1-10-876/9 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri 1-10-876 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

22. august 2011. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-876 Kohtunik Piia Jaaksoo Erakorraline ettekanne

Tallinna Vangla Pärnu

kriminaalhooldusosakonna Haapsalu

talituse kriminaalhooldusametniku Arnik Kurov erakorraline

ettekanne pikendada Pärnu maakohtu 04.02.2010 kohtuotsusega nr 1-10-876 määratud katseaega

Erakorralise ettekande läbivaatamise aeg

22. august 2011. a, kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku A.Kurov taotlus ja pikendada G.A-le (ik xxx) Pärnu Maakohtu 04.02.2010 kohtuotsusega karS § 74 lg 1 ja 3 alusel määratud määratud katseaega

6 kuu võrra s.o kuni 3.veebruarini 2012

(kuue) (kaasa arvatud).

2. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrata G.A-le kohustus katseaja lõpuks hüvitada kannatanutele

kuriteoga tekitatud hüvitamata kahju alljärgnevalt: 5400 krooni s.o M T`le 345 eurot 12 senti, E

T`

255 eurot 65 senti, N K

. 83 eurot 09 senti, J G

ele 4000 krooni s.o `ile 1300 krooni s.o `ile 558

krooni s.o.

35 eurot 66 senti.

2.Määruse ärakiri edastada kriminaalhooldusametnikule A.Kurov, prokurörile A.Ollema ja G.A. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja.

Asjaolud Pärnu Maakohtu 04.02.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-876 mõistis kohus G.A süüdi

karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 209 lg 2 p 4 järgi ja karistas vangistusega 1 aasta. Vastavalt

KarS § 74 lg 1 ja 3 jäeti 1-aastane vangistus G.A suhtes tingimuslikult kohaldamata ning

määrati, et mõistetud 1-aastast vangistust ei pöörata täitmisele kui G.A 18 kuulise katseaja

jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud

kontrollnõudeid ja kohustusi. G.A määrati katseajaks Tallinna Vangla Pärnu

Ärakiri 1-10-876 2

kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustati teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1- 5 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS §

75 lg 2 p 1 tulenevat kohustust katseaja jooksul hüvitama kannatanutele kuriteoga tekitatud varaline

kahju kogusummas 12397 krooni. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev s.o 04. 02.2010. a. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne

Ettekande esitamise põhjus-

- e .

kohustuste mittetäitmine i heasta kahju Kriminaalhooldusalune

G.A ei täitnud katseaja lõpuks talle määratud kohustust - hüvitada kannatanutele kuriteoga

tekitatud varaline kahju - kogusummas 12 397 krooni või 792.14 eurot, mis talle määrati 04.02.

2010.a. Pärnu MK Haapsalu kohtumaja poolt kohtuotsuse nr. 1-10- 896 järgi.

KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST G.A vahetas katseaja jooksul töökohti viiel korral. Registreerimiste ajal hooldusalune selgitas, et olulised põhjused ei võimaldanud tal töötada alaliselt ühes ja samas töökohas pikka aega,

kuna laps oli haige, tervis oli tal nõrk, maksti vähe jne. Seletuskirjas, mille hooldusalune kirjutas 14.04.2011.a. oli tema poolt selgelt lubatud ,et ta maksab kõik võlad tähtajaks, sest viimane töökoht * annab talle sellise võimaluse ja koos oma * abiga ajab G.A võlaasjad korda. Aga 02.06.2011.a. teatas Haapsalu politseijaoskonna väärteomenetleja komissar Urve Reitkam, et G.A

jätkab inimestelt raha väljapetmist, kuna raha kantakse temaga seotud isikute arvetele. Järgmise registreerimise ajal 29.06.2010.a. ja kriminaalhooldaja puhkuse ajal 08.07.2010.a. helistas

ametnik hooldusalusele ja hoiatas, et kui ta ei maksa kannatanutele määratud tähtajaks oma võlgu

ära, siis tal tekivad probleemid. 27.07.2011.a. tõi hooldusalune G.A maksekorralduste

koopiad, millistelt selgus, et hooldusalune maksis võlad ära kolmele kannatanutele, aga seda juba

uuest nimekirjast, mille edastas kriminaalhooldajale väärteomenetleja pr. Urve Reitkam. G.A lubas kriminaalhooldusametnikule, et katseaja lõpuks, s.t. 03.08.2011.a. maksab ta ära võlad kannatanutele, mis olid talle määratud kohtu poolt 04.02.2010.a. - summas 792.14.eurot. Kuni tänase päevani ei ole seda tehtud. KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE Kriminaalhooldusalune G.A käis registreerimistel regulaarselt ja õigeaegselt. Vestluste ajal oli hooldusalusel iga kord kiire ja ametnik tegi talle selle kohta mitmel korral märkuse. Kui vestlus puudutas võlgade teemat, siis G.A põhjendas mittemaksmist töökoha vahetamisega ja

antud hetkel rahade puudumisega. Sellega tekkis ametnikul arvamus, et oleks otstarbekas paluda kohtult katseaja pikendamist ühe aasta võrra. Kriminaalhooldaja on arvamusel, et G.A on

võimeline uue katseaja jooksul heastama tekitatud kahju ja oma edaspidises elus elama seaduskuulekalt. KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA Pikendada katseaega kuni 1 aasta

