2-23-117858/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Määruse tegemise aeg ja koht

8. oktoober 2024

Tsiviilasja number

2-23-117858

Tsiviilasi

Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Rae tn 19 korteriühistu

avaldus D. P. vastu võla nõudes

Menetlustoiming

avalduse läbivaatamata jätmine ja menetluskulude

kindlaksmääramine

Menetlusosalised

Avaldaja: Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Rae tn 19

korteriühistu (registrikood: 80161183, asukoht Rae tn 19-15,

34433 Paldiski);

Avaldaja lepinguline esindaja: Anastasia Nezgovorova

(LawPower OÜ, registrikood: 14163125, aadress: Paldiski

mnt 227-47, Tallinn 13520, mob. tel: 51995912, e-post:

anastasia.nezgovorova@gmail.com);

Puudutatud isik: D. P. (isikukood: xxxx, elukoht: xxxx);

Puudutatud isiku lepinguline esindaja: Marina Smirnova (e-

post: dorida60@mail.ru).

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Rae tn 19 korteriühistu

avaldus D. P. vastu võla nõudes.

2. Välja mõista puudutatud isikult D. P.lt (isikukood xxxx) avaldaja Lääne-Harju vald,

Paldiski linn, Rae tn 19 korteriühistu (registrikood 80161183) kasuks põhjendatud

menetluskulud summas 511 (viissada üksteist) eurot.

3. Välja mõista puudutatud isikult D. P.lt avaldaja Lääne-Harju vald, Paldiski linn,

Rae tn 19 korteriühistu kasuks viivis protsendina menetluskuludelt alates käesoleva

kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

4. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud puudutatud isiku D. P. kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse p-de 2 ja 3 peale võib esitada

1(2)

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

kohtumääruse kättesaamisest menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Muus osas ei

ole määrus edasikaevatav.

Menetluse asjaolud

Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Rae tn 19 korteriühistu esitas 27.04.2023 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse D. P. ja I. P. vastu 1209,18 euro saamiseks. 03.05.2023 tegi

kohus solidaarvõlgnikele makseettepaneku. Solidaarvõlgnik I. P. tähtaegselt vastuväidet ei

esitanud, mistõttu rahuldas Pärnu Maakohus I. P. vastu esitatud avalduse ja kohustas oma

28.06.2023.a maksekäsuga I. P.’t tasuma avaldajale Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Rae tn 19

korteriühistule põhinõudeid summas 1044,09 eurot ja kõrvalnõudeid summas 80,09 eurot ning

hüvitama riigilõivu 65 eurot ja menetluskulu 20 eurot.

Solidaarvõlgnik D. P. esitas 31.05.2023 maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite, mistõttu

andis Pärnu Maakohus oma 28.06.2023 määrusega D. P. vastu esitatud nõude osas asja üle

menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule. Harju Maakohtu 28.06.2023.a määrusega kohustas

kohus avaldajat esitama avaldus kohtule nõuetekohases vormis.

Avaldaja esitas 12.07.2023 kohtule D. P. vastu hagiavalduse. Kohus jättis avalduse käiguta ja

selgitas oma 24.08.2023 määruses avaldajale, et vaidlus tuleb läbi vaadata hagita menetluses.

Pärast avalduse teistkordset käiguta jätmist ja täpsustamist avaldaja poolt võttis Harju Maakohus

avalduse oma 31.08.2023 määrusega menetlusse ja algatas hagita menetluse.

Avaldaja esitas 19.09.2024 kohtule menetlusdokumendi avalduse tagasivõtmiseks. Avaldaja

märkis, et puudutatud isiku abikaasa I. P. tasus nõuded ära täitemenetluse korras asjas nr 2-23-

117858 tehtud Pärnu Maakohtu 28.06.2023 kohtumääruse (maksekäsk) alusel. Avaldaja tõi välja,

et D. P. ja I. P. näol on tegu solidaarvõlgnikega, kes on korteriomandi (aadressil Xxxx)

ühisomanikud. Avaldaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja ja palus välja mõista

puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskulud kokku summas 791 eurot. Avaldaja palus

ühtlasi välja mõista puudutatud isikult menetluskuludelt arvestatava viivise vastavalt TsMS § 177

lg-le 4.

