2-24-117192/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-24-117192

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. oktoober 2024, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

AS Ühisteenused hagi osaühing Narva Kamelija vastu

võla nõudes

Hagihind

Kohtuistungi toimumise aeg

89, 72 eurot, lihtmenetlus

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja lepinguline

esindaja:

Kostja:

AS Ühisteenused (RK 11052490,

asukoht: Endla 15, 10122 Tallinn)

A. J.

(OÜ Julianuse Õigusbüroo, rk

11930038, asukoht: Toompuiestee

35,

10149 Tallinn; e-post:

ahto.jarvela@julianus.ee)

OÜ Narva Kamelija (rk 10266160,

Rahu tn 34-104, Narva linn, Ida-

Viru

maakond;

e-post:

narvakamelija@hotmail.ru,

narvakamelija@hotmail.com)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus AS Ühisteenused hagis OÜ Narva Kamelija vastu 35 euro

nõudes (põhinõudes).

2. Välja mõista OÜ-lt Narva Kamelija AS Ühisteenused kasuks 50 (viiskümmend)

eurot 64 senti (millest 40 eurot on sissenõudmiskulu ja 10,64 eurot viivis).

3. Menetluskulud jätta kostja OÜ Narva Kamelija kanda.

3.1

Välja mõista OÜ Narva Kamelijalt AS Ühisteenused kasuks hageja

menetluskulude katteks 300 (kolmsada) eurot.

3.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättetoimetamisest.

I HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. AS Ühisteenused esitas 7.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ

Narva Kamelija vastu 70 euro nõudes. Kohus tegi 08.05.2024 OÜ Narva Kamelija

makseettepaneku, millele viimane esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 06.06.2024 määrusega

lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning avaldaja nõue võlgniku vastu anti üle Viru Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

10.06.2024.a. määrusega jättis Viru Maakohus hagi käiguta ja andis AS-le Ühisteenused tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks – põhjendatud hagiavalduse esitamiseks.

2. AS Ühisteenused palub hagiavalduses OÜ-lt Narva Kamelija välja mõista hageja kasuks:

- põhivõlg 35,00 eurot, viivis perioodi 19.06.2021 kuni 25.06.2024 eest 10,36 eurot,

sissenõudmiskulu 40,00 eurot;

- viivised tasumata põhivõlalt alates 20.06.2024 kuni põhivõla tasumiseni VÕS §-s 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras;

- menetluskulud jätta OÜ Narva Kamelija kanda

Hageja menetluskulu on hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt kokku 458

eurot (millest 20 eurot on maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise eest,

TsMS § 4842 ; hageja lepingulise esindaja kulu 338 eurot arvestusega 2 töötundi x 169 töötunni

hind, riigilõiv 100 eurot).

2.1 Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 04.06.2021 sõiduautot XXX AS Ühisteenused poolt

parkimist opereeritavas Rahu tn 34, Narva, parklas parkimiskorralduse nõudeid rikkudes,

mistõttu kostja nõuab leppetrahvi 35 eurot tasumist (trahvinõue 1021000186).

Transpordiameti andmetel oli kostja sõiduki omanikuks parkimistrahvide koostamise ajal.

Päringut tehes läbi X-tee, edastab hageja Transpordiametile sõiduki numbri ja rikkumise aja so

leppetrahvi koostamise aja. Vastuseks päringule saab hageja Transpordiametilt registri/või

isikukoodi, kes leppetrahvi koostamise ajal oli antud registreerimisnumbriga sõiduki omanik.

AS Ühisteenused korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil

maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel.

Rahu tn 34, Narva, parklas on lubatud parkida KÜ Rahu 34 kirjaliku loaga.

Kostjal kirjalikku luba esiklaasil/armatuurlaual nähtaval kohal ei olnud, millega rikkus

parkimistingimusi. Kostja ei täitnud parkimistingimusi, mille kohta on hageja koostanud

leppetrahvi nõude, mis kostja on hagejale jätnud tasumata.

Hageja lisab infotahvlil toodud parkimistingimused, mille p 1 kohaselt loeb parkimise

korraldaja sõiduki parkimise selle kasutaja nõustumuseks sõlmida parkimisleping; p 5 järgi

peab parkimisõigust tõendav dokument olema sõiduki esiklaasil/armatuurlaual nähtaval kohal,

v.a kui pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel; p 8 järgi kohustub sõiduki kasutaja

parkimislepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi.

Riigikohus on oma lahendi punktis 2-17-117146 p 12 leidnud, et parkimisteenuse osutamisel

leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse

edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus

lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades

tavaliste asjaoludega.

