4-24-2764/15 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise kuupäev

16. september 2024

Väärteoasja number

4-24-2764 (2590,24,001978)

Kohtunik

Heli Väinaste

Kohtuistungi sekretär

Annika Veissbach

Väärteoasi

RAGNAR REIS’i väärteoasi LS §-de 201 lg 2,

224 lg 2 järgi

Asja läbivaatamise aeg ja koht

16. september 2024, Rakvere

Istungil osalenud isikud

menetlusalune isik Ragnar Reis ning kohtuväline

menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri

Rakvere politseijaoskond, esindaja Ave Uue

Lõpposa

Juhindudes VTMS § 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 kohus otsustas:

Tunnistada RAGNAR REIS (isikukood 39601142747, xxxx kodanik, elukoht xxxx, töökoht L

OÜ xxxx, väärteokorras karistamata, VTMS § 44 lg 1 p 3 alusel kinni peetud 04.08.2024 kell

03.25 – 04.08.2024 kell 19.15, telefon xxxx, e-post: xxxx) süüdi LS §-de 201 lg 2 ja 224 lg 2

järgi ning KarS § 63 lg 1 sätet kohaldades LS § 224 lg 2 alusel karistuseks mõista arest 20

(kakskümmend) päeva.

KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada Ragnar Reis’ile mõistetud arest 20 (kahekümne) tunni

üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 4 (neli) kuud alates kohtuotsuse

jõustumisest.

Kohtuotsuse jõustumisel edastada kohtuotsus täitmiseks Tallinna Vangla Viru

kriminaalhooldusosakonnale.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool

soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7

päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on

nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest

loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad

ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse

pooltele Viru Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik

kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust,

kohtuotsuse põhiosa ei vormistata.

Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu

kantseleis võimalik tutvuda alates 08.10.2024.

Asjaolud ja menetluse käik

26.08.2024 saatis Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond VTMS

§ 84 alusel Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale materjalid väärteoasjas nr: 2590,24,001978

Ragnar Reisi kohta.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik M. A.

koostas 04.08.2024 menetlusalusele isikule Ragnar Reisile väärteoasjas nr: 2590,24,001978

väärteoprotokolli selle kohta, et Ragnar Reis 04.08.2024 kell 03.24 Lääne-Viru maakonnas

Rakvere vallas Taaravainu külas Ringtee 2 juhtis mootorsõidukit Volkswagen Passat

registreerimismärgiga xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht

oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle tõendusliku

alkomeetri mõõtetulemus väljahingatavas õhus on mitte väiksem kui 0,72 mg/l. Sellega rikkus

Ragnar Reis liiklusseaduse (LS) §-de 90 lg 1 p 1, 3 ja 69 lg 3 nõudeid ning väärteod

kvalifitseeriti LS §-de 201 lg 2 ja 224 lg 2 järgi.

Menetlusalune isik Ragnar Reis kinnitas kohtuistungil, et talle on väärteoprotokolli sisu

arusaadav, ta saab aru, milles teda süüdistatakse ja tunnistab ennast täielikult süüdi. Ta juhtis

alkoholijoobes olles autot ja peeti kinni, siis alustas politsei menetluse ja ta oli ühe öö

kaineris. Väärtegu leidis aset 04.08.2024 kell 03.24 Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas

Taaravainu külas suunaga Ringtee poole. Ta juhtis alkoholijoobes olles mootorsõidukit

Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxxx. Sõiduk kuulub tema kasuisale K. K., kes

teadis, et tal ei ole juhtimisõigust ja rooli istub K. P., kes läks aga teise autoga edasi, kuna oli

vaja mujale minna. Teab, et oleks pidanud selle sõiduki sinna samasse jätma. Ta sõitis

Rakveres Virma Pubi juurest Põhjakeskusesse ja sealt edasi tahtis sõita koju xxxx. Üritas

leida endale juhti, kuid ei leidnud. Alkoholi tarvitas ta eelnevalt öösel Virma Pubis.

Alkomeeter näitas, et ta oli tarvitanud alkoholi ning mujal ta ei käinud. Arvab, et tarvitas

korgijooki, sest ta ei mäleta mitte midagi 3 tunni kohta, mis seal toimus. Tal tuvastati

alkoholijoove, kuid ta ei mäleta, mida ta tarvitas. Narkootiliste ainete kohta midagi ei testitud,

tehti ainult alkoholitest. Tunnistab, et ei oleks tohtinud rooli minna. Mootorsõiduki

juhtimisõigust tal ei olegi olnud. Kehtivaid väärteokaristusi tal ei ole, kuid tal on 2 kehtivat

kriminaalkaristust joobes juhtimise eest ning 04.10.2024 saab viimane karistus kantud.

