3-23-2983/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.10.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2983

Haldusasi

Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 24.11.2023 otsuse nr

TR048803-1 tühistamiseks, pensioniõigusliku staaži

tuvastamiseks ning vastustaja kohustamiseks teha uus

otsus pensioniõigusliku staaži arvestamise kohta

Menetlusosalised

Kaebaja: X, volitatud esindajad Jelena Karžetskaja ja

Sofja Pevzner-Belošitski

Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja

Merle Magnus

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt.

2. Tuvastada, et kaebaja töötas ajavahemikul 03.09.1985 kuni 31.10.1992 täistööajaga

Tallinna Puu- ja Köögiviljakaubastus ning ajavahemikul 01.11.1992 kuni 30.06.1997

täistööajaga Tootjate Ühistus Libelle.

3. Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 24.11.2023 otsus nr TR048803-1.

4. Kohustada Sotsiaalkindlustusametit tegema kaebaja pensioniõigusliku staaži

arvestamise kohta uus otsus.

5. Jätta kaebus osas, milles kaebaja soovis tuvastada, et ta töötas ajavahemikul 01.07.1997

kuni 31.12.1998 Tootjate Ühistus Libelle, rahuldamata.

6. Jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.11.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

1(5)

päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 30.10.2020 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) tunnistajate ütluste arvestamise

taotluse, et tõendada tunnistajate ütlustega enda pensioniõiguslikku staaži (vastustaja vastuse

lisa 1).

2. SKA otsustas 24.11.2023 otsusega nr TR048803-1 mitte arvata Xi pensioniõigusliku staaži

hulka töötamist Tallinna Puu- ja Köögiviljakaubastus perioodil 09.1985 kuni 1992 ning

töötamist Tootjate Ühistus Libelle perioodil 1992 – 1998 (otsuse resolutsiooni p 1). Ühtlasi

otsustas SKA mitte arvata Xi pensioniõigusliku staaži hulka töötamist AS-is Autosilla perioodil

10.12.1993–28.02.1994.

3. X (kaebaja) esitas 27.12.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 24.11.2023 otsuse nr

TR048803-1 tühistamiseks ning pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks.

4. Kohus kuulas kohtumenetluse käigus kirjalikult üle tunnistajad A ning B.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

5. Kohtu menetluses on kaebaja nõue SKA 24.11.2023 otsuse tühistamiseks, pensioniõigusliku

staaži tuvastamiseks ning vastustaja kohustamiseks teha uus otsus kaebaja pensioniõigusliku

staaži arvestamise kohta. Kaebaja soovib tuvastada, et ta töötas perioodil 03.09.1985 kuni

31.10.1992 Tallinna Puu- ja Köögiviljakaubastus ning ajavahemikul 01.11.1992 kuni

31.12.1998 Tootjate Ühistus Libelle.

6. Sotsiaalministri 27.12.2012 määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamise ja

arvestamise kord“ (edaspidi määrus nr 59) § 29 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda

pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse.

7. Vastustaja ei pidanud võimalikuks tuvastada vaidlusaluse staaži olemasolu haldusmenetluses

ega kuulata ära tunnistajaid. Kui vastustaja oleks tunnistajate ütlusi arvestanud, olnuks tal

võimalik kindlaks teha ka kaebaja väidetud pensioniõigusliku staaži olemasolu.

8. Kaebaja töötas Tallinna Puu- ja Köögiviljakaubastus kaubandusosakonna juhina ning tal oli

mitmeid tööülesandeid. Kaebaja oli Tootjate Ühistu Libelle üheks asutajaks ning töötas

direktorina.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

2(5)

9. Vastustaja ei arvestanud kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka töötamist Tallinna Puu- ja

Köögiviljakaubastus ja Tootjate Ühistus Libelle tunnistajate ütluste alusel dokumentide

puudumise tõttu.

10. Pensioniõiguslik staaž on osa pensionistaažist ning seda arvestatakse kuni 31.12.1998

(riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 27 lg 2 p 1). Pensioniõiguslikku staaži

tõendatakse rahvastikuregistris sisalduvate õiguslikku tähendust omavate andmete või

pensioniõiguslikku staaži tõendavate dokumentide alusel (RPKS § 281 lg 1). Kui dokumente

pensioniõigusliku staaži kohta ei ole säilinud, on pensionikindlustatul õigus pöörduda

tunnistajate ütluste arvestamise taotlusega Sotsiaalkindlustusameti poole (RPKS § 281 lg 2).

