2-23-17740/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

8. oktoober 2024

Tsiviilasi

(number ja menetluse ese)

2-23-17740

Maaelu Edendamise Sihtasutuse hagi Maad ja Metsad OÜ

vastu garantiilepingust nr 79K17 tuleneva võlgnevuse 100

000 euro väljamõistmiseks

kirjalik hagimenetlus

Hagihind

100 000 eurot

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

Maaelu Edendamise Sihtasutus (registrikood: 90000245,

asukoht: Oru 21, XXX)

Hageja lepinguline esindaja

jurist Annabel Liinsoo (e-post: XXX)

Kostja

Maad ja Metsad OÜ (registrikood: 10828898; asukoht: XXX

Kostja seaduslik esindaja

juhatuse liige P.N. (e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista Maad ja Metsad OÜ-lt Maaelu Edendamise Sihtasutuse kasuks välja põhivõlg 100

000 eurot.

3. Jätta menetluskulud Maad ja Metsad OÜ kanda ning mõista Maad ja Metsad OÜ-lt

Maaelu Edendamise Sihtasutuse kasuks välja hageja menetluskulu 1680 eurot.

4. Toimetada kohtuotsus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostja seaduslikule

esindajale.

Edasikaebekord

Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS §

178 lg 1).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

1. Hageja on 15.12.2023 esitanud kohtusse hagi kostjalt 100 000 euro väljamõistmiseks (dtl 3-5).

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja garantiilepingu nr 79K17 (dtl 6-7). Garantiilepingu

järgi vastutab kostja hageja ees Baltic Forest OÜ (pankrotis) kohustuste täitmise eest, tagades kõiki

hageja nõudeid, mis tulenevad laenulepingust 47FI17 (dtl 8-10) põhivõlgniku vastu kuni 100 000

euro suuruses summas. Laenulepinguga laenas sihtasutus põhivõlgnikule 435 000 eurot

tootmishoone laiendamiseks ning seadmete paigaldamiseks, renoveerimiseks ja täiendamiseks. Pärnu

Maakohus kuulutas laenusaaja suhtes 30.11.2020 määrusega tsiviilasjas 2-19-16366 välja pankroti

ning määras pankrotihalduriks T. Saarma (dtl 25-31). Hageja saatis kostjale 14.08.2023 ning

07.11.2023 ettepanekud täita garantiilepingust tulenev kohustus ja tasuda 100 000 eurot hagejale

hiljemalt 28.11.2023 (dtl 32-33). Kostja ei täitnud garantiilepingust tulenevat kohustust. Hageja jääb

27.02.2024 esitatud seisukohas varasemate argumentide ja taotluste juurde (dtl 61-62). Hageja leiab,

et kostja on esitanud hagile antud õigusvaidlusesse mittepuutuva laenusuhtest tuleneva vastuväite

ning seega palub hageja jätta kostja vastuväite tähelepanuta. Juhindudes VÕS § 155 lg-test 2 ja 3

saab garantii andja esitada võlausaldaja vastu üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid.

Garantiileping ja sellest tulenev nõue ei sõltu sellest, kas on olemas kohustus, mille täitmist garantii

tagab. Samale asjaolule on varasemalt viidanud ka Riigikohus lahendi nr 2-18-18420 p-s 11, milles

selgitatakse, et poolte sõlmitud garantiileping ja sellest tulenev nõue ei ole seotud võlgniku

laenukohustuse olemasolu ega suurusega. Kostja on garantiilepingule alla kirjutamisega kinnitanud,

et laenusaaja vastuväited (sõltumata nende vastuväidete sisust ja sellest, kas sellistel vastuväidetele

on tegelikult alust või mitte) nõudele ja muud vastuväited või esitatud argumendid või tõendid ei ole

mingil juhul aluseks lepingu alusel garantiisumma mittetasumisele. Praegusel juhul on kostja

esitanud vastuväite ühishüpoteegi realiseerimise kohta tulenevalt laenuandja ja põhivõlgniku

vahelisest laenusuhtest, mis ei ole antud vaidluses asjakohane.

2. Hageja on taotlenud jätta menetluskulud kostja kanda. Menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv

1680 eurot.

3. Kostja ei pea võimalikuks hageja nõude täitmist, sest kostja on kõik oma finantsilised vahendid

panustanud Baltic Forest OÜ-sse (pankrotis). Kostja on seisukohal, et hagi tuleks jätta menetlusse

võtmata, sest hageja nõude tagamiseks on seatud kinnisvarale ühishüpoteek 460 000 eurot ning

hageja nõue on võimalik rahuldada hüpoteegi realiseerimisega. Kostja lisas vastusele hüpoteegi

seadmise lepingu (dtl 46-56). Kostja on seisukohal, et juhul kui kohus otsustab hagi siiski menetlusse

võtta, on asi võimalik lahendada kompromissiga. Kostja arvates tuleb pooltel oma menetluskulud ise

kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt tõendeid

esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole

muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende

asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja

võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

5. Tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt

esitatud olulisi tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada,

põhjendades seda alljärgnevalt.