Puudutatud isik märkis oma 27.09.2024 menetlusdokumendis, et puudutatud isikul puuduvad

vastuväited avaldaja nõude tagasivõtmise kohta, kuna avaldaja nõue on täies ulatuses rahuldatud

I. P. poolt, mida tõendab kohtutäituri E. V. 11.03.2024 otsus täiteasjas nr xxxx. Puudutatud isik

märkis, et samal ajal puudutatud isik ei ole nõus avaldaja poolt esitatud menetluskulude nõudega

summas 791 eurot. Puudutatud isik märkis, et Pärnu Maakohtu 28.06.2023 kohtumääruse alusel

(maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-23-117858 kohtutäituri E. V. poolt 30.06.2023 oli algatatud

täitemetlus nr xxxx, mille käigus on mõistetud I. P.lt välja avaldaja kasuks 1209,48 eurot, s.h.

riigilõiv summas 65 eurot. Puudutatud isik märkis, et riigilõiv summas 65 eurot oli I. P. poolt

tasutud. Puudutatud isik märkis, et avaldajal puudub õigus nõuda puudutatud isikult korduvalt I.

P.lt juba saadud riigilõivu summas 65 eurot.

Puudutatud isik märkis, et 28.08.2023 jättis kohus avalduse teistkordselt käiguta ja vaid

31.08.2023 oli Harju Maakohtu poolt avaldus võetud menetlusse. Puudutatud isik märkis, et

22.01.2024 toimunud kohtu eelistungil kohus selgitas, et avaldajal tuleb esitada kõik dokumendid,

mille alusel on nõue esitatud, et kohus saaks kontrollida nõude õigust. Kohus andis avaldajale

aega täiendavate tõendite esitamiseks hiljemalt 04.03.2024. Puudutatud isik märkis, et tuleb

arvestada, et avaldaja poolt kohtutäiturile esitatud täitmisavalduse alusel 11.03.2024 avaldaja

kogu nõude summa oli tasutud täitemenetluse käigus nr xxxx. Puudutatud isik märkis, et Harju

Maakohtu poolt avalduse võtmise päeva seisuga (so kuni 31.08.2023) oli võlgnevus summas 295

eurot I. P. poolt tasutud. Puudutatud isik leidis, et arvestades seda, et täitemenetluse käigus teine

2(2)

võlgnik I. P. tasus vabatahtlikult ajavahemikul alates 10.07.2023 kuni 23.12.2023 avaldajale enda

ja puudutatud isiku võla summas 615,70 eurot, siis avaldajal oli kohustus korrigeerida oma

nõudeid, so vähendada nõude suurust. Puudutatud isik märkis, et vaatamata sellele, et 22.01.2024

toimunud kohtu eelistungil kohtu poolt oli tehtud avaldaja esindajale palju märkusi esitatud nõude

osas, avaldaja ei korrigeerinud oma nõuet ja nõudis edasi puudutatud isikult avalduses määratud

võlgnevuse summat täies ulatuses.

Puudutatud isik märkis, et menetluskulude nimekirjas on märgitud, et 22.01.2024 istungiks

ettevalmistamiseks kulus 1 tund - 120 eurot. Puudutatud isik arvas, et 120 eurot on põhjendamatu,

kuna avaldaja esindaja ilmus kohtusse olles ettevalmistuseta. Puudutatud isik märkis, et avaldaja

esindaja vastas kohtu küsimusele, et temal puudub kontakt avaldajaga ja seega puudub info, kas

puudutatud isiku poolt mingid arved on tasutud. Puudutatud isik märkis, et samal ajal (so

22.01.2024 seisuga) oli võlg enamasti kustutatud, kuna paralleelselt samal ajal tegi kohtutäitur I.

P. töötasust kinnipidamisi töötasu arestimise akti alusel, mistõttu 11.03.2024 seisuga oli

võlgnevus kogu ulatuses tasutud. Puudutatud isik märkis, et koheselt täitemenetluse algatamisest

alates esitas I. P. kohtutäiturile taotluse võlgnevus maksegraafiku alusel tasumise kohta ning

10.07.203 tasus võlgnevuse kustutamiseks 234,58 eurot.