11. Määruse nr 59 § 2 loetleb töötamist tõendavad dokumendid. Pensioniõiguslikku staaži saab

tõendada tööraamatu (määruse § 2 lg 1) või tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete

puudumise või ebaõigete kannete korral muu dokumendiga – tööleping, käskkiri, korraldus,

isiklik kaart, töötasuleht, töönimistu, teenistuskiri, teenistusleht, kolhoosi liikmeraamat,

tööettevõtuleping või muu tsiviilõiguslik leping-, milles on andmed töötamise kohta (määruse §

2 lg 2). Kui eelnimetatud dokumendid puuduvad võib pensioniõiguslikku staaži tõendada ka

palgaraamatu või ametiühingu liikmepiletiga (määrus § 2 lg 3). Ametiühingu liikmepilet võib

olla pensioniõiguslikku staaži tõendav dokument aja kohta, mille osas on olemas sissekanded

töötasult või stipendiumilt liikmemaksu maksmise kohta (määruse § 2 lg 5). Pensionõiguslikku

staaži võib tõendada ka arhiiviteatisega (määruse § 22). Pensionõiguslikku staaži tõendamiseks

esitatakse originaaldokumendid või nende notariaalselt kinnitatud või haldusmenetluse seaduse

§-s 24 sätestatud korra ametlikult kinnitatud ärakirjad (määruse § 23).

12. Tunnistajate ütluste alusel on RPKS §-s 28 sätestatud pensioniõigusliku staaži hulka

arvatava tegevuse aega võimalik tõendada üksnes juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku

staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud ja selle kohta on arhiiviteatis või muu pädeva

asutuse poolt väljastatud tõend (määrus § 28 lg 1). Pensionitaotlejal on õigus pöörduda

pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse (määruse § 29).

13. Kaebuse kohaselt on kaebaja tööraamat kadunud, mistõttu esitas ta SKA-le taotluse

tunnistajate ülekuulamiseks. Rahvusarhiiv on päringule vastanud (lisa 2), et Tallinna Puu- ja

Köögiviljakaubastu ja Tootjate Ühistu Libelle ei ole neile oma personalidokumente üle andnud.

Tootjate Ühistu Libelle on registrist kustutatud ja dokumentide hoidjaks määratud isiku täpset

elukohta ja kontaktandmeid ei ole dokumentides märgitud. Tallinna Puu- ja Köögiviljakaubastu

on registrist kustutatud ja dokumentide hoidja elukoht on Suurbritannias (aadress täpsustamata).

14. SKA-l on tulenevalt seadusest ja seaduse alusel antud määrusest õigus tunnistajate ütluste

alusel arvestada pensioniõiguslikku staaži vaid juhul, kui dokumendid ei ole säilinud (RPKS §

281 lg 2) ja seda kinnitab arhiiviteatis või muu pädeva asutuse väljastatud tõend (määruse nr 59

§ 28 lg 1). Antud juhul ei ole leidnud tõendamist, et dokumendid ei ole säilinud ja vastavat

tõendit ei ole vastustajale esitatud. Sellises olukorras on võimalik tuvastada staaži kohtu abil

(määruse nr 59 § 29).

15. Kui isik on samal perioodil tegelenud mitme pensioniõigusliku staaži hulka arvatava

tegevusega, arvestatakse selle perioodi eest pensioniõiguslikku staaži ühekordselt (28.02.2020

sotsiaalministri määrus nr 6 § 2 lg 5). Kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka on juba arvatud

juhatuse liikmena AS-is Autosilla tegutsetud periood 01.03.1994 – 31.12.1998 (vastustaja

vastuse lisa 7, staažileht). Kui leiab tuvastamist, et kaebaja töötas samaaegselt Tootjate Ühistus

Libelle, siis sama perioodi staaži hulka kahekordselt ei arvestata.