Hagiavaldusele lisatud fotolt on näha, et leppetrahv on paigutatud esiklaasile kojamehe vahele,

seega on leppetrahvid kostja poolt kätte saadud.

2.2 Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja

p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult

viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Seadus ei keela arvestada tasumisele kuuluvalt leppetrahvilt viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud suuruses, erinevalt VÕS § 113 lg-s 6 sätestatud intressilt viivise arvestamise

keelust. Lähtudes VÕS § 113 lg 1 esimesest lausest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist,

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega võib hageja

leppetrahvinõude olemasolul nõuda kostjalt selle tasumisega viivitamisel ka viivist (Riigikohtu

15.10.2008.a lahend ts 3-2-1-69-08 p 24).

Hageja arvestab viiviseid alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni

08.04.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras :

Arve summa

(EUR)

Arvestus alates

Arvestus kuni

Viivis

Viivisearvestus

19.06.2021

25.06.2024

10,36

Lisa 5

Kokku on kostjal hagiavalduse esitamise seisuga hagejale tasumata viiviseid summas 10,36

eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista jooksvad ka viivised põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras TsMS § 367 alusel.

2.3 Vastavalt VÕS §-le 1131 lg 1 kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult

võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.

Hageja sissenõudmiskulud on tekkinud järgmistest tegevustest

- meeldetuletuste saatmine;

- päringu tegemine Transpordiametile;

- nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud;

- kontaktandmete otsingu ja päringu kulud;

- võlgnikule tehtavate SMS-de ja kõnede kulud;

- võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot.

3. 10.09.2024.a. esitatud menetlusdokumendis teavitab hageja, et kostja on põhivõlgnevuse

tasunud, millega seoses loobub hageja 35 euro põhinõude tasumise nõudest.

Hageja jääb aga viivise ja sissenõudmiskulude tasumise nõude juurde.

-

viivis perioodi 19.06.2021 kuni 25.06.2024 eest 10,36 eurot,

-

sissenõudmiskulu 40,00 eurot;

-

jooksvad viivised tasumata põhivõlalt alates 20.06.2024 kuni põhivõla tasumiseni VÕS

§-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;

Hagiavaldusele lisatud fotodelt (lisa 2 viimane foto) on näha, et leppetrahv on paigutatud

esiklaasile kojamehe vahele, seega on leppetrahv kostja poolt kätte saadud.

Isegi juhul, kui leppetrahvi kviitung kostjani ei jõudnud (mida kostja ei ole tõendanud) saab

hageja teadete saatmist tõendada (vt TsÜS § 70). Tahteavalduse edastamise mõistlikuks ja

tavapäraseks viisiks saab pidada ka kirja saatmist posti teel. Sellisel juhul tuleb TsÜS § 70 järgi

lugeda tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil kiri pidanuks tavapäraselt saaja postkasti jõudma.

(Riigikohus 14.06.2017 asjas nr 3-2-1-53-17, p 13).

Hageja on saatnud võlgniku e-postiaadressile enne kohtusse pöördumist 9 meeldetuletust.

Samuti on võla kohta saadetud SMS-e või helistatud võlgniku äriregistris toodud

mobiiltelefonile viiel korral.

Eeltoodut arvestades leiab hageja, et kostjalt välja mõista ka viivis ning hageja menetluskulud.

II KOSTJA VASTUVÄITED

4. OÜ Narva Kamelija hageja nõuet ei tunnista.

Kostja palub

-

jätta AS Ühisteenused hagiavaldus läbi vaatamata;

-

jätta AS Ühisteenused hagiavaldus Narva Kamelija OÜ vastu rahuldamata;

-

menetluskulud jätta hageja kanda.

Kostja Narva Kamelija OÜ nõustub maksma trahvi nr 1021000186 summas 35 eurot AS

Ühisteenused kontole EEXXX 14 päeva jooksul alates selle kättesaamisest. Narva Kamelija

OÜ sai trahvi esimest korda kätte 11.07.2024.

Kostja leiab, et AS Ühisteenused ei üritanud trahvi kostjale kätte toimetada ühelgi muul viisil

peale selle asetamise auto kojamehe alla öösel 04.06.2021 (trahvi koostamise aeg 00:21).

Hommikul, kui hageja seaduslik esindaja A.T. auto juurde jõudis, ei olnud trahvi kojamehe all.

Trahvi võis ära võtta iga möödakäija või see võis kaduda mingitel muudel teadmata põhjustel.

