1-24-4962/8 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-24-4962

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

8. oktoober 2024, Tallinn

Kriminaalasja number

1-24-4962

Kohtukoosseis

Elina Elkind, Janika Kallin, Sten Lind

Kohtuasi

Konstantin Letkole (ik. 38604070269) Läti Vabariigis

määratud rahatrahvi tunnustamine ja täitmine

Vaidlustatud kohtumäärus

Harju Maakohtu 18. septembri 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Konstantin Letko, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Konstantin Letko määruskaebus Harju Maakohtu 18. septembri 2024. a määruse

peale läbi vaatamata kui ilmselt põhjendamatu.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul,

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kui

ringkonnakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse

oma määrusega. Kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta

määruskaebuse Riigikohtule. Konstantin Letko saab esitada määruskaebuse advokaadi

vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus tunnistas 18. septembri 2024. a määrusega KrMS § 48911 lg 1 p 1 ja §

50872 alusel lubatavaks Konstantin Letko suhtes tehtud Läti Vabariigi Riigipolitsei

korrakaitsepolitsei keskosakonna liiklusohutuse osakonna liiklusjärelevalve ja koordinatsiooni

büroo

30. septembri 2022. a otsuse täitmise Eesti Vabariigis ja pööras K. Letkole mõistetud

rahatrahvi, s.o 80 eurot, Eesti Vabariigi tuludesse.

2. Maakohus tuvastas, et K. Letkot karistati Läti Vabariigis 30. septembril 2022. a K. Letko

kasutuses olnud sõiduautoga toime pandud liiklussüüteo, s.o sõidukiiruse ületamise, eest.

Otsus jõustus 25. oktoobril 2022. Kuivõrd tegemist on liiklussüüteoga, on tunnustamine ja

täitmine KrMS § 50870 p 2 kohaselt lubatav. KrMS §-s 50871 sätestatud tunnustamist piiravaid

ja välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Lisaks märkis maakohus, et K. Letkot

teavitati Läti Vabariigi õigusaktide kohaselt otsuse vaidlustamise võimalusest ja tähtaegadest.

Neid õiguskaitsevahendeid K. Letko ei kasutanud.

3. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse K. Letko, kes sisuliselt taotleb

kohtumääruse tühistamist ja rahatrahvi tunnustamata jätmist. K. Letko märgib, et ta ei olnud

sellel ajal Läti Vabariigis, mistõttu ei saanud ta seda tegu toime panna. K. Letko lisab, et ta on

oma autot paljudele laenanud, mistõttu võis roolis olla ükskõik kes. Lisaks, talle edastatud

fotolt on näha vaid auto numbrimärki, mitte roolis olevat isikut, mistõttu ei saa väita, et teo

pani toime K. Letko.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt põhjendamatu ehk

perspektiivitu ja tuleb seetõttu jätta läbi vaatamata. Määruskaebuses ei ole esitatud selliseid

uusi väiteid, millele maakohus ei oleks andnud omapoolset hinnangut ja määruskaebuses

väljendatud seisukohad ei anna ilmselgelt alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu

määruses on esitatud ammendavad põhjendused. Määruskaebuse väide ei ole tunnustamise ja

täitmise menetluses õiguslikult asjakohane. Asjaolusid, mis annaks alust keelduda

rahvusvahelisest koostööst ja alust maakohtu määruse tühistamiseks, ei esine.

5. Määruskaebus tugineb paljasõnalisele väitele, et K. Letko ei ole pannud Läti Vabariigis

toime liiklussüütegu. EL liikmesriigi rahalise karistuse ja rahatrahvi tunnustamist ning täitmist

reguleerivad KrMS §-d 50869-50877. Nende sätetega võeti Eesti õigusesse üle EL Nõukogu 24.

veebruari 2005. a raamotsus 2005/214/JSK „Rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise

põhimõtte kohaldamise kohta“ (edaspidi raamotsus). Vastastikuse tunnustamise põhimõte

tähendab raamotsuse artikli 6 kohaselt seda, et liikmesriigid peavad täiendavate

formaalsusteta tunnustama neile artikli 4 järgi edastatud liikmesriigi otsust ja võtma

viivitamata tarvitusele kõik vajalikud meetmed selle täitmiseks. Erandina võib tunnustamisest

keelduda, kui tuvastatakse mõni raamotsuse artikli 7 lõikes 1 või 2 sätestatud

mittetunnustamise või mittetäitmise põhjus (vt ka RKKKm nr 1-22-2024, p 9). Sedalaadi

põhjustele ei ole määruskaebuses viidatud. Tulenevalt vastastikuse usaldamise põhimõttest ei

ole Eesti kohtul pädevust hinnata, kas Läti Vabariigis toime pandud liiklussüüteo asjaolud on

tõendatud või mitte. Maakohus tunnistas liikmesriigi kohtuotsuse täitmise Eesti Vabariigis

lubatavaks ja tuvastas rahatrahvi määramise tunnistuses esitatud andmete alusel seaduses

sätestatud eelduste täidetuse. Muuhulgas tuvastas kohus tunnistuse alusel, et väärteootsus

toimetati K. Letkole Läti Vabariigi õigusaktide kohaselt kätte. Sellele vaatamata ei taotlenud

K. Letko asja uuesti läbivaatamist ega kaevanud otsust kaebetähtaja jooksul edasi, mistõttu on

see jõustunud. Eesti Vabariigis läbiviidavas tunnustamise ja täitmise menetluses ei ole aga K.

Letkol võimalik vaidlustada Läti Vabariigis tehtud ja tänaseks jõustunud väärteootsust.

6. Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada

määruskaebemenetlust ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et

esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata.

(Allkirjastatud digitaalselt)

2(2)