16. Pärast tunnistuste ja esitatud tõenditega tutvumist ei ole vastustaja hinnangul kahtlust, et

kaebaja töötas nii Tallinna Puu- ja Köögiviljakaubastus kui ka Tootjate Ühistus Libelle.

3(5)

17. Mõlemast tunnistusest võiks järeldada, et kaebaja alustas töötamist kaubastus alates

03.09.1985 kui lähtuda venekeelsest versioonist. A ütlustest see küll nii ühemõtteliselt ei

järeldu. Alternatiivselt, kui ei saa täielikult kindel olla kuupäevas, saab lähtuda määruse nr 59 §

26 lg-st 2 ja arvestada töötamise algusena 15.09.1985.

A sõnul kutsus kaebaja teda kommertsdirektorina tööle kooperatiivi Libelle 01.11.1992 ning

samast päevast ta tööraamatu kande kohaselt seal tööd alustas. B ütluste kohaselt töötas kaebaja

kaubastus kuni 31.10.1992. Nende põhjal saab järeldada, et kaebaja töötas kaubastus kuni

31.10.1992 ja asus 01.11.1992 tööle kooperatiivi.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

18. Kohus leiab, et kaebus tuleb osaliselt rahuldada.

19. Kuivõrd pärast tunnistajate kirjalike ütlustega tutvumist ei vaidle menetlusosalised enam

selles, et kaebaja töötas nii Tallinna Puu- ja Köögiviljakaubastus kui ka Tootjate Ühistus

Libelle, ei pea kohus selles osas kõikide menetlusosaliste väidete ega tunnistajate ütluste

analüüsimist vajalikuks ning piirdub vaid olulisemaga.

20. Vastustaja on välja toonud, et venekeelsetes tunnistuses ning nende tõlgetes eesti keelde ei

kattu mõned kuupäevad (nt on 03.09.1985 asemel märgitud 09.03.1985 ning 01.11.1992 asemel

11.01.1992). Kuivõrd tunnistajad on kirjalikud ütlused andnud venekeelsena ning kohtu

hinnangul on tegemist tõlke vormistamisel tekkinud ilmsete ebatäpsustega, lähtub kohus

kuupäevade osas tunnistuste venekeelsest versioonist.

21. Määruse nr 59 § 28 lg-st 2 nähtuvalt ja kohtupraktikas tunnustamist leidnud nõude kohaselt

tuleb pensioniõiguslikku staaži tõendada reeglina kahe tunnistajaga. Pensioniõiguslikku staaži

võib teha kindlaks vaid ühe tunnistaja ütluste alusel erandkorras, kui objektiivsetel põhjustel ei

ole võimalik mitut tunnistajat üle kuulata.

22. Kohus möönab, et osa ajavahemikest, mille tuvastamist kaebaja taotleb, on kaetud vaid ühe

tunnistaja ütlustega. Nii on töötamine Tallinna Puu- ja Köögiviljakaubastus perioodil

12.07.1992 kuni 31.10.1992 kaetud vaid B ütlustega ning töötamine Tootjate Ühistus Libelle

perioodil 01.11.1992 kuni 13.09.1994 vaid A ja perioodil 03.05.1997 kuni 30.06.1997 vaid B

ütlustega. Sellele vaatamata leiab kohus, et asjaolusid arvestades piisab nende perioodide osas

pensioniõigusliku staaži tõendamiseks ka ühest tunnistajast. Ka vastustaja on seisukohal, et

„tunnistuste ja esitatud tõendite (med.tõend, luba, ametiühingupilet, visiitkaart) pinnalt ei ole

kahtlust kaebaja töötamises mõlemas ettevõttes“ (vastustaja 05.09.2024 seisukoht).

23. Ütlustest nähtub (ja seda kinnitavad tunnistajate tööraamatute koopiad), et A töötas Tootjate

Ühistus Libelle kuni 02.05.1997 ning B kuni 30.06.1997. Seega ei saa A anda ütlusi kaebaja

töötamise kohta perioodi 03.05.1997 kuni 31.12.1998 osas ning B perioodi 01.07.1997 kuni

31.12.1998 osas.