Narva Kamelija OÜ ei teadnud trahvi olemasolust kuni 13.05.2024, mil kostja sai

makseettepaneku. 21.05.2024 esitas Narva Kamelija vastuväite dokumendi Narva Kamelija OÜ

oli valmis trahvi tasuma, kui selle koopia oleks saadetud kas e-posti aadressile

narvakamelija@hotmail.com või mingil muul viisil. Ei olnud mingit vajadust pöörduda

kohtusse antud asja jätkamiseks, kuid hageja eelistas asja kohtusse anda ja keeldus trahvi

koopiat kostjale Narva Kamelija OÜ-le esitamast, mistõttu jäi meil võimalus trahviga tutvuda

ja see tasuda.

Kostja leiab, et hageja koormab ebamõistlikult esitatud nõudega kohtusüsteemi ja hageja ainus

eesmärk on saada menetluskulu. Kostja leiab, et OÜ Julianuse Õigusbüroo jättis tahtlikult

trahvi koopia kostjale esitamata, et teenida asja menetlemise arvelt ja vältida võimalust, et

maksame trahvi otse AS Ühisteenused kontole.

Kostja palub asja lahendamisel arvestada Harju Maakohtu 18.10.2023.a. otsust tsiviilasjas nr 2-

23-107124, milles kohus leidis, et parkimistrahvi asetamist tänaval seisva auto kojamehe alla

ei saa lugeda tõendiks selle kättetoimetamisest kostjale. Enne kohtusse pöördumist peab hageja

üritama trahvi kostjale kätte toimetada e-posti, tähtkirja või mõnel muul viisil, mida AS

Ühisteenused antud juhul ei teinud.

Kostja ei tunnista hageja nõuet.

Kostja ei saanud trahvi enne 11.07.2024. Kostja on nõus maksma trahvi summas 35 euro AS

Ühisteenused kontole.

Riigikohus on varem leidnud, et TsÜS § 69 lg 3 paneb lepinguga seotud ja eemalviibijale

tehtud tahteavalduse kättesaamise tõendamise riski tahteavalduse saatjale ning et vaidluse

korral tuleb tahteavalduse saatjal lisaks saatmisele tõendada ka seda, et saadetis on jõudnud

tahteavalduse saaja tegevuskohta ning saajal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda (vt

Riigikohtu 25. aprilli 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-21-15111, p 12).

Arvestades, et kostja on nõus tasuda trahvi summas 35 euro, siis hagiavalduses esitatud kujul ei

ole nõuet võimalik rahuldada. Hageja kõrvalkulude, st sissenõudmiskulude ja menetluskulude

väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud, mistõttu tuleb jätta hagiavaldus rahuldamata.

Kostja kinnitab, et 19.07.2024 maksis Narva Kamelija OÜ trahvi number 1021000186 AS

Ühisteenused arvelduskontole EEXXX. Maksekorraldus on lisatud.

III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et

hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes,

mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist.

Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või

lepingusarnasest võlasuhtest.

7. AS Ühisteenused hagiavalduse kohaselt parkis kostja Narva Kamelija OÜ sõidukit Citroen

reg. märgiga XXX 04.06.2021.a. AS Ühisteenused opereeritavas parklas Narvas, Rahu tn 34,

parkimistingimusi rikkudes (parkimine ilma Rahu 34 KÜ kirjaliku loata), mille eest vormistati

leppetrahvinõue nr 1021000186 (dtl 29).

Parkimislepingu täitmise eest vastutab sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul

vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr

23.03.2016 lahend nr 3-2-1-3-16, 25.01.2017 lahend 3-2-1-68-16 (p 31).

Leppetrahv nr 1021000186 04.06.2021.a on koostatud sõiduki reg.nr XXX parkimise eest.

Transpordiameti andmetel oli 04.06.2021.a. sõiduki omanik OÜ Narva Kamelija (dtl 131).

8. AS Ühisteenused volitas 22.03.2022.a võlgnikelt võla sissenõudmisel end kohtuvälises ja

kohtumenetluses esindama Julianus Inkasso OÜ-d (dtl 43) ning viimane omakorda

edasivolitusega Julianus Õigusbüroo OÜ-d (dtl 39).

9. AS Ühisteenused Rahu tn 34, Narvas, parkla sissesõidu juurde oli paigaldatud infotahvel

koos viitega tüüptingimustele (dtl 32).

Tüüptingimustes on parkimiskorraldaja avaldanud oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki

kasutaja auto parklasse pargib (dtl 37).

Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 tunnistanud, et selget lepingu

sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks.

Seega tegi AS Ühisteenused pakkumuse lepingu sõlmimiseks sõiduki parkimiseks parklasse

(VÕS § 16 lg 1).