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 155 lg 2 kohaselt ei sõltu garantii andja garantiist tulenev kohustus

võlausaldaja ees sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui

garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. VÕS § 155 lg 3 kohaselt võib garantii andja võlausaldaja

vastu esitada vastuväite üksnes garantiist tulevalt. Garantiileping ja sellest tulenevad nõuded on

täielikult sõltumatud tagatud võlasuhtest, st lepingust või muust võlasuhtest, millest tulenevaid

kohustusi garantii tagab. See tähendab, et garantiileping ja sellest tulenev nõue ei sõltu sellest, kas on

olemas kohustus, mille täitmist garantii tagab (vt RKTKo nr 3-2-1-9-03, p 30). Lihtsustatult tähendab

see, et garandi ja võlausaldaja vahelises suhtes eksisteerivate nõuete puhul tuleb garantiiga tagatava

võlasuhte olemasolu ära unustada. Juriidilises mõttes ei ole tagataval võlasuhtel ning sellega seoses

aset leidnud sündmustel (nt väidetavatel kohustuse rikkumistel) garandi vastu suunatud nõuete suhtes

mingit tähendust – millised nõuded garantiilepingust tulenevad ja milliseid vastuväiteid nendele

esitada saab, tuleneb üksnes ja ainult garantiilepingust endast. Garandil on üldjuhul õigus esitada

võlausaldajale kas garantiilepingust tulenevad vastuväited (sh garantiilepingu kehtetuse vastuväide)

või esitada garantiiga võlausaldajale antud abstraktse nõudeõiguse tagasisaamiseks hagi VÕS § 1028

jj alusel juhul, kui garantiiga tagatavat kohustust ei olnud või see langes hiljem ära. Seega tuleb

kohtul nentida, et käesoleval juhul ei ole kostja esitanud adekvaatseid vastuväiteid, mis välistaksid

tagatisena antud garantiilepingust tuleneva kohustuse realiseerimist.

7. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt puudub poolte vahel vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid

garantiilepingu nr 79K17 (dtl 6-7), millest tulenevalt vastutab kostja hageja ees Baltic Forest OÜ

(pankrotis) kohustuste täitmise eest, tagades kõiki hageja nõudeid, mis tulenevad laenulepingust

47FI17 (dtl 8-10) põhivõlgniku vastu kuni 100 000 euro suuruses summas. Kohus loeb need asjaolud

TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. TsMS § 3 lg-st 1 tuleneb, et kohus menetleb tsiviilasja, kui

isik pöördub kohtusse seaduses sätestatud korras oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi

kaitseks. Seega on võlausaldaja enda valik, millise viisi ta oma rikutud õiguste kaitseks valib.

8. Praktikas on tavaline garantii väljaandmine esimesel nõudmisel ehk nõudegarantii (vt RKTKo nr

3-2-1-9-03, p 29-30). Sellise garantii puhul on garantiist tuleneva nõude maksmapaneku ainus eeldus

soodustatud isiku poolt garantiis sätestatud vorminõuetele vastava nõude esitamine garandi vastu

(garantiisumma väljamaksmise kohustus tekib võlausaldajapoolse vormikohase garantiinõude

esitamisega, garantiisumma makstakse välja nõudes märgitud suuruses kuni kokku lepitud

maksimaalse garantiisummani). On tuvastatav, et lepingu p 2.1 kohaselt garanteerib garant

tingimusteta ja tagasivõtmatult laenulepingutest tulenevate laenusaaja (või mistahes tema

õigusjärglase) maksekohustuste tasumise tagamiseks kuni 100 000 eurot suuruse summa tasumise

laenuandjale. Garant kohustub garantiilepingu p-st 2.5 lepingust tuleneva laenuandja nõude

rahuldama laenuandja esimesel kirjalikul nõudmisel 15 kalendripäeva jooksul laenuandja poolt

vastava tähitud nõudekirja väljastamisest. Laenuandja nõue loetakse garandile kätte toimetatuks, kui

nõue on üle antud allkirja vastu või saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga garandi lepingus

nimetatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva. Samuti loetakse nõue garandile

kätte toimetatuks, kui nõue on garandile edastatud lepingus toodud e-posti aadressil ja edastamisest

on möödunud üks kalendripäev. Hageja esitas 14.08.2023 ja 07.11.2023 kostjale nõude

garantiikohutuse täitmiseks summas 100 000 eurot (dtl 31-33). Võla pidi kostja tasuma hiljemalt

28.11.2023. Kostja oma garantiilepingust tulenevat kohustust ei täitnud.

9. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esitatud hagi tuleb rahuldada. Kohtu hinnangul on hageja

võlgnevuse kujunemist piisavat selgitanud ning esitanud selle kohta ka vastavad tõendid. Kuna antud

juhul ei ole kostja oma garantiilepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud, on tegemist

kohustuste rikkumisega VÕS § 100 tähenduses; kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1

kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Menetluskulud

10. TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses

hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuluks on hagi

esitamisel tasutud riigilõiv 1680 eurot. Riigilõivu maksmise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on

tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga, mis tuleb hagi rahuldamise tõttu

menetluskuluna kostjalt hageja kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadi Karting

kohtunik