2-23-3705/16 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Määruse tegemise aeg ja koht

07. oktoober 2024, Rakvere

Tsiviilasja number

2-23-3705

Tsiviilasi

R. R. pankrotimenetlus

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: R. R. (isikukood XXX, viibimiskoht kuni xxxx)

Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo: OÜ

Sentire MK, XXX; e-post xxxx)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada R. R. (isikukood XXX) pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist

raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike

väljamaksete tegemiseks.

2. Võlausaldajatel on jäänud tunnustatud nõuetest raha saamata alljärgnevalt:

Jrk

Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood

Tunnustatud ja

saamata nõue

(EUR)

Rahulda

misjärk

Jaotis,

%

1. P AS (RK xxxx)

arvelduskonto xxxx

Selgitus: R. R. (ik. XXX)

Viitenumber: 25032105

294.30

II

3,441

2. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti

Kaudu (RK 70000349)

arvelduskonto EE351010052031000004 või

EE52220022101364447 või EE957700771001523585

Selgitus: R. R. (ik XXX)

Viitenumber: 17888008

8 115.76

II

94,878

3. A OÜ (RK xxxx)

Makse saaja: J OÜ

arvelduskonto xxxx

Selgitus: R. R. (ik XXX)

Viitenumber: 715820290

143.80

II

1,681

Nõuete puhul ei ole tegemist solidaarkohustustega või tingimuslikust tehingust või

kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevate nõuetega. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid.

3. Vabastada Ly Müürsoo R. R. pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest.

4. Rahuldada pankrotihalduri tasu taotlus ning määrata Ly Müürsoole pankrotihalduri

kohustuste täitmise eest töötasu 1 823.90 eurot (sh käibemaks).

5. Jätta rahuldamata pankrotihalduri Ly Müürsoo taotlus anda võlgnikule R. R. menetlusabi

kokku summas 1 823.90 eurot (sh käibemaks).

6. Anda R. R.-ile menetlusabi pankrotimenetluse kulude kandmisel summas 1 000.40 eurot

(sh käibemaks), kohustuseta hüvitada menetlusabi kulud.

7. Hüvitada Eesti Vabariigi vahenditest halduri tasu summas 1 000.40 (sh käibemaks).

Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o Sentire MK OÜ (a/a xxxx

Xxxx AS-s).

8. Välja mõista R. R.-ilt pankrotihalduri Ly Müürsoo kasuks pankrotimenetluses

hüvitamata jäänud pankrotimenetluse kulud (halduri tasu) summas kokku 823.50 eurot (sh

käibemaks). Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o Sentire MK OÜ

(a/a xxxx Xxxx AS-s).

9. R. R. kohustustest vabastamise menetlus jätkub. Võlgnik on kohustustest vabastamise

menetluses kohustatud täitma FiMS §-s 47 sätestatud reegleid.

10. Nimetada kohustustest vabastamise menetluses R. R. usaldusisikuks A. J. (isikukood

XXX, KesKes Consulting OÜ, e-post XXX, tel XXX). Võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Pankrotihalduri tasu hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur.

Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi

määruse muutmise või tühistamise määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti

Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala

asutuse kaudu esitada määruskaebuse.

Taotlus ja selle põhjendused

16.05.2023 määrusega kuulutati välja R. R. pankrot, algatati võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus ning nimetati R. R. pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo.

03.05.2024 esitatud taotluses palub haldur lõpetada R. R. pankrotimenetluse raugemise tõttu; määrata

pankrotihalduri tasu summas 1 823.90 eurot (sh käibemaks); anda R. R.-ile menetlusabi ja mõista

välja riigi vahenditest pankrotihalduri tasu summas 1 823.90 eurot (sh käibemaks); vabastada R. R.

pankrotihalduri tasu summas 884.50 (sh käibemaks) riigile hüvitamise kohustusest; kohustada R. R.-i

tasuma riigile pankrotihalduri tasu osaliselt summas 939.40 eurot (sh käibemaks) ja määrata

tasumiseks tähtaeg; vabastada Ly Müürsoo R. R. pankrotihalduri kohustustest; jätkata võlgniku

kohustustest vabastamise menetlusega ning anda Riigi Tugiteenuste Keskusele õiguse kanda VangS §

44 lg 1 alusel võlgniku kinnipeetud summad jaotise alusel edasi võlgniku võlausaldajatele.

Asi oli kohtunik A. J. Hallmägi menetluses. Viru Maakohtu 10.09.2024 käskkirja nr 11-1/25 kohaselt

on tsiviilasi 2-23-3705 jagatud Viru Maakohtu maksejõuetusmenetluse asju arutavate kohtunike vahel.

Seoses kohtuniku vahetusega menetleb tsiviilasja 2-23-3705 alates 11.09.2024 kohtunik Angelina

Abol.

Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega

ning PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse

kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.

PankrS § 158 lg 4 järgi pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises osas on iga

võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Võlausaldajate lõplik

nimekiri on kinnitatud 07.04.2024 kohtumäärusega. Võlgnik ei esitanud vastuväidet tunnustatud nõude

osas.