Sõiduki kasutaja parkides sõiduki aga omakorda andis sellega ühtlasi nõusoleku lepingu

sõlmimiseks (VÕS § 20 lg 1). Järelikult oli poolte vahel leping sõlmitud (VÕS § 9 lg 1).

Sõiduki parkimine parklas on tõendatud esitatud fotodega (dtl 30-36).

10. Tüüptingimuste p 8 kohaselt kohustub sõidukijuht tasuma leppetrahvi 57 eurot.

Tüüptingimustes esitatud kokkulepe võib vastata leppetrahvi kokkuleppele VÕS § 158 lg 1

mõttes ja selle nõude alus saaks olla VÕS § 108 lg 1.

Riigikohus on märkinud, et leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema

täidetud järgmised üldised eeldused:

• poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe);

• võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);

• võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku

teistsugune vastutusstandard (VÕS § d 103 ja 160);

• võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise

avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2).

Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel

võlausaldajal (vt Riigikohtu 10.05.2017.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-36-17 p 11).

11. Hageja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt (dtl 30-36). Hageja

esitatud fotolt (dtl 36) on näha, et sõiduki kojameeste vahele on 04.06.2021 kell 00:25:00

paigaldatud lipik. Eeldatavalt võis selleks olla leppetrahvikviitung.

Riigikohus on märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla

haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile

parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel

ajal kõnealuses parklas pargitud (vt Riigikohtu 06.12.2017.a. lahend tsiviilasjas nr 2-15-3430).

Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki

esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes

Tahteavaldus tuleb lugeda kättesaaduks juhul kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku

viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu

looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda

ebamõistlikuks (Riigikohtu 05.06.2019 lahend tsiviilasjas nr 2-17-117146 p 12).

Kostja väidab, et AS Ühisteenused ei üritanud trahvi kostjale kätte toimetada ühelgi muul viisil

peale selle asetamise auto kojamehe alla öösel 04.06.2021 (trahvi koostamise aeg 00:21).

Hommikul, kui hageja seaduslik esindaja A.T. auto juurde jõudis, ei olnud trahvi kojamehe all,

trahvi võis ära võtta iga möödakäija või see võis kaduda mingitel muudel teadmata põhjustel.

Kostja sellekohane väide on paljasõnaline.

Kohus möönab, et kojameeste vahele pandud lipik ei pruugi teatud aja möödudes seal alles olla,

kuid on ebatõenäoline, et öisel ajal kui liikumist parklas oluliselt vähem, võtaks keegi juhuslik

võõra sõiduki kojameeste vahelt sinna asetatud kviitungi. Samuti ei ole millegagi tõendatud, et

tol ööl esinesid erandlikud asjaolud (ilmastikutingimused), mille tõttu võis leppetrahvikviitungi

paigutamine kojameeste vahele osutuda ebamõistlikuks leppetrahvist teavitamise viisiks.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja on kostjat mõistlikul viisil 04.06.2021

teavitanud leppetrahvist.

12. Kostja on esitanud maksekorralduse nr 4464 19.07.2024.a , mille kohaselt on 35 eurot AS-

le Ühisteenused tasunud (dtl 63) selgitusega „LTR number 1021000186, sõiduki reg. märk

XXX“.

Eeltooduga loeb kohus, et kostja ei vaidlusta parkimislepingu sõlmimist (sõiduki parkimist

Rahu 34 KÜ parklas) ega ka parkimistingimuste rikkumist.

Kuivõrd kostja tasus menetluse ajal põhinõude ehk 35 eurot, loobus hageja põhinõudest

10.09.2024.a. menetlusdokumendis (dtl 67), kuid jäi viivise ja sissenõudmiskulude juurde.

Põhinõude (35 eurot) osas lõpetab kohus menetluse.

13. Hageja nõuab kostjalt viivist.

Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6

nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.

Seadus ei keela arvestada tasumisele kuuluvalt leppetrahvilt viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud suuruses, erinevalt VÕS § 113 lg-s 6 sätestatud intressilt viivise arvestamise

keelust. Lähtudes VÕS § 113 lg 1 esimesest lausest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist,

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega võib hageja

leppetrahvinõude olemasolul nõuda kostjalt selle tasumisega viivitamisel ka viivist (Riigikohtu

15.10.2008.a lahend ts 3-2-1-69-08 p 24).

Narva Kamelija OÜ väidab, et ei teadnud trahvi olemasolust kuni 13.05.2024, mil kostja sai

makseettepaneku. 21.05.2024 esitas Narva Kamelija vastuväite dokumendi Narva Kamelija OÜ

oli valmis trahvi tasuma, kui selle koopia oleks saadetud kas e-posti aadressile

narvakamelija@hotmail.com või mingil muul viisil.