Käesoleval hetkel (16.09.2024) on tal veel teha 22 tundi üldkasulikku tööd. Ta on teadlik, et

karistuse kandmise ajal ei tohi ta ka analoogseid väärtegusid toime panna. Juhul, kui kohus

peaks leidma, et arest on võimalik asendada üldkasuliku tööga, siis ta oleks nõus üldkasuliku

töö kohaldamisega. Ta teeb veel praegu üldkasuliku töö tunde ning oleks suuteline ka

lisatunde tegema, kui kohus nii otsustab.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis kohtuistungil, et menetlusalune isik pani temale süüks

pandavad rikkumised toime teadlikult ja otsese tahtlusega. Teadlikult ja tahtlikult toime

pandud teod suurendavad süü suurust. Isiku käitumismustrit liikluses illustreerivad asjaolud,

et isikut on 2 korda varasemalt karistatud kriminaalkorras samaliigilise süüteo eest. Praeguse

rikkumise puhul jäi napilt puudu, et taaskord oleks tema suhtes alustatud kriminaalmenetlust.

Lisaks alkoholijoobes juhtimisele puudus isikul ka mootorsõiduki juhtimisõigus. Arvestama

peab siiski, et mis on karistuse eesmärk. Karistuse eesmärgiks on panna isik seaduskuulekalt

ja teistega arvestavalt käituma. Isik peab temale määratud karistusest aru saama, et tema poolt

toime pandud tegu oli vale. Mis puudutab isiku aresti asendamist üldkasuliku töö tundidega,

siis see ei ole otstarbekas, kuna isikule on kriminaalkorras määratud karistused samuti

asendatud üldkasuliku töö tundidega, mis ei ole isiku seaduskuulekale käitumisele suuremat

mõju avaldanud. Selleks, et karistus siiski avaldaks isikule mõju ja toimiks, palus kohtuvälise

menetleja esindaja isiku suhtes reaalse aresti kohaldamist 20 päeva.

Kohtuotsuse põhjendused

LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria

või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 90 lg 1 p 3 kohaselt mootorsõidukit ei

tohi juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91.

LS § 91 lg 1 sätestab, et sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine on liiklusjärelvalve teostaja või

muu korrakaitseorgani otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt

kõrvaldamise aluse äralangemiseni. Sama paragrahvi lg 2 p 3 kohaselt juht kõrvaldatakse

sõiduki juhtimiselt, kui tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

LS § 201 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest

vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on

mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki

või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või

trammi juhtimisõigus ära võetud.

LS § 69 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis

veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus

0,10 milligrammi või rohkem.

LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest

isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle

ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

Menetlusaluse isiku Ragnar Reisi süü temale esitatud süüdistustes loeb kohus tõendatuks:



tõendusliku alkomeetri väljatrükiga 04.08.2024 (tl 7);



isikusamasuse tuvastamise protokolliga (tl 6);



sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega 17.09.2022 (tl 12);



sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega 04.08.2024 (tl 5);



menetlusaluse isiku Ragnar Reisi kohtuistungil antud ütlustega (tl 20-21).

Tõendusliku alkomeetri väljatrükiga on tõendatud, et 04.08.2024 kell 03.39, kasutades

tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE nr ARLK-0022, taatlustunnistus nr TTRC-

24/00045, kontrollis patrullpolitseinik D. S. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri

Rakvere politseijaoskonnas aadressil Rakvere Kreutzwaldi 5a alkoholisisaldust Ragnar Reisi

väljahingatavas õhus ning tõendusliku alkomeetri lõplik lugem oli 0,77 mg/l,

laiendmääramatusega 0,05 mg/l, seega lõplik mõõtetulemus oli 0,72 mg/l.

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega 04.08.2024 on tõendatud, et Ragnar Reis juhtis

04.08.2024 mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxxx ning tema

kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et alkoholilõhn juhi suust ning puudub vastava

kategooria juhtimisõigus, mistõttu patrullpolitseinik D. S. otsustas kõrvaldada Ragnar Reisi

sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p-de 2 ja 3 alusel alates 04.08.2024 kell 03.25 kuni aluse ära

langemiseni. Ragnar Reisi suhtes on koostatud ka 17.09.2022 sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise otsus, mille kohaselt on ta sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud LS § 91 lg 2 p-de 2 ja

3 alusel 17.09.2022 kell 03.09 kuni aluse äralangemiseni. Isikusamasuse tuvastamise

protokolliga on tõendatud, et meetmele allutatud isikuks oli Ragnar Reis.