Puudutatud isik märkis, et avaldaja lepinguline esindaja keeldus andmast I. P. nõusolekut võla

graafikujärgseks tasumiseks ning 28.08.2023 esitas avaldaja kohtule puudutatud isiku vastu

avalduse nõudega täies ulatuses summas 1128,75 eurot. Puudutatud isik märkis, et eelnimetatust

tuleneb, et avaldaja esindaja poolt menetluskulude nimekirjas määratud tunnitasu 120 eurot on

põhjendamatult suurendatud. Eeltoodu alusel leidis puudutatud isik, et käesolevas

kohtumenetluses avaldaja kulud (summas 791 eurot) ei ole põhjendatud, muuhulgas nõude

riigilõivu summas 65 eurot osas. Puudutatud isik märkis, et avaldajal puudusid alused 28.08.2023

avaldus puudutatud isiku vastu esitada, kuna teine solidaarvõlgnik I. P. hakkas alates 10.07.2023

vabatahtlikult võlga tasuma, mistõttu puudutatud isik palus jätta avaldaja avaldus menetluskulude

kindlaksmääramise kohta rahuldamata ja avaldaja menetluskulud tema kanda.

Kohtumääruse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477

lg 6 kohaselt, kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi

võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses.

TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja kuni eelmenetluse lõpuni hagi kostja nõusolekuta tagasi

võtta. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagi

tagasivõtmine avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse (TsMS § 424 lg 2). Hagi

tagasivõtmise korral jätab kohus kooskõlas TsMS § 423 lg 1 p-ga 2 hagi läbi vaatamata. TsMS §

426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses

olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme

üle kohtusse.

Kohus märgib, et kuna avaldaja algatatud hagita asja saab algatada üksnes avalduse alusel, siis

võis avaldaja võtta oma avalduse tagasi. Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks TsMS § 477 lg-d

1 ja 6, TsMS § 424 lg 1 ja § 423 lg 1 p 2, jätab kohus avalduse läbivaatamata.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb

kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks

menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

3(2)

TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab

täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas

siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 168 lg 4

kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja

arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi

esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi

seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja

menetluskulud.

Kohus märgib, et menetluskulude jaotamisel tuleb käesoleval juhul lähtuda TsMS § 168 lg-tes 4

ja 5 sätestatud menetluskulude jaotamise üldistest põhimõtetest, mis kohalduvad ka hagita

menetluse korras läbivaadatavas vaidlusmenetluses. Seega on menetluskulude jaotamisel keskse

tähtsusega, kas puudutatud isik rahuldas avaldaja nõude pärast seda, kui avaldaja pöördus oma

nõudega kohtu poole. Menetluskulude jaotamisel ei oma tähendust, millal avaldaja avaldus kohtu

poolt menetlusse võeti.

Puudutatud isiku enda seisukohtadest järeldub üheselt, et solidaarvõlgnik I. P. rahuldas

täitemenetluse raames võlgnevuse ka puudutatud isiku eest. Puudutatud isiku 27.09.2024

menetlusdokumendist ja selle lisast 1 nähtub, et I. P. tegi solidaarvõlgnike eest kohtutäiturile

esimese makse alles 10.07.2023 ning kuni 23.12.2023 tasus I. P. avaldajale enda ja puudutatud

isiku eest võlgnevusest 615,70 eurot. Eelnev oli vaid osa võlgnevusest ning võlgnevuse täies

ulatuses tasumine toimus veelgi hiljem.

Puudutatud isiku 27.09.2024. menetlusdokumendi kohaselt oli alles 11.03.2024 seisuga kogu

võlgnevus tasutud (eelnevat kinnitab menetlusdokumendi lisana 2 esitatud kohtutäituri otsus).

Samas nähtub tsiviilasja materjalidest, et avaldaja pöördus maksekäsu kiirmenetluse raames oma

nõudega kohtu poole juba 27.04.2023, ent puudutatud isik esitas avaldaja nõudele vastuväite.

Harju Maakohtus jätkuvas menetluses pöördus avaldaja avaldusega kohtu poole 12.07.2023.

Kohus märgib, et kuivõrd puudutatud isik rahuldas avaldaja nõude pärast seda, kui avaldaja

pöördus oma nõudega kohtu poole, siis tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.

Kohus lisab, et menetluskulude jaotamisel ei oma tähendust, et avaldaja ei täpsustanud menetluse

vältel oma nõuet vastavalt I. P. poolt kohtutäiturile tehtud maksetele. Samuti ei oma

menetluskulude jaotamisel tähendust, et teine solidaarvõlgnik I. P. asus 10.07.2023 vabatahtlikult

osamaksetega võlga tasuma. Avaldaja ei saanud eelnevast tõsikindlalt järeldada, et kogu

võlgnevus saab I. P. poolt tasutud ning et puudub vajadus jätkata kohtumenetlust puudutatud isiku

vastu.