Kohus kostja väidetega ei nõustu.

Kohus märkis otsuse p-s 1, et leppetrahvist teavitati kostjat 04.06.2021.a. Trahvi tasumiseks oli

tähtaeg 14 päeva.

Lisaks eeltoodule on hageja tõendanud, et on saatnud meeldetuletuskirju/võlateateid nii e-

kirjaga (dtl 69-127), SMS-iga (nt 18.04.2022 dtl 123; 06.06.2022 dtl 113; 05.08.2022 dtl 105).

SMS-id on saadetud kostja telefonile nr 55545378.

Trahvi tähtajaks tasumata jätmine / tasumisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100

mõttes Seega alates 19.06.2021.a. sai hageja nõuda kohustuse täitmist ning arvestada tasumata

leppetrahvilt viivist.

Hageja on arvestanud viiviseid alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast

19.06.2021 (leppetrahv nr 1021000186 04.06.2021.a. tuli tasuda 14 päeva jooksul ehk

tasumise tähtaeg oli 18.06.2021) kuni hagiavalduse esitamiseni (25.06.2024.a) VÕS § 113 lg 1

teises lause sätestatud määras (dtl 40) ja nõuab viivist TsMS § 367 alusel alates 26.06.2024.a.

(hagiavalduses ekslikult märgitud alates 20.06.2024) seadusjärgses määras kuni põhinõude

tasumiseni.

Kostja tasus põhinõude 19.07.2024.a.

Viivis põhinõudelt 35 eurot perioodi eest 19.06.2021-19.07.2024 on 10.64 eurot

14. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude 40 euro hüvitamist VÕS § 113 1 lg 1 alusel.

Viidatud sätte kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist.

Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses kohtuväliselt võla nõudmisega

ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustust kohaselt täitnud ja võlausaldaja

teeb toiminguid oma võla maksmapanekuks.

Erinevalt viivisest on sissenõudmiskulude suurus (40 eurot, VÕS § 1131 lg 1) fikseeritud ega

sõltu põhinõude suurusest ega viivituse pikkusest.

Võlausaldajal on õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses alati kui on

õigus nõuda viivist. Sissenõudmiskulude hüvitamist saab nõuda lisaks viivisele, seejuures ei

ole oluline, kas viivitusega on juba kaetud ka kulutustest, mida võlausaldaja on võla

sissenõudmise tõttu kandnud.

Hageja on selgitanud, et sissenõudmiskulu hõlmab kostjale meeldetuletuste saatmist, SMS-ide

ja telefonikõnede kulu, päringu tegemist Transpordiametile ning nõude töötlemise ja

kontrollimist.

Kohus mõistab kostjalt hageja sissenõudmiskulude katteks 40 eurot.

15. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hageja nõue (viivis + sissenõudmiskulu) on

põhjendatud ning kohus rahuldab selle.

Põhinõude (35 eurot) osas lõpetab kohus menetluse.

Arvestades hagihinda, menetles kohus asja lihtmenetluses.

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

Menetluskulude jaotus

16. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus

ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Kohus lõpetab menetluse põhinõude osas, kõrvalnõuete osas rahuldab hagi.

Vastavalt TsMS § 168 lg 4 Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja

on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

Kuivõrd kostja rahuldas põhinõude pärast hagiavalduse esitamist, jäävad menetluskulud kostja

kanda.

Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kooskõlas eelnimetatud sätetega jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

17. Hageja menetluskulu on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ja esinduskulu (õigusabikulu) 338 eurot arvestusega esindaja 2

töötundi x 169 eurot tunnihind.

Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulu hüvitamise taotlus põhjendatud osaliselt.

Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Arvestades, et hageja on esitanud 2 menetlusdokumenti, mille sisu osaliselt kattub, loeb kohus

põhjendatud ajakuluks 1,5 töötundi. Kohtu hinnangul on ülepaisutatud ka hageja esindaja

töötunni hind. Hagejat ei esindanud menetluses vandeadvokaat, kelle erialane ettevalmistus ja

pädevus õigustab kõrge(ma)t töötunni hinda. Kohus arvestab seejuures nii vaidluse asjaolusid,

asja mahukust ja keerukust, kui ka hagihinda ja loeb põhjendatuks töötunni hinna 120 eurot,

esinduskulu seega 1,5 x 120 ehk 180 eurot.

Põhjendatud menetluskulu kokku 100 + 20+ 180 eurot = 300 eurot.

Kostja menetluskulu nimekirja pole esitanud, mistõttu loeb kohus, et kostjal menetluskulud

puuduvad.

18. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Raik

Kohtunik