R. R.-i haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku

masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, mistõttu palub

haldur R. R.-i pankrotimenetluse lõpetada raugemisega. Haldur on esitanud järgneva aruande.

Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta:

R. R. omab AS-s Xxxx arvelduskontot nr xxxx, mille saldo pankroti väljakuulutamise päeva seisuga oli

10.23 eurot. R. R. viibib xxxx. Pankrotihaldur esitas 18.05.2023 Riigi Tugiteenuste Keskusele avalduse,

milles palus VangS § 44 lg 1 alusel arestida 50% sissetulekutest. Arestimise alusel on pankrotivarasse

laekunud kokku 831.37 eurot ja seega on väljamakseteks kokku 841.60 eurot.

Andmed käesoleva seaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta:

Usaldusisiku tasu kokku 1 716.00 eurot koos käibemaksuga, millest 870.00 eurot koos käibemaksuga

mõisteti välja riigi vahenditest ja 846.00 eurot koos käibemaksuga R. R.-ilt (Viru Maakohtu Narva

kohtumaja 16.05.2023 määrus).

Pankrotihalduri arvestatav tasu. Kuna käesolevas menetluses ei olnud vara, mida haldur oleks saanud

müüa, samuti ei ole haldur esitanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise hagisid, siis tuleb

pankrotihaldurile tasu määramisel võtta aluseks PankrS § 65 lg 11 ja lg 12. Kokku on haldur kulutanud

R. R. pankrotimenetluses 11,5 tundi arvestusega 130.00 eurot tunnis, seega tasu kokku 1 495.00 eurot,

millele lisandub käibemaks 22% summas 328.90 eurot, s.o kokku 1 823.90 eurot. Tasu sisaldab ka

pankrotimenetluse kulusid.

Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa:

Võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole.

Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta:

Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid.

Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistele isikutelt saadaoleva vara kohta:

Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole.

Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel:

Käesolevas menetluses ei olnud vara, mida haldur oleks saanud valitseda ja müüa.

Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud:

II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud,

on: P AS nõue summas 294.30 eurot, Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue kokku 8 115.76

eurot ja A OÜ nõue 143.80 eurot.

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur

kavatseb veel esitada:

Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha.

Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused:

Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole. Halduri tehtud vajalikud kulutused on kajastatud

aruande punktis „Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta“.

PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on

kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. R. R. pankrotimenetluses on haldur

tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja

tekitamisel, arvestamata oma reaalsete võimalustega võetud tekitatud kohustusi tasuda. Seega on

maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes.

PankrS § 158 lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86

sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on

võimalik. Kohus ei kohustanud võlgnikku vannet andma.

PankrS § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu

poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldaja avaldanud kohtule valmisolekut

tasuda pankrotimenetluse kulusid.

Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses

raugemisega.

PankrS § 168 kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud

pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata

jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei

tulene teisiti. Kohus leiab, et Ly Müürsoo tuleb vabastada võlgniku pankrotihalduri kohustustest.

Halduri tasu kinnitamine

PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse

määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning

pankrotitoimkonna arvamuse. 2. lõike kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja

tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara

hulka arvatud varast lähtuvalt. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur

tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud

käibemaks. PankrS § 65 lg 12 kohaselt kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub,

selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel

üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema

ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel

pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 sätestatud

kalkulatsiooni alusel. Pankrotivara ebapiisavuse tõttu lähtub pankrotihaldur tasu arvestamisel PankrS §

23 lõikest 1-3.

Aruandest nähtub, et haldur on R. R. pankrotimenetluses teinud järgmised toimingud: 1) teadete

koostamine ja saatmine 18-le võlausaldajale pankroti väljakuulutamise ja võlausaldajate I

üldkoosoleku toimumise kohta, taotluse saatmine kohtutäituritele taotluse saatmine kohtutäituritele R.

P., R. K., T. A., A. K., N. M. ja K. J. täitemenetluste lõpetamiseks, avalduse koostamine ja saatmine

Riigi Tugiteenuste Keskusele, teate pankroti väljakuulutamise kohta koostamine ja saatmine AS-i

Xxxx, järelepärimise koostamine ning saatmine Maksu- ja Tolliametisse, kaaskirja koostamine ja

saatmine võlausaldajale esialgse võlausaldajate nimekirja edastamise kohta; kontaktandmete otsimine,

dokumentidele digitaalallkirja andmine ja saatmine (kõik kokku 7 dokumenti): kokku 1,5 tundi, s.o.