Menetlusalune isik Ragnar Reis on kohtuistungil antud ütlustes tunnistanud ennast

väärteoprotokollis kirjeldatud väärtegude toimepanemises täielikult süüdi.

Kõiki eeltoodud tõendeid kogumis hinnates jõudis kohus järeldusele, et menetlusalune isik

Ragnar Reis pani toime LS § 201 lg-s 2 ja § 224 lg-s 2 sätestatud väärteod ning seega on need

kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteoprotokollis õigesti kvalifitseeritud.

Lisaks eelnimetatud väärtegude objektiivsetele koosseisudele, on täidetud ka subjektiivsed

süüteokoosseisud. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui

ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab,

et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Ragnar Reis

oli teadlik, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kuid ta asus sellest

hoolimata mootorsõidukit juhtima. Eelnevalt alkoholi tarvitamist ta ei eita, sest tal tuvastati

alkoholijoove. Küll aga jäi Ragnar Reis kohtuistungil selle juurde, et alkoholi tarvitamist tema

ise ei mäleta. Võttes arvesse tuvastatud alkoholisisalduse määra 0,72 mg/l väljahingatavas

õhus, mis on ligilähedane kriminaalsele joobele, leiab kohus, et menetlusalune isik pidi väga

hästi tajuma juhile keelatud seisundit ning seda nii enesetunde kui ka juba oma varasema

elukogemuse pinnalt. Seega subjektiivsest küljest pani Ragnar Reis LS § 201 lg-s 2 ja § 224

lg-s 2 sätestatud väärteod toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Õigusvastasust ja

süüd välistavad asjaolud Ragnar Reisi käitumises puuduvad.

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS §-des 201 lg 2 ja

224 lg 2 sätestatud väärteod on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik

Ragnar Reis. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahvühikut või aresti.

LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada

rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma,

mille suurus on neli eurot. KarS § 48 sätestab, et kohus võib väärteo eest mõista täisealisele

isikule aresti kuni kolmkümmend päeva. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku

süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri

süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis

näeb ette raskeima karistuse. Kuna Ragnar Reis pani mootorsõidukit juhtides toime ühe teo,

mis vastab kahele eri väärteokoosseisule, siis tuleb talle mõista karistus LS § 224 lg 2 alusel,

mis näeb ette raskeima karistuse.

Menetlusaluse isiku Ragnar Reisi karistust kergendab süü tunnistamine, tema karistust

raskendavaid asjaolusid kohus ei leidnud. LS § 224 lg 2 alusel karistatakse mootorsõiduki

juhtimise eest isikut, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg.

Ragnar Reisil tuvastati alkoholijoove väljahingatavas õhus 0,72 mg/l kohta, mis on

ligilähedane kriminaalsele joobele, mistõttu hindab kohus tema süüd keskmisest suuremaks.

Lisaks sellele puudus Ragnar Reisil ka vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning

teda on varasemalt, s.o 17.09.2022 juhtimiselt kõrvaldatud. Arvestades seda, et väärtegu saab

toime panna nii tahtlikult kui ka ettevaatamatusest ning Ragnar Reis pani antud väärteod

toime tahtlikult, täpsemalt otsese tahtlusega, siis on tegemist asjaoluga, mis viitab keskmisest

suuremale süü suurusele. Tõsi, Ragnar Reis tunnistab täielikult oma süüd ning kõnealused

väärteod pani ta toime öisel ajal, mil liiklus on oluliselt väiksem, kuid sellest hoolimata

hindab kohus menetlusaluse isiku süüd keskmisest suuremaks.

Kohus võtab karistuse mõistmisel arvesse Ragnar Reisi varasemat käitumist. Ragnar Reis ei

oma küll kehtivaid väärteokaristusi, kuid teda on 2 korral kriminaalkorras karistatud

samalaadsete rikkumiste eest (tl 13). Esimesel korral karistati Ragnar Reisi kriminaalkorras

mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest Viru Maakohtu 04.10.2021 otsusega

kriminaalasjas nr 1-21-6650. Kohtuotsusest nähtuvalt juhtis Ragnar Reis 01.10.2021

alkoholijoobes ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust mootorsõidukit

ning teda karistati KarS § 424 lg 1 järgi lühiajalise vangistusega (5 kuud vangistust, millest

kandmisele kuulus 4 kuud 27 päeva vangistust), mis jäeti KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi

täitmisele pööramata 1 aasta pikkuse katseajaga. Teisel korral karistati Ragnar Reisi

mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest Viru Maakohtu 18.09.2022 otsusega

kriminaalasjas nr 1-22-5554. Kohtuotsusest nähtuvalt juhtis Ragnar Reis 17.09.2022

alkoholijoobes ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust mootorsõidukit

ning teda karistati KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta 7 kuu pikkuse vangistusega. Kuna kõnealune

kuritegu oli toime pandud katseajal suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu

