2-24-8559/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Määruse tegemise aeg ja koht

8. oktoober 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-8559

Tsiviilasi

E N maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik E N (isikukood xxx)

Usaldusisik Martin Pärn (e-post martin@in.ee)

RESOLUTSIOON

1. Jätta E N maksejõuetusavaldus läbi vaatamata.

2. Vabastada Martin Pärn E N usaldusisiku ülesannetest.

3. Jätta menetluskulud E N kanda.

4. Määrata usaldusisiku tasuks 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40

eurot, kokku 1000,40 eurot ja mõista see E Nlt välja.

5. Rahuldada E N menetlusabi taotlus ja anda E Nle menetlusabi usaldusisiku tasu

hüvitamiseks 1000,40 eurot (sh käibemaks).

6. Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu 1000,40 eurot (sh käibemaks) ja

kanda see OÜ Advokaadibüroo Naur & Pärn arvelduskontole nr xxx.

7. Tühistada Harju Maakohtu 26. juuli 2024 määrusega kohaldatud avalduse

tagamise abinõud, millega peatati E N vara suhtes toimuv sundtäitmine ja

keelati E Nl ilma usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada.

8. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise

kohta.

Määruse edastamine

Toimetada määrus kätte E Nle ja usaldusisikule.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. E N (avaldaja/võlgnik) esitas 30.05.2024 Harju Maakohtule võlgniku

maksejõuetusavalduse, milles taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamist.

2.

26.07.2024 määrusega võttis kohus maksejõuetusavalduse menetlusse nimetades

avaldaja usaldusisikuks Martin Pärna.

3. Usaldusisik esitas 19.08.2024 kohtule aruande ning tasutaotluse.

4.

08.10.2024 toimunud ärakuulamisel teatas avaldaja, et võtab esitatud

maksejõuetusavalduse tagasi.

Kohtu seisukoht

5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 4 lg 1 kohaselt maksejõuetusavalduse

esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest

vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita

menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 424 lg 1

sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja

nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagi tagasivõtmisel

jätab kohus hagi läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 1 p 2). TsMS § 477 lg-st 1 tulenevalt

kohaldub viidatud säte ka hagita menetluses.

Kuivõrd avaldaja ei soovi enam pankroti väljakuulutamist, leiab kohus, et avalduse edasine

menetlemine pole põhjendatud (FIMS § 18 lg 3) ning esitatud maksejõuetusavaldus tuleb jätta

läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel.

6. Kohus vabastab menetluse lõpetamise tõttu Martin Pärna avaldaja usaldusisiku

ülesannetest (FIMS § 55 lg 1 p 1).

7. Harju Maakohtu 26.07.2024 määrusega peatati mh võlgniku vara suhtes toimuvad

sundtäitmised ja keelati võlgnikul ilma usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada. Seoses

menetluse lõpetamisega tühistab kohus seatud menetluse tagamise abinõud FIMS § 4 lg 1,

TsMS § 477 lg 1 ja TsMS § 386 lg 4 alusel. Pankrotiseaduse (PankrS) § 21 lg 4 alusel avaldab

kohus vastava teate ka väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Menetluskulud

8. Kuivõrd FIMS § 8 ei reguleeri menetluskulude jaotust olukorras, kus võlgnik võtab

maksejõuetusavalduse tagasi, tuleb asjas kohaldada TsMS § 168 lg-t 4 (koosmõjus TsMS §

477 lg-ga 1). Kohus jätab menetluskulud maksejõuetusavalduse tagasivõtmise tõttu avaldaja

kanda.

8.1.

Usaldusisikul on FIMS § 54 lg 1 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduse (PankrS) ajutise

halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt.

Usaldusisik on esitanud tasunõude 13 töötunni eest kokku 820 eurot (66 eurot tund), millest

on lahutatud 38 eurot ning millele lisandub käibemaks. Usaldusisik on esitanud koos

taotlusega ka tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4). Usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aeg

vastab tehtud tööle, tehtud toimingud on tavapärased ning tunnitasu määr jääb PankrS § 23 lg

3 järgsesse piirmäära. Usaldusisiku taotlusel ja FIMS § 54 lg 9 alusel mõistab kohus tasu välja

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Kuivõrd büroo on äriregistri andmetel

käibemaksukohustuslane, sisaldub tasus ka käibemaks (PankrS § 65 lg 11). Seega määrab

kohus usaldusisiku tasuks 1000,40 eurot (sh käibemaks).

8.2.

Et võlgniku varast ei piisa usaldusisiku tasu maksmiseks, on usaldusisik taotlenud

anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks. Kuivõrd seadus ei näe ette

usaldusisikule tasu hüvitamist olukorras, kus maksejõuetusavaldus jääb võlgniku poolt selle

tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata, kuid usaldusisik on oma seadusest tulenevad ülesanded

täitnud, peab kohus menetlusabi andmist siiski põhjendatuks. Kohus lähtub menetlusabi

andmisel analoogia alusel PankrS § 23 lg-st 4.

Usaldusisiku tasu riigivahendite arvelt hüvitamisel on PankrS § 23 lg-des 4 ja 51 ettenähtud

piirmäärad, millest kohus käesolevalt lähtub. 05.02.2021 justiitsministri määrus „Ajutise

halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1

sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu

33 eurot poole tunni kohta (so 66 eurot tunnis). Usaldusisik on esitanud tasunõude 13 töötunni

eest ning menetlusabi korras riigi vahenditest maksmise korra järgi on tasu suuruse piirmäär

antud juhul 858 eurot (13 tundi x 66). Kuivõrd sellisel juhul ületaks riigi vahenditest makstav

tasu töölepingu seaduse § 29 lg-s 5 kehtestatud kuutasu ühekordset alammäära (820 eurot),

tuleb lähtuda kuutasu alammäärast. Usaldusisik on tasuks märkinud 820 eurot. Seega on

kohtu hinnangul põhjendatud hüvitada kogu usaldusisiku tasu 820 eurot (lisandub käibemaks

180,40 eurot) riigi vahenditest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Siimpoeg

kohtunik