Eelnevast tulenevalt tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

4(2)

TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Kohus märgib, et avaldaja menetluskulude nimekirjast ei nähtu, et avaldaja nõutud

menetluskulude hüvitis sisaldaks käibemaksu.

Riigikohus on asjas 3-2-1-115-14 oma 11.02.2015 määruse p-s 14 toonud välja, et lepingulise

esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu

hindamisel tuleb lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest.

Kohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot on kooskõlas käesoleva asja

mahu ja keerukusega, mistõttu on tegemist mõistliku tunnitasuga.

Kohus leiab, et avaldaja menetluskulude nimekirjas väljatoodud lepingulise esindaja toimingud

olid menetluses vajalikud ning toimingute ajaline maht vastab menetluses tehtud toimingutele ja

on kooskõlas menetluse mahu ja keerukusega. Seoses puudutatud isiku vastuväidetega märgib

kohus, et asjas esitatud avaldus sisaldas küll puudusi ning avaldus tuli jätta kaks korda käiguta,

ent võttes arvesse, et avaldaja on menetluskulude nimekirjas märkinud avalduse koostamise

ajakuluks vaid 2 h, siis on vastav ajakulu põhjendatud. Põhjendamatu on puudutatud isiku

vastuväide, mille kohaselt ei olnud avaldaja esindaja kohtu 22.01.2024 istungiks ettevalmistunud.

Istungi protokollist nähtub üheselt, et kohus küsis avaldaja esindajalt, kas avaldajal on olnud

suhtlust puudutatud isikuga. Seepeale vastas avaldaja esindaja, et tal ei ole kontakti olnud.

Avaldaja esindaja ei vastanud, et tal ei ole avaldaja endaga kontakti olnud. Sellekohane

puudutatud isiku väide on ebaõige.

Seega on põhjendatud ja vajalik avaldaja lepingulise esindaja kulu summas 510 eurot. Eelnevale

lisandub põhjendatud menetluskuluna 1-eurone dokumentaalse tõendi (19.09.2024 kohtule

esitatud kinnistusraamatu väljavõte) saamise kulu.

Riigilõivuseadus (RLS) § 59 lg 5 kohaselt avalduse esitamisel hagita menetluse korras

läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot. RLS § 59 lg 6 kohaselt avalduse esitamisel

maksekäsu kiirmenetluse asjas tasutakse riigilõivu kolm protsenti nõudelt, kuid mitte alla 65 euro.

Avaldaja on palunud puudutatud isikult menetluskuluna välja mõista riigilõivu summas 280

eurot. Kohus märgib, et eelneva osas ei ole avaldaja menetluskulude nõue põhjendatud. Pärnu

Maakohtu 28.06.2023 maksekäsk hõlmas endas juba 65-eurost maksekäsu kiirmenetluse

avalduselt tasutud riigilõivu menetluskulu ning puudutatud isiku 27.09.2024 menetlusdokumendi

lisana 2 esitatud kohtutäituri otsusest järeldub, et vastav riigilõiv on avaldajale juba hüvitatud.

Kuna menetlus jätkus asjas hagita menetluses, siis ei pidanud avaldaja ühtlasi tasuma avalduselt

täiendavat riigilõivu summas 215 eurot. Tegemist ei ole avaldaja põhjendatud menetluskuluga,

mille kohus saaks puudutatud isikult välja mõista. Avaldaja võib esitada kohtule taotluse

eelviidatud 215-eurose riigilõivu enammakse tagastamiseks.

Eelnevast tulenevalt on avaldaja menetluskulud põhjendatud 511 euro ulatuses. Seega tuleb välja

mõista puudutatud isikult D. P.lt avaldaja Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Rae tn 19 korteriühistu

kasuks põhjendatud menetluskulud summas 511 eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Avaldaja on palunud puudutatud isikult välja mõista menetluskuludelt arvestatav viivis vastavalt

5(2)

TsMS § 177 lg-le 4. Seega tuleb välja mõista puudutatud isikult D. P.lt avaldaja Lääne-Harju

vald, Paldiski linn, Rae tn 19 korteriühistu kasuks viivis protsendina menetluskuludelt alates

käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 178 lõikele 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 näeb ette, et

viidatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

Kohtunik

6(2)