Määrata täiendavaid kohustusi - heastada kahju, G.A peab heastama tekitatud kahju

kannatanutele, kes said tema poolt raha väljapetmise tõttu kannatada. Isiku majanduslik olukord ei

ole võimaldanud tal seda teha 18 -kuulise katseaja jooksul. Oleks otstarbekam, kui hooldusalusel

avaneks võimalus maksta oma võlad ära katseaega pikendades ja mitte kandma üheaastast reaalset

vanglakaristust. Kohtu seisukoht

Karistusseadustik (edaspidi KarS) § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS) § 427 sätestab, et KarS § 74 lg 4 kohaselt

süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega ja KrMS § 432 lg 1 lubab asja lahendada kirjalikus menetluses osapooli kohtusse kutsumata.

Ärakiri 1-10-876 3

Kriminaalhooldusametnik on esitanud G.A suhtes erakorralise ettekande põhjusel, et G.A ei täitnud talle katseajaks määratud kohustust, ei hüvitanud kannatanutele kuriteoga tekitatud kahju.

Peale erakorralise ettekande esitamist esitas kriminaalhooldaja kohtule käsipostiga G.A

töölepingu ja kaks maksekorralduse koopiat. Töölepingust nähtuvalt G.A töötab * (leping

sõlmitud tähtajaliselt kuni 28.09.2011). maksekorraldustest nähtub, et G.A on kannatanule K.K´le tasunud 17.08.2011 39.04 eurot ja kannatanu N.B`ile 18.08.2011 33,73 eurot.

Kohtuotsusega mõisteti G.A-lt kannatanute kasuks välja 12396 krooni s.o 792,31 eurot alljärgnevalt: M T kasuks 5400 krooni s.o 345,12 eurot, E T kasuks 4000 krooni s.o 255,65 eurot, N

B kasuks 528 krooni s.o. 33,74 eurot; N K kasuks 1300 krooni s.o 83,09 eurot, J G kasuks 558

krooni s.o. 35,66 eurot ja K K kasuks 611 krooni s.o 39,05 eurot. Seega on G.A 18-kuulise

katseaja jooksul hüvitanud tema poolt kannatanutele kuriteoga tekitatud kahjust kannatanule N.B 33,73 eurot ja kannatanule K.K 39,04 eurot. Seega hüvitamata on kahju kogusummas 719,52 eurot. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtuvalt on G.A katseaja jooksul korduvalt töökohti vahetanud, Käesoleval ajal töötab *. Hoolimata pidevast töötamisest e täitnud G.A kohustust kannatanutele kahjusid tasuda, esimesed maksed hüvitamiseks tegi alles 17 ja 18.augustil. Kriminaalhooldaja leiab, et kui pikendada katseaega, siis G.A on võimeline kohustuse – hüvitada kahju, täitma.

Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et käesolevas olukorras ei ole otstarbekas vaatamata sellele, et G.A pooleteist aasta jooksul ei tasunud kannatanutele kahjusid, pöörata karistust täitmisele, sest

augustis 2011 on ta kahele kannatanule kahju hüvitanud. Kahju hüvitamisele asumine näitab, et G.A on aru saanud, et kahju hüvitamise kohustus tuleb täita ja ta on asunud oma elu korraldama nii, et saab täita kohtuotsusega määratud kohustust. Kohus leiab, et ka kannatanute huvides on see,

et neile saaks tekitatud kahju hüvitatud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et G.A-le

kohtuotsusega määratud katseaega tuleb pikendada, et ta saaks täita kohustuse – hüvitada kannatanutele tekitatud kahju. Kohus pikendab katseaega 6 kuu võrra, mis peaks olema piisav aeg, et kohustus täita, samas ei jää kannatanutele kahju hüvitamine liialt venima. Hinnates kõiki tõendeid kogumis, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele KarS § 74 lg 4 alusel. Kohus pikendab kohtuotsusega G.A-le määratud

katseaega kuue kuu võrra ja määrab katseajaks kohustuse hüvitada kannatanutele kuritegude

tekitatud hüvitamata kahju 719,52 eurot ning esitama kohustuse täitmist tõendavad dokumendid kriminaalhooldajale.

/allkiri/ Piia Jaaksoo

Kohtunik

Ärakiri õige