Kohtu hinnangul on hageja nõue

10 eurot põhjendatud.

20. Hagiavalduses nõuab hageja VÕS § 113² lg 2 p 3 alusel kostjalt sissenõudmiskulusid

summas 35 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib

majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud

lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese

tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja

väitel on ta korduvalt teinud pingutusi, et kostjaga ühendust saada, edastanud temale

meeldetuletuskirju, teinud kõnesid ja täitnud muid ülesandeid asja kohtuväliseks

lahendamiseks kuid edutult. Hageja saatis kostja võlateatised nii kostja kodusele

aadressile kui e-posti aadressile. 22.05.2023 nudekiri 25 euro, 31.05.2023 kiri 5 eurot

ja 30.06.2023 kiri 5 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja võla sissenõudmiskulude

nõue põhjendatud. Tallinna Ringkonnakohus on oma 05.04.2023 määruses tsiviilasjas

nr 2-22-129210 p-s 14 asunud seisukohale, et VÕS § 1132 ei ole iseseisev alus

sissenõudekulude hüvitise nõudmiseks. Sissenõudmiskulude hüvitise nõue saab

tuleneda lepingust või seadusest, ning viimasel juhul on nõude aluseks kahju

hüvitamise üldine regulatsioon. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks

6 (7)

järeldada, et hageja oleks üldse meeldetuletuskirjad saatnud. Kohus leiab, et hageja

sissenõudmiskulude, summas 35 eurot, hüvitise nõue on liiga üldsõnaline ja

põhjendamata. Hagi materjalide pinnalt peab olema võimalik tuvastada VÕS § 1132

eelduseid. Käesolevalt ei ole see võimalik, sest hagi ei sisaldanud vastavat teavetVÕS

§ 1132 piirab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige

leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Lõigetes 1

ja 2 on sätestatud hüvitise ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust

sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 1131 lg-s 1. Säte ei nõua iseenesest, et

meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui

poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult

tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127-140)

alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (Võlaõigusseadus I.

Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2016, lk 580). Pelgalt viide VÕS § 115 ja VÕS §

1132 ei ole piisav, et tuvastada, kas hagejal tekkis väidetud summas kahju või mitte.

Seega jääb hageja nõue rahuldamata.

Menetluskulud

21. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised

ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude

nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

22. Kuna kohus rahuldas hagi 99,77% ulatuses, siis jätab kohus menetluskulud kostja

kanda, kuna rahuldamata jäi marginaalne osa hagiga nõutust (TsMS § 162 lg 1, § 163

lg 1).

23. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 980 eurot Kohtu hinnangul on nimetatud kulu põhjendatud ja vajalik.

Seega on põhjendatud menetluskulu 980 eurot.

24. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus

märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

7 (7)