1,5 x 130.00 eurot = 195.00 eurot; 2) võlausaldajate I üldkoosoleku ettevalmistamine koos vara

nimekirja koostamisega, võlausaldajate I üldkoosolekul osalemine, võlausaldajate üldkoosoleku

protokolli koostamine: kokku 1 tund, s.o. 1 x 130.00 eurot = 130.00 eurot; 3) taotluse toimkonna

moodustamata jätmiseks koostamine ja esitamine kohtule: 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 130.00 eurot = 65.00

eurot; 4) ettekande koostamine pankrotivara kohta PankrS § 132 lg 1 alusel: 0,5 tundi, s.o. 0,5 x

130.00 eurot = 65.00 eurot; 5) nõudeavalduste ja nendele lisatud alusdokumentide ja arvestuste

kontroll, võlausaldajate esialgse nimekirja koostamine ja teate avaldamine esialgse nimekirjaga

tutvumise võimaluse kohta, E OÜ, J OÜ ja A OÜ nõudeavaldustele vastuväidete koostamine ning

nende edastamine J OÜ-le ja A OÜ-le koos tähtaja määramisega vastuväidetele seisukohtade

esitamiseks, võlausaldajate lõpliku nimekirja koostamine ning taotluse nimekirja kinnitamiseks ja selle

kohtule esitamine: kokku 3 tundi, s.o. 3 x 130.00 eurot = 390.00 eurot; 6) lõpparuande koostamine: 3,5

tundi, s.o. 3,5 x 130.00 eurot = 455.00 eurot; 7) arvelduskontol allkirjaõigusluse ümbervormistamine ja

internetipangalepingu sõlmimine: kokku 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 130.00 = 65.00 eurot; 8) korduvad

vestlused, selgitused võlgnikuga ja võlausaldaja esindajatega: kokku 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 130.00 =

65.00 eurot; 9) halduri toimiku komplekteerimine: kokku 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 130.00 eurot = 65.00

eurot.

Haldur on seega R. R. pankrotimenetluses teinud toimingud 11,5 tunni ulatuses, tunnitasuga 130.00

eurot, ehk halduri tasu 1 495.00 eurot, millele lisandub käibemaks 328.90 eurot, s.o kokku 1 823.90

eurot. Võlgnik ja võlausaldajad oma seisukohta pankrotihalduri taotletava tasu osas esitanud ei ole.

Kohus leiab, et halduri tasu summas 1 823.90 eurot (sh käibemaks) kinnitamine ei riku võlausaldajate

ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahu ja halduri

kutseoskustega ning vastab seaduse nõuetele.

Haldur taotleb R. R. nimel menetlusabi halduri tasu hüvitamiseks summas 1 823.90 eurot (sh

käibemaks).

PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara,

määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad

kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi

vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude

kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või

võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud,

muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või

pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks

määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29

lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud,

välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär

pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär

kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi saamiseks on põhjendatud osaliselt. Arvestades TsMS §

183 lg 2 piirmäära (aastal 2024 summas 820.00 eurot), tuleb võlgnikule anda TsMS § 183 lg 2 alusel

menetlusabi summas 820.00 eurot, millele lisandub käibemaks 180.40 eurot, s.o kokku 1 000.40 eurot,

kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse. Nimetatud summa ulatuses tuleb võlgnik vabastada

pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest ning hüvitada see haldurile riigi arvelt. Ülejäänud osas ei ole

võlgnikule menetlusabi andmine põhjendatud.

Kuna võlgnik vabastati riigi vahendite arvel pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest koos

käibemaksuga summas 1 000.40 eurot, peab võlgnik ise pankrotihaldurile hüvitama 823.50 eurot (sh

käibemaks).

Kohustustest vabastamise menetluse jätkamine

FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus

pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse

raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus

pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus algatas 16.05.2023 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise

menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur

võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast

kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus

võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse.

Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 16.05.2023, tuleb menetlust jätkata.

Kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel ei ole haldur andnud nõusolekut määrata end võlgniku

usaldusisikuks. Nõusoleku usaldusisikuks nimetamiseks on andnud võlanõustaja A. J. (isikukood

XXX). Kohus leiab, et võlgniku usaldusisikuks tuleb seega nimetada A. J. .

Toimiku materjalidest nähtub, et võlgnik kannab karistust xxxx. Kohtule teadaolevalt on võlgniku

karistusaja lõpp xxxx.

Vangistuses viibides kehtib võlgnikule kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS),

sh § 44, mille esimese lõike kohaselt kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja muud

kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele ning teise lõike kohaselt

jäetakse kinnipeetava isikuarvel summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti

hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks

kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi

nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad

vabanemistoetusena. Seega kohustustest vabastamise menetluses laekuks võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks 50% R. R. isikuarvele laekuvatest summadest.

Pärast vangistusest vabanemist kehtib võlgniku suhtes FiMS § 47:

(1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole,

siis seda otsima.

(2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

(3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest

saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks

kohustatud isikutele teatama.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku

osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt,

millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

(5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata

sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma.

(6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja,

mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest

(FiMS § 49 lg 9).

Kohus hoiatab ka, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast,

kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või

pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus

võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle

aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võib omal

algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise

ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva

paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul

võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS § 46.

Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt

pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas

võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik

kohtule igal aastal aruande.

/allkirjastatud digitaalselt/

Angelina Abol

kohtunik