04.10.2021 otsusega nr 1-21-6650 mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning liitkaristuseks

mõisteti 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka

eelvangistuses viibitud 2 päeva ning kohus asendas kanda jäänud 1 aasta 11 kuu 25 päeva

pikkuse vangistuse KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel 715 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise

tähtajaks määrati 2 aastat. Kuna menetlusalust isikut on juba samalaadsete rikkumiste eest 2

korral kriminaalkorras karistatud, siis kergeimaliigilise karistuse ehk rahatrahvi mõistmine

käesoleval juhul kindlasti eripreventiivset eesmärki ei täidaks ega oleks põhjendatud. Kui

võtta arvesse Ragnar Reisi varasemat käitumist liikluses ning keskmisest suuremat süüd, siis

on käesoleval juhul igati põhjendatud keskmisest suuremas määras aresti mõistmine. Samas

võtab kohus arvesse ka seda, et Ragnar Reis on oma varasema käitumisega näidanud, et tema

puhul võib eripreventiivset eesmärki täita ka aresti asendamine üldkasuliku tööga. KarS § 69

lg 1 annab kohtule aresti asendamisel üldkasuliku tööga kaalutlusõiguse. Tõsi, kohus võib

aresti üldkasuliku tööga asendada, kuid ei pea seda tegema. Kohus võib üldkasuliku töö

määramisest keelduda näiteks juhul, kui isiku puhul on piisavalt alust karta, et isik jätab

üldkasuliku töö tegemata või kui kohus leiab, et üldkasuliku töö määramine isiku suhtumist

õiguskorda ei muudaks. Kohus võtab aresti üldkasuliku tööga asendades arvesse, et Ragnar

Reis pani temale etteheidetavad väärteod toime 04.08.2024, s.o ajal, mil viimasest

liiklussüüteost oli möödunud rohkem kui 1 aasta 10 kuud. Käesolevaks ajaks on temale Viru

Maakohtu 18.09.2022 otsusega mõistetud karistuse täitmine jõudmas lõpusirgele, sest

menetlusaluse isiku kinnitusel on tal 16.09.2024 seisuga vaja sooritada veel 22 tundi

üldkasulikku tööd ning üldkasuliku töö tegemise 2 aastane tähtaeg lõppeb juba 04.10.2024.

Kohtute infosüsteemist nähtub, et isiku kohta ei ole kohtule selle 2 aasta jooksul esitatud

ühtegi erakorralist ettekannet. Eeltoodu kinnitab kohtule, et isikul ei ole üldkasuliku töö

sooritamisega probleeme esinenud. Ragnar Reis kinnitas kohtuistungil, et ta on nõus sellega,

et temale mõistetud arest asendatakse üldkasuliku tööga. Ühtlasi arvestab kohus karistuse

mõistmisel ka seda, et isiku kinnipidamise protokolli kohaselt peeti menetlusalune isik VTMS

§ 44 lg 1 p 3 alusel kinni 04.08.2024 kell 03.25 – 04.08.2024 kell 19.15, s.o vähem kui 24

tundi (tl 11). Ragnar Reis tunnistas kohtuistungil algusest peale oma süüd ning mõistis sedagi,

et ta ei oleks tohtinud niimoodi käituda. Eeltoodust tulenevalt, arvestades sealhulgas üld- ja

eripreventiivseid kaalutlusi, leiab kohus, et isiku süü suurusele vastav ning karistuse eesmärke

täitev karistus Ragnar Reisile on arest 20 päeva, mis on ettenähtud sanktsiooni keskmisest

määrast suurem, kuid maksimaalmäärast väiksem. Kohus leiab, et Ragnar Reisile mõistetavat

aresti on võimalik asendada üldkasuliku tööga KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel.

Juhindudes eeltoodust ja VTMS § 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 tuleb menetlusalune isik Ragnar

Reis LS §-de 201 lg 2 ja 224 lg 2 järgi süüdi tunnistada ning KarS § 63 lg 1 sätet kohaldades

LS § 224 lg 2 alusel mõista talle karistuseks arest 20 päeva. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendab

kohus Ragnar Reisile mõistetud aresti 20 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks

määrab 4 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste

Kohtunik