Seetõttu puudub kohtul alus tuvastamaks kaebaja töötamist Tootjate Ühistus Libelle perioodil

01.07.1997 kuni 31.12.1998 ning selles osas jääb kaebus rahuldamata.

24. Arvestades eeltoodut tuvastab kohus, et kaebaja töötas ajavahemikul 03.09.1985 kuni

31.10.1992 Tallinna Puu- ja Köögiviljakaubastus ning ajavahemikul 01.11.1992 kuni

30.06.1997 Tootjate Ühistus Libelle.

25. Kohus selgitab, et kuigi tuvastamisnõue jääb osaliselt, s.o perioodi 01.07.1997 kuni

31.12.1998 osas rahuldamata, ei avalda see kaebaja õigustele negatiivset mõju. Nagu kohus juba

30.07.2024 kohtunõudes selgitas, on vastustaja 23.02.2024 vastuses kaebusele (vt vastuse lk 3)

välja toonud, et „[k]aebaja pensioniõigusliku staaži hulka on juba arvatud juhatuse liikmena

4(5)

AS-is Autosilla tegutsetud periood 01.03.1994 – 31.12.1998 (välja toodud 24.11.2023 otsuses,

lisa 7 staažileht). Kui leiab tuvastamist, et kaebaja töötas samaaegselt tootjate ühistus Libelle,

siis sama perioodi staaži hulka kahekordselt ei arvestata“. Seega ei oma asjaolu, et

tuvastamisnõue jääb ajavahemiku 01.07.1997 kuni 31.12.1998 osas rahuldamata, kaebaja

pensioniõigusliku staaži arvestamisel tähtsust.

26. Kuigi vastustaja on õigesti märkinud, et õigusaktidest tulenevalt ei olnud tal võimalik

arvestada pensioniõiguslikku staaži tunnistajate ütluste alusel, tuleb SKA 24.11.2023 otsus nr

TR048803-1 tühistada.

27. Kaebaja soovis 30.10.2020 esitatud taotlusega, et vastustaja arvestaks pensioniõigusliku

staaži arvestamisel tunnistajate ütlustega. Selle asemel, et kaebajale õiguslikku olukorda

selgitada ning viidata kohtusse pöördumise vajadusele, tegi vastustaja sotsiaalseadustiku üldosa

seaduse § 24 lõikele 4 ning haldusmenetluse seaduse §-le 52 viidates otsuse, millest lähtutakse

ka pensioni suuruse arvutamisel ja määramisel.

28. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt jättis SKA kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka

arvestamata kaebaja töötamise Tallinna Puu- ja Köögiviljakaubastus ning Tootjate Ühistus

Libelle. Kuivõrd kohtu hinnangul tulnuks vastustajal nimetatud asutustes töötamine eespool

viidatud ajavahemike osas pensioniõigusliku staaži hulka arvestada (või vajadusel peatada

menetlus ning soovitada kaebajal kohtusse pöörduda), tuleb SKA 24.11.2023 otsus tühistada.

29. Osaliselt sarnastest asjaoludest võrsunud vaidluses on Riigikohus (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 16.11.2009 otsus asjas nr 3-3-1-53-09) pidanud põhjendatuks haldusorgani

otsus tühistada. Riigikohus selgitas (vt otsuse p-d 21-23), et olukorras, kus haldusorgani jaoks

pole esitatud dokumendid piisavad, peab ta täitma haldusmenetlusele iseloomulikku abistamis-

ja selgitamiskohustust. Haldusorgan on sellises olukorras kohustatud selgitama, et dokumentide

puudumisel on pensionistaaži tõendamiseks võimalik tunnistajaid üle kuulata ning juhatama

isikut selleks vajaliku kohtumenetluse juurde.

30. Tühistamisnõude rahuldamise tõttu tuleb vastustajal teha uus otsus kaebaja

pensioniõigusliku staaži arvestamise kohta.

31. HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohtu hinnangul saab kaebuse lugeda rahuldatuks

90% ulatuses. Kaebus oli riigilõivuvaba ning seega riigilõivuga seotud menetluskulusid

vastustajalt välja ei mõisteta. Kuivõrd kumbki menetlusosaline menetluskulusid tõendavaid

dokumente kohtule ei esitanud, jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi

kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tristan Ploom

5(5)