3-24-2770/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedX (taotleja) esitas 7.10.2024 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK). Kaebuse esemeks on Tallinna Vangla toimingud, mille
Legislator headnote
AI generatedArt. 35 kohaselt, Art. 35 lg, Art. 34 alusel esitatud; 3-24-2770/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK). Kaebuse esemeks on Tallinna Vangla toimingud, mille
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
3-24-2770
TARTU HALDUSKOHUS
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-24-2770
Määruse kuupäev ja koht
8.10.2024, Jõhvi
Kohtunik
Ülle Polluks
Kohtuasi
X-i taotlus riigi õigusabi saamiseks Euroopa
Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks
Resolutsioon
Jätta taotlus riigi õigusabi saamiseks
rahuldamata.
Edasikaebamise kord ja muud
selgitused
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse
taotlejale kätte.
Asjaolud
1. X (taotleja) esitas 7.10.2024 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks.
Taotluse põhjenduste kohaselt soovib taotleja saada tasuta riigi õigusabi selleks, et pöörduda
Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK). Kaebuse esemeks on Tallinna Vangla toimingud, mille
õiguspärasust hindasid siseriiklikud kohtud haldusasjades nr 3-24-270, nr 3-24-1604 ja nr 3-
24-1787.
Kohtu seisukoht
1. Esmalt märgib kohus, et kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui isik taotleb riigi
õigusabi selleks, et pöörduda haldusasjast võrsunud vaidluse lahendamiseks EIK-i, kuulub
taotluse lahendamine halduskohtu pädevusse.1
2. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa
alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lg 1 nõuetele, võib RÕS-s ettenähtud korras saada riigi
õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIK-
ilt, kui tema kaebuse aluseks oleva EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate
lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lg 3 järgi keeldub
kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt
vastuvõetav.
1 RKEKm nr 3-21-3011, p 4.
3-24-2770
3. EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35 lg 1
kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite
ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu
jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. EIÕK art 35 lg 3 järgi tunnistab kohus
vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud kaebuse, kui: a) kaebus ei ole kooskõlas
konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse
kaebeõigust või b) kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju, v.a juhul, kui
konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine nõuab kaebuse
sisulist läbivaatamist.
4. Taotleja on haldusasjades nr 3-24-270, nr 3-24-1604 ja nr 3-24-1787 ammendanud kõik
riigisiseseid õiguskaitsevahendid. Samuti on asjas nr 3-24-270 möödunud EIK-i kaebusega
pöördumiseks ettenähtud neljakuuline tähtaeg, kuna viimane Riigikohtu lahend selles asjas oli
tehtud 9.04.2024. Seega oleks esitatav kaebus esitatud tähtaega ületades (EIÕK art 35 lg 1
rikkumine) ning kaebus oleks EIK-i poolt vastuvõetamatu. Haldusasjades 3-24-1604 ja nr 3-
24-1787 ei ole veel möödunud EIK-i kaebusega pöördumiseks ettenähtud neljakuuline
tähtaeg, kuid haldusasjas nr 3-24-1787 on taotleja esitanud Riigikohtule 24.09.2024
teistmisavalduse, mis on hetkeseisuga menetluses. Järelikult ei ole haldusasjades nr 3-24-270
ja nr 3-24-1787 EIK-i pöördumine hetkeseisuga võimalik.
5. Eeltoodule vaatamata on kohus seisukohal, et taotlejale riigi õigusabi määramine
seonduvalt haldusasjaga nr 3-24-1604 ei ole siiski põhjendatud. Euroopa Inimõiguste
Konventsiooni (EIÕK) art 35 lg 3 p a kohaselt tunnistab kohus vastuvõetamatuks art 34 alusel
esitatud kaebuse, kui kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on
selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust. Kohus on seisukohal, et
taotleja kaebus EIK-ile haldusasjadega nr 3-24-1604 ja nr 3-24-1787 seotud asjaoludel oleks
selgelt põhjendamatu. Samuti ei ole taotleja esitanud ühtegi asjaolu, mis EIÕK rikkumisele
osutaks. Kohtule ei ole EIÕK rikkumine samuti äratuntav.
6. Lisaks on kohus seisukohal, et kaebaja on ise võimeline koostama kaebust ja pöörduma
EIK-i (RÕS § 7 lg 1 p 1) ilma õigusabita, mis on ka riigi õigusabi määramisest keeldumise
alus. EIÕK ei kohusta taotlejat pöörduma EIK-i ainult esindaja kaudu.
7. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 1 ja § 37 lg-st 3, jätab kohus taotluse
riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